Värvime oma kodu

VÄRSKE värvikiht sinu kodu seinal võib anda väga rahuldustpakkuva tulemuse. Luitunud ja pleekinud ruumi võib uus värvikiht sootuks teiseks muuta. Kas sooviksid värskendada oma kodus mõnda tuba? Kui sa pole seda kunagi ise teinud, võid veenduda, et see polegi nii raske.

Lähme koos Fernando, tema naise Dilma ja nende kaheksa-aastase tütre Vanessaga nende koju appi maalritöid tegema. Seejärel saame ehk ka juba iseseisvalt hakkama. Enne aga, kui töörõivad selga paneme, õpime üht-teist värvitoonide valiku kohta.

Värvusevalik

Värvitooni hoolas valik on oluline. Värvid ei tee ainult kodu kaunimaks. Need võivad mõjutada ka meeleolu. Erksad, säravad värvitoonid on ergutavamad, pastelsed ja matid aga  tõenäoliselt rahustavamad. Mõni värvus võib tunduda siseruumi seinal tumedana, välisseinal aga palju heledamana. Fernando ja Dilma valisid oma kodu jaoks akaatsiaõite kollase ning kreemvalge tooni. Hiljem näeme, kus nad neid värve kasutavad.

Vaata värviringi ülal. Üksteise vastas asetsevaid värvusi nimetatakse täiendvärvusteks. Need paistavad kõrvuti olles eriti intensiivsed. Kui soovid konservatiivsemat, mitte nii julget värvilahendust, tee valik sama värvuse eri toonide seast. Seda nimetatakse monokromaatiliseks värviskeemiks.

Enne tööle asumist on meie sõpradel aga mõned küsimused. Fernando soovib teada, mis tüüpi värve nad vajavad, ning Vanessat huvitab, kuidas värve valmistatakse. Seega tundub meile mõttekas külastada kohalikku värvivabrikut.

Kuidas värvi valmistatakse

Vabrikuomanik Gerard on nõus meile väikese ekskursiooni tegema. Vabrikusse sisenedes näeme kõigepealt üht tohutu suurt segurit, mis segab 800-liitrises anumas kleepjat pastat. Gerard hüüab läbi müra: „Värvi valmistamine on just nagu koogi tegemine – kõik koostisosad tuleb kaaluda ja hästi läbi segada.”

„Mis on aga nüüdisaegse värvi valmistamise retsept?” pärime meie.

„Värvil on neli põhilist koostisosa,” vastab Gerard. „Pigmendid, sideained, vedelikud ja spetsiaalsed lisaained. See värvikogus, mida praegu segatakse, põhineb titaanvalgel. Seda valget pigmenti kaevandatakse maapõuest ning kasutatakse nüüd moodsates värvides plii asemel.” Segu sarnaneb küpsetamisel kasutatava jahuga.

Gerard jätkab: „Segu ühes väikese koguse värvi sideainega, milleks seekord on akrüülvaik, jahvatatakse löögi või hõõrumise mõjul peeneteraliseks pastaks. Kui värvimeister on konsistentsiga rahul, lisab ta ülejäänud vaigu, seejärel vedelikud, näiteks vee või lakibensiini, ning lõpuks lisaained.”

Meid huvitab, missugust värvi peaksime kasutama koduremondiks. Meie giid selgitab: „Kodustes maalri- ja remonditöödes kasutatakse põhiliselt kaht tüüpi värve. Õli baasil valmistatud värvides kasutatakse sideainena näiteks linaseemneõli või teisendatud sojaõli, veepõhistes värvides kasutatakse sideainena vinüül- või akrüülvaike. Õlivärvid kuivavad väga kõvaks, seepärast sobib neid kasutada sellistel kiiresti kuluvatel pindadel nagu uksed ja puitliistud. Aja jooksul kalduvad nad aga pleekima ja rabedaks muutuma. Teisalt aga kvaliteetsed vinüül- ja akrüülvärvid säilitavad oma värvi hästi ega lõhna eriti vängelt. 100-protsendilised välistööde akrüülvärvid panevad samuti paremini vastu nii Austraalia kuumale suvele kui Kanada külmale talvele.”

Loodame Gerardi õpetusi meeles pidada. Tal on aga veel üht-teist öelda: „Mõlemat tüüpi värvide juures on neli erinevat läikeastet: läikiv, poolläikiv, poolmatt ja matt. Läikiv viimistlus sobib  kõige paremini pindadele, kus on vaja kulumiskindlat viimistlust. Poolläikiv sobib hästi vannitubadesse ja esikutesse. Poolmatt või matt viimistlus sobivad hästi eluruumidesse ning laed on tavaliselt matid.” Täname Gerardi õpetliku ekskursiooni eest ja naaseme koju, et alustada kõige raskemat osa – värvitava pinna ettevalmistamist.

Põhjalik ettevalmistus on tähtis

Ilus ja vastupidav maalritöö sõltub suurel määral sellest, kui korralikult on tehtud ettevalmistustööd. Seega on aeg käised üles käärida ja tegutsema hakata. Ehk saame töö käigus veel häid näpunäiteid. Fernando on plaaninud värvida söögitoa ja maja ees oleva aia. Alustame sisetöödest.

Teeme ruumi mööblist tühjaks ja paneme põrandale mõned vanad voodilinad. Esiteks tuleb aknapiitadelt, liistudelt ja laelt vana murenev värv maha kraapida. Aitame Fernandot selle töö juures. Paneme tähele, et ta sätib redeli põrandal tasasele kohale. Samuti ei astu ta kordagi redeli kõige ülemisele astmele, kuna sealt võib kergesti kukkuda. Krohvseinad on üsna heas seisukorras, kuid enne värvimist tuleb need vee ja puhastusvahendiga üle pesta.

Järgmisena tuleb pragudest kaabitsaga eemaldada lahtine materjal ning seejärel tühimikud täita. Akende ja põrandaliistude ümbruse praod täidame akrüülhermeetikuga, kuna see tihendusaine on elastne ja peab vastu puidu ja krohvi liikumisele. Hiljem, kui Vanessa peseb pahteldamisriistu, lihvivad teised keskmise karedusega liivapaberiga usinalt puitpindasid ja seinu. See kõrvaldab kõik väiksemad konarused ja samas muudab pinna karedaks, mis aitab värvikihil hästi nakkuda.

Miks meil on sellised naljakad maskid? See on meie ohutuse huvides, et värv ja lihvimistolm ei ärritaks kurku. Meie prillid pole ka vast kõige moodsamad, kuid need kaitsevad silmi langeva prahi eest. Iseäranis hoolas tuleb olla siis, kui eemaldatakse pliiühendeid  sisaldavaid värve. (Vaata kasti „Pliioht” sellel leheküljel.)

Lõpuks pühime kogu ruumi pehme harjaga puhtaks. Paljas puit ja ka laigud krohvseintel tuleb nüüd enne tegelikku värvimist alus- või kruntvärviga katta. Nii jäävad pealmised värvikihid ühtlase läikega, sest krunt hoiab ära värvi imbumise pinna laikudesse, mida tekitas lihvimine või varasem värvimine. Kui see töö on tehtud, on ruum värvimiseks valmis.

Aiatara on värvimata puidust. Kõigepealt puhastame selle põhjalikult ja seejärel katame kõik naelapead metallikruntvärviga. Nii väldime roosteplekkide läbi imbumist. Kuna aed peab vastu pidama igasugustes ilmastikutingimustes, on meil plaanis katta see kahe või kolme aiaakrüülvärvikihiga.

Nüüd on üheks päevaks küllalt tööd tehtud. Kõik ettevalmistused on valmis ja homme alustame värvimist.

Pintslid kätte

Täna saame lõigata eilse suure ettevalmistustöö vilju. Kõigepealt peame kontrollima, et värv oleks hästi segatud, enne kui hakkame seda peale kandma. Me juba lahjendasime seinaakrüülvärvi vähese veega, umbes viis protsenti koguse kohta, et parandada värvi voolavust. Samas peame olema ettevaatlikud, et me ei lisaks liiga palju vett. Muidu võib värv muutuda liiga lahjaks ja vana värvikiht võib läbi kumada. Seinte ja lae ääri värvides kasutame laia pintslit. Suuri pindu värvime aga värvirulliga. See kiirendab tööd. *

Peame meeles, et tähtis on pühkida pintslilt ülearune värvikogus maha ainult mööda üht värvipoti külge ja toetada pintsli käepide vastu puhast külge, et käepide ja meie käed ei saaks värviseks. Tegutseda tuleb ülalt alla, see tähendab, et enne värvime lae ja siis seinad. Seejärel peame liistudelt niiske lapiga kõrvaldama kõik värviplekid ja katma need läikiva õlivärviga. Kõik on teinud tublit tööd! Mahekollased seinad ja kreemvalged liistud näevad kenad välja.

Nüüd läheme aeda värvima. Selleks oleme mõelnud kasutada laia pintslit ja vesialuselist värvi. Kolmest värvikihist peaks piisama. Iga värvikihi täielikuks kuivamiseks kulub umbes tund, nii et loodame valmis saada enne pimedat. Hakkame siis pihta.

Kõigepealt niisutame pintsliharjaseid põhjalikult ja raputame liigse vee maha. Nõnda imab pintsel paremini värvi ja see ei lase ka värvil harjaste külge kuivada. Võtame pintslile ohtralt värvi ja võõpame aeda korralike, pikkade tõmmetega. Me otsekui lükkame värvi puidupinna sisse, mitte ei tupsuta.

Ennäe! Kolmas värvikiht saab peale just päikseloojanguks. Aed paistab välja kui uhiuus! Silmitseme oma kätetööd. Need kaks päeva täis töötegemist on olnud vaeva väärt. Missugune muutus! Tõesti on tore tunne rüütada oma kodu uue värviga.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 26]

Näpunäiteid mõningate tavaliste raskuste ületamiseks

▪ HALLITUS: Pese maha valgendi ja vee lahusega vahekorras üks neljale. Kasuta kindaid ja kaitseprille. Kata hea akrüülvärviga, kuna õlivärvide puhul hakkab hallitus kergemini arenema. Võimaluse korral kasuta antiseptilist lisaainet.

▪ VEEST TINGITUD JA MUUD PLEKID: Paranda lekkekohad või kõrvalda plekkide põhjus. Pese pesuaine ja veega. Kata plekkimist takistava kruntvärvi või šellakiga, seejärel kanna peale alusvärv.

▪ TOLMUSED PINNAD: Puhasta põhjalikult tolmust. Kata aeglaselt kuivava alusvärviga. Õlipõhised pinnakatted imavad ja seostavad aineosakesi üldjuhul paremini kui veealuselised krundid.

[Kast lk 27]

Pliioht

Austraalia keskkonnakaitseagentuur kirjutab brošüüris „Lead Alert–Painting Your Home?”:

▪ Isegi vähene pliisisaldus veres võib negatiivselt mõjutada laste intellektuaalset arengut ja käitumist.

▪ Eriti ohustatud on alla viie aasta vanused lapsed, kuna nende närvisüsteem alles areneb. Väikesed lapsed omastavad kuni 50 protsenti nende organismi sattunud pliist, samas kui täiskasvanud omastavad sellest vaid umbes 10 protsenti.

▪ Kui laps sööb pöidlaküüne suuruse pliiühendit sisaldava värvitüki, tõuseb tema veres pliitase mitmeks nädalaks tähelepanuväärselt kõrgeks.

[Pilt lk 25]

Värviring

[Pilt lk 25]

Värvivalmistaja „köök”

[Pilt lk 26]

Kasuta kaitsevahendeid