Arvude võlu

KUJUTLE maailma ilma arvudeta. Poleks olemas raha. Kaubandus piirduks käest kätte kaubavahetusega. Kuidas oleks lugu spordiga? Ilma arvudeta ei saaks me punktiarvestust pidada ega isegi kindlaks teha, kui palju mängijaid peaks igas võistkonnas olema.

Lisaks praktilisele kasutusele ümbritseb arve ka teatav salapära. Seda sellepärast, et arvud on abstraktsed. Neid ei saa näha, puudutada ega tunda. Näiteks õunal saab eristada värvi, tekstuuri, suurust, kuju, lõhna ja maitset. Kõiki neid omadusi on võimalik kontrollida, veendumaks, kas vaadeldav objekt on tõesti õun, sidrun, pall või hoopis midagi muud. Arvudega on aga hoopis teised lood. Ühel seitsmest esemest koosneval hulgal ei pruugi olla teise seitsmest esemest koosneva hulgaga midagi muud ühist, kui see, et esemeid on seitse. Seega, et mõista arvude tähendust – näiteks tunnetada erinevust kuue ja seitsme vahel –, tuleb tajuda midagi äärmiselt abstraktset. Siin astubki mängu arvude müstika.

Pythagorasest pseudoteaduseni

Arvudele erilise tähenduse andmine oli muistsetes ühiskondades tavaline. Kreeka filosoof ja matemaatik Pythagoras, kes elas kuuendal sajandil e.m.a, õpetas, et kõiki asju on võimalik arvudega väljendada. Tema ja ta järelkäijad olid arvamusel, et terve universum on näide harmooniast ja sümmeetriast. Kas ei või sellest siis järeldada, et matemaatilised suhted on omased kõigile materiaalsetele asjadele?

Alates Pythagorase päevist on arvude tõlgendusi  kasutatud ennustamisel ja unenägude seletamisel ning ka meeldejätmisabinõuna. Seda on teinud nii kreeklased, muhameedlased kui ka ristiusulised. Juudi kabalistid, kes kasutasid numeroloogia süsteemi gematriat, andsid arvulise väärtuse kõigile Heebrea tähestiku 22 tähele ja väitsid, et leidsid seeläbi Heebrea Kirjadest peidetud tähendusi.

Nüüdisaegne numeroloogia on sarnane. Tihti on lähtepunktiks inimese nimi ja sünnikuupäev. Nime igale tähele määratakse arvuline väärtus. Nende kokku liitmisel – ühes inimese sünnikuu ja -päeva numbriga – saab numeroloog inimese põhiarvud. Seejärel omistab ta nendele arvudele erilise tähenduse, mis tema arvates annavad inimesest tervikliku pildi, sealhulgas inimese isiksuse, alateadlike soovide ja saatuse kohta.

Numeroloogia tõeline võlu on seotud aga ehk selle analüüside näilise täpsusega. „Paljud on hakanud uskuma numeroloogiasse pärast avastamist, kui hästi need numbrid iseloomustavad analüüsitavat inimest,” kirjutab Edward Albertson oma raamatus „Prophecy for the Millions”. Samas on aga numeroloogiat tembeldatud ka pseudoteaduseks. Mispärast? Kas on põhjust olla ettevaatlik numeroloogia väidete suhtes?

[Kast/pildid lk 5]

KAS PIIBEL SISALDAB PEIDETUD SÕNUMEID?

Ajakirjanik Michael Drosnin väidab oma raamatus „The Bible Code”, et on Heebrea Kirju arvutiga analüüsides avastanud sealt peidetud sõnumeid. Drosnin väidab, et „kood” andis tulemuseks sõnad „mõrvar, kes hakkab mõrvama” ja nime Yitzhak Rabin, kusjuures see avastus tehti aasta enne Iisraeli peaministri Rabini mõrvamist.

Nagu võis oodata, tekitas raamat „The Bible Code” üsnagi suurt poleemikat. Matemaatik ja füüsik Dave Thomas demonstreeris, et näiliselt krüptilisi sõnumeid võib leida mis tahes teksti arvutiga analüüsides. Drosnini enda teksti analüüsides leidis Thomas sõnad „kood”, „rumal” ja „pettus”. „Peidetud sõnumeid võib leida kõikjalt,” sõnab Thomas, „juhul kui inimene on valmis pühendama aega ja vaeva otsingutele tõenäosuse laias valdkonnas”.

Kuna arvuti suudab teha piiramata hulgal arvutusi, võib see tõenäoliselt leida mõned sellised tähekombinatsioonid, mida saab kasutada ennustusena. Siiski on see üksnes kokkulangevus ega tõesta sugugi, et Piibel sisaldaks peidetud sõnumeid. *

[Allmärkus]

[Pilt lk 4]

Pythagoras õpetas, et kõiki asju on võimalik arvudega väljendada

[Allikaviide]

Courtesy National Library of Medicine