Vaatleme maailma

Haruldane orhidee päästeti väljasuremisohust

50 aastat hoiti ainsat Suurbritannias looduskeskkonnas kasvavat kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) 24-tunnise valve all, et taim välja ei sureks. See ilus punakaspruuni-kollasekirju orhidee meeldis Victoria ajal ja hiljem elanud inimestele nii väga, et 1950. aastateks oli see taim peaaegu „surnuks korjatud”. Alles oli jäänud kõigest üks kaunis kuldking. Botaanikud püüdsid küll sellest Põhja-Yorkshire’is kasvavast taimest seemikuid saada, kuid harv õitsemine tegi selle loodusliku tolmlemise võimatuks. 1990. aastate alguses avastasid aga Londoni Kew’ botaanikaaia teadlased mikropaljunduse meetodi, mis aitas neil kasvatada uusi taimi seemnetest, mida saadi tänu õite käsitsi tolmeldamisele. Taimed viidi paekivirikastesse looduslikesse kasvukohtadesse ning tänu sellele kasvab praegu Põhja-Inglismaal 200 kuni 300 kaunist kuldkinga. Ühes kasvukohas võivad inimesed neid orhideesid imetlemas käia, teisi hoitakse aga taimede kaitsmiseks saladuses, teatab Londoni ajaleht „The Independent”, ning „teadlased püüavad muuta neid taimi vastupidavamaks, mis aitab neil võidelda kahjurite ja seente vastu”.

 Allergia inimeste vastu

„Paljud loomad on allergilised inimeste vastu,” teatab Saksamaa ajaleht „Leipziger Volkszeitung”. Ajalehe sõnul teatas hiljuti Saksamaa Allergia ja Astma Liit (DAAB), et „inimeste lähedal viibimine tekitab kahekümnest koduloomast ühel tüüpilisi allergianähtusid, nagu nahalööbed ja pidev aevastamine”. Öeldakse, et enamikul juhtudel on põhjuseks inimese nahaketud ning nendest toituvate lestade väljaheited. Kui koduloom end pidevalt kratsib, lakub või kisub karvu välja, kuigi tal pole kirpe, näitab see, et ta on inimeste vastu allergiline. Samuti tõendab allergiat see, kui sümptomid kaovad pärast keskkonnavahetust või loomaomaniku eemalviibimist. Peale selle tekitavat loomadel allergiat ka toit ja õietolm. Näiteks märkis DAAB, et viimastel aastatel on kasvanud heinapalaviku käes kannatavate hobuste arv.

Mis teeb tõeliseks meheks?

„Poisid ... arvavad ikka veel, et tõeliseks meheks teeb see, kui oled hea sportlane, kannad firmariideid ja väldid lähedaid sõprussuhteid. Kõva töötegemist peetakse aga ebamehelikuks,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. „Poisid peavad lugu sellistest klassikaaslastest, kes koolis teiste üle võimutsevad ja palju vannuvad. Teismelisi, kes ei suuda neid stereotüüpe omaks võtta, võidakse kiusata ja homodeks pidada.” Londoni ülikooli Birkbecki kolledži korraldatud uuringus, kus küsitleti 12 Londonis asuva kooli 11- kuni 14-aastaseid poisse, selgus, et poisid „tunnevad end macho’liku käitumise tõttu tihti isoleerituna ning nad kardavad oma tundeid väljendada”, kirjutab ajaleht. Uurimist juhatanud professor Stephen Frosh ütles: „Poisse tuleb veenda, et tõeline mees ei pea olema karm ega oma tundeid varjama.”

Sarjatakse Punast Risti

Kohe pärast 11. septembri terrorirünnakuid asus Ameerika Punane Rist ohvrite abistamiseks nii raha kui ka doonoriverd koguma. Punasele Ristile annetati 850 miljonit USA dollarit sularaha ning 180 000 liitrit doonoriverd. Kuigi annetusi saadi kiiresti, ei saa seda öelda nende väljajagamise kohta. „Ameerika Punane Rist oli aeglane jagama hädaabifondi raha rünnakus kannatada saanud peredele,” teatab „The Washington Times”. „Raha kasutati muuks otstarbeks, mitte aga 11. septembril kannatanute heaks”, suurt osa rahast kasutatakse pikaajaliste vajaduste katmiseks, näiteks nagu vere külmutamise programmi finantseerimiseks, nõustamiseks ja tulevaste rünnakute puhul inimeste aitamiseks. Kuna doonorivere järgi polnud suurt vajadust ja selle 42-päevane säilivusaeg on möödas, pole verega „midagi teha ning see tuleb ära põletada”, kirjutab artikkel. Meedia andis teada, et Punase Risti nõukogu, keda kõvasti kritiseeriti, tagandas ametist oma presidendi ning kuulutas 2002. aasta jaanuari lõpus, et 90 protsenti abisaadetistest toimetatakse terrorirünnaku ohvritele hiljemalt 2002. aasta 11. septembriks.

Surmatoovad loodusõnnetused

„2001. aastal hukkus loodusõnnetustes maailmas kokku vähemalt 25 000 inimest ehk kaks korda rohkem kui aasta varem,” teatab Reutersi raport. Maailma suurima edasikindlustusfirma Müncherer Rücki sõnul tekitas see 36 miljardi dollari ulatuses majanduskahju, mis on palju suurem kui 11. septembril Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnaku põhjustatud kahju. Kaks kolmandikku 700 suuremast loodusõnnetustest moodustasid tormid ja üleujutused. Äärmuslikke ilmaolusid peetakse pideva globaalse kliima muutumise põhjuseks. „Metsapõlengud Austraalias, üleujutused Brasiilias ja Türgis, suured lumesajud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning taifuun Singapuris, mida peeti meteoroloogiliselt võimatuks, näitavad, et kliimamuutused ja loodusõnnetuste arvu kasv on omavahel seotud,” ütles kindlustusfirma. Samuti märgiti, et aasta 2001 oli peaaegu kõige soojem aasta nende 160 aasta jooksul, millal õhutemperatuuri on registreeritud. Kõige enam hukkus inimesi maavärinates, ainuüksi jaanuaris toimunud India maavärinas hukkus 14 000 inimest. Kokku registreeriti selle aasta jooksul 80 suuremat maavärinat.

Tagaistme turvavööd päästavad elusid

„Avarii korral seavad autoreisijad, kes ei kinnita tagaistmel turvavööd, ees istuvad kinnitatud turvavööga reisijad viis korda suuremasse ohtu kui kinnitatud turvavööga,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Tokyo ülikooli uurijad, kes uurisid rohkem kui viie aasta jooksul toimunud üle 100 000 autoõnnetuse protokolle, avastasid, et peaaegu 80 protsenti turvavööga kinnitatud ees istunud reisijatest oleks võinud ellu jääda, kui tagaistmel reisijad oleksid kinnitanud oma turvavöö. Kokkupõrke korral kukuvad tagaistmel istujad turvavöö puudumise korral sellise jõuga ettepoole, et esiistmel istujad on palju suuremas ohus saada tõsiselt vigastada või surma. Kuigi tagaistmel turvavööde kinnitamine on Suurbritannias olnud kohustuslik 1991. aastast alates, näitavad uuringud, et umbes 40 protsenti täiskasvanutest ei täida seda nõuet.

Õhusaaste Indias

„Igal aastal sureb Indias õhusaaste tõttu üle 40 000 inimese,” teatab keskkonnaajakiri „Down to Earth”. Maailmapanga ja Stockholmi Keskkonnainstituudi korraldatud uuring näitas, et Aasia õhusaaste on suurem kui Euroopa ja Ameerika oma ühtekokku ning õhusaaste tõttu sureb Sŏulis, Pekingis, Bangkokis, Jakartas ja Manilas tuhandeid inimesi. Näiteks sureb Manilas igal aastal rohkem kui 4000 inimest hingamisteede haigustesse ning 90 000 inimest kannatab raske kroonilise bronhiidi all. Pekingis ja Jakartas on aga veel suurem suremus. Selle probleemi põhjuseks peetakse „halva kvaliteediga kütust, ebatõhusaid energia tootmise viise, halvas sõidukorras autosid ja liiklusummikuid”, ütles ajakiri.

Kasu lõikamine eurode pealt

Kuna kirikule annetatakse vähem raha kui varem, kasutab Itaalia katoliku kirik ära liiridelt eurodele üleminekut, ümardades kiriklike talituste hindasid, kirjutab ajaleht „Corriere della Sera”. Rooma kirikuamet saatis kõigile oma kogudustele ringkirja „hinnakirja” muutmiseks. Kui varem annetati kirikule missa pidamiseks vaid 15 000 liiri, siis nüüd on selle hind tõusnud 10 eurole (19 363 liiri). Kõige suurem summa, mis võetakse laulatuse eest, oli enne 450 000 liiri, nüüd aga 270 eurot (523 000 liiri). Ringkiri täpsustab, et „sellist hinda võetakse ainult neilt, kes pole koguduseliikmed, ning kirikuliikmed võivad annetada nii palju, kui ise tahavad, just nii nagu see on ka ristimise ja matusetalituse puhul”. Kuid vaatamata sellele on Rooma kirikutes korjanduskarbid ikkagi masendavalt tühjad, mis võib olla tingitud „kirikuliikmete ahnusest ja kirikuskäijate arvu vähenemisest”, kirjutab ajaleht.