Piibli trükkimise varjupaik

„ÄRGAKE!” BELGIA-KORRESPONDENDILT

Umbes 500 aastat tagasi trükiti Belgias Antwerpenis ühed esimesed täispiiblid. Mis tõmbas Piibli trükkijaid just sellesse linna? Millega nad Piibleid trükkides riskisid? Selle teada saamiseks peame minema ajas tagasi 16. sajandi algusesse.

ANTWERPEN paikneb Schelde jõe suudmes, 89 kilomeetri kaugusel Põhjamerest. 16. sajandil, oma niinimetatud kuldajastul, koges Antwerpen enneolematut majandusõitsengut. Linn laienes kiiresti ja sai Euroopa suurimaks sadamaks ning üheks vähestest Lääne-Euroopa linnadest, kus oli üle 100 000 elaniku.

Antwerpeni kasv tõmbas ligi kaupmehi kogu Euroopast. See asjaolu ühes majandusliku õitsenguga aitas kaasa linnavõimude suhteliselt tolerantsele hoiakule, mis lõi Antwerpenis soodsa pinnase uute ideede arenguks. Vaba õhkkond meelitas ligi trükkaleid, kes tundsid, et saavad siin neid uusi ideesid turvaliselt trükkida ja levitada. Peatselt elas 16. sajandi Antwerpenis 271 trükkalit, kirjastajat ja raamatukaupmeest. Tolleaegsed võimukandjad kirjeldasid uhkelt oma linna kui „igat sorti kunstide, teaduste, rahvuste ja vooruste varjupaika ning kasvulava”.

Raamatute ja munkade põletamine

Uute ideede hulgas, mida trükiti ja levitati, olid ka Martin Lutheri (1483–1546) omad. Ta oli reformatsiooni – protestantismi sünnini viinud usuliikumise – juht.  Vaid kuus kuud pärast reformatsiooni algust ilmusid Lutheri kirjutised juba Antwerpeni raamatupoodidesse. Mõistagi ei meeldinud see katoliku kirikule. 1521. aasta juulikuus põletati Antwerpenis kiriku õhutusel 400 niinimetatud ketserlikku raamatut. Kaks aastat hiljem põletati elusalt tuleriidal kaks Antwerpenist pärit augustiini munka, kes pooldasid Lutheri ideid.

Need rünnakud ei peatanud Antwerpeni vapraid trükkaleid. Paljuski just tänu nende julgusele sai ka lihtrahvas Piiblit lugeda. Kes olid mõned nendest trükkalitest?

Trükkalist märtriks

Üks trükkal ja raamatukaupmees oli Adriaen van Berghen. Aastal 1522 pandi ta Lutheri raamatute müügi eest jalapakku ja saadeti peatselt vanglasse. Talle anti armu ja kohe naasis ta oma töö juurde. Van Berghen hakkas jälle trükkima, seekord osaliselt hollandi keelde tõlgitud Lutheri Uut Testamenti. See avaldati aastal 1523, vaid aasta pärast seda, kui Lutheri Uus Testament ilmus esimest korda saksa keeles.

Aastal 1542, kui van Bergheni majast Hollandis Delftis leiti suur kogus keelatud raamatuid, arreteeriti ta uuesti. Alguses määras kohtunik talle kerge karistuse: kaks tundi tapalaval ühes „kaela ümber seotud keelatud raamatutega”. Hiljem määrati aga van Berghenile surmanuhtlus ning vapral trükkalil löödi mõõgaga pea maha.

Ääremärkus maksis elu

Neil päevil oli kõige viljakam hollandikeelsete Piiblite trükkija Jacob van Liesvelt. Tema teeneks on koguni kaheksateist hollandikeelse Piibli trükki. Aastal 1526 trükkis ta hollandikeelse kogupiibli. See Piibel ilmus neli aastat enne esimest trükitud prantsuskeelset kogupiiblit ja üheksa aastat enne esimest trükitud ingliskeelset kogupiiblit! Van Liesvelti Piibel põhines peamiselt Lutheri veel lõpetamata saksakeelsel Piiblil.

Van Liesvelti viimane hollandikeelne trükk aastal 1542 sisaldas puulõikeid ja uusi ääremärkusi. Näiteks Matteuse 4:3 kõrval kujutas puulõige Kuradit habemiku mungana, palvehelmeste ja sikujalgadega. Katoliku kiriku vaimulike hulgas tekitasid aga raevu just ääremärkused. Üks märkus, mis ütleb, et „pääste tuleb vaid Jeesus Kristuse kaudu”, võeti aluseks, et van Liesvelt surma mõista. Kuigi van Liesvelt väitis, et Piibel trükiti kirikliku trükiloaga Cum gratia et privilegio, hukati ta 1545. aastal Antwerpenis pea maharaiumise teel.

Heaks kiidetud, siis keelatud

Umbes samal ajal tegeles Prantsusmaal tuntud katoliku humanist Jacques Lefèvre  d’Étaples Piibli tõlkimisega ladina keelest prantsuse keelde, kuigi ta kasutas ka kreekakeelset originaalteksti. D’Étaples soovis teha Piibli kättesaadavaks lihtrahvale. Ta kirjutas: „On saabumas aeg, mil Kristust kuulutatakse selgelt, segamata seda inimese traditsioonidega, mida siiani pole veel tehtud.” Aastal 1523 avaldas ta Pariisis prantsuskeelse Uue Testamendi tõlke. Prestiižika Sorbonne’i Ülikooli teoloogid taunisid seda tõlget, kuna see oli rahvakeeles. Nende rünnakute tõttu pidi d’Étaples Pariisist põgenema ning ta siirdus Kirde-Prantsusmaale Strasbourgi.

Selle vastupanu tõttu ei julgenud Prantsusmaa trükkalid enam prantsuskeelset Piiblit trükkida. Kus siis oleks saanud d’Étaples oma Piiblit trükkida? Loogiline valik oli muidugi Antwerpen. D’Étaples’i Piibli 1530. aasta väljaanne, mille trükkis Antwerpenis Merten de Keyser, oli esimene üheköiteline prantsuskeelne piiblitõlge. On huvitav, et de Keyser trükkis selle tõlke Belgia vanima ülikooli, Louvain’i Katoliku Ülikooli, ning Püha Rooma riigi keisri Karl V enda heakskiidul. Siiski lisati 1546. aastal d’Étaples’i tõlge katoliiklastele keelatud raamatute nimekirja.

Piiskopile raamatud, Tyndale’ile raha

Samal ajal soovis Inglismaal ordineeritud preester William Tyndale tõlkida Piibli inglise keelde. Londoni piiskop Cuthbert Tunstall keelas aga selle otsustavalt ära. Kui Tyndale mõistis, et Inglismaal ei saa ta Piiblit tõlkida, põgenes ta Saksamaale. Lõpuks, 1526. aastal, trükiti tema esimene ingliskeelne Uus Testament. Vähem kui kuu aja pärast jõudsid selle tõlke esimesed eksemplarid Inglismaale.

Piiskop Tunstall oli otsustanud aga takistada Piibli jõudmist lihtrahvani. Ta põletas kõik Tyndale’i tõlke eksemplarid, mis ta kätte sai. Ometi olid need tõlked rahva seas liikvel. Seetõttu ostis piiskop Packingtoni-nimelise kaupmehe kaudu kõik Tyndale’i Piiblid enne mandrilt välja saatmist ja Inglismaale jõudmist. Tyndale võttis pakkumise vastu ja kasutas teenitud raha oma tõlke parandamiseks ja selle ümbertöötatud väljaande trükkimiseks. „See oli kasulik tehing,” kommenteerib üks tolle aja allikas. „Piiskop sai raamatud, Packington tänu ja Tyndale raha.” Seega rahastas Londoni piiskop soovimatult Tyndale’i piiblitõlkimise tööd!

 Tyndale’i sidemed Antwerpeniga

Isegi pärast kõigi nende eksemplaride ostmist ja põletamist jätkus Tyndale’i Uue Testamendi sissevool Inglismaale. Kuidas oli see võimalik? Kaks julget Antwerpeni trükkalit, Hans ja Christopher van Ruremond, olid trükkinud mitu Tyndale’i Uue Testamendi salaväljaannet. Kuigi nendes Piiblites oli palju trükivigu, ostsid Inglismaa elanikud neid iseäranis innukalt.

Aastal 1528 vangistati aga Hans van Ruremond Londonis 1500 Tyndale’i Uue Testamendi trükkimise eest ja 500 eksemplari Inglismaale toomise eest. Arvatavalt suri ta mõnes Inglismaa vanglas. 1531. aastal vangistati Inglismaal ka Hansu vend Christopher van Ruremond Uue Testamendi müümise eest. Ka Christopher suri tõenäoliselt vangistuses.

Antwerpenis trükitud „Tyndale’i õilsaim monument”

Aastad 1529 kuni 1535 veetis Tyndale enamasti Antwerpenis, kus oli kõige viljakam töökeskkond. Seal trükkis Merten de Keyser 1530. aastal Tyndale’i Pentateuhi tõlke, kus esimest korda inglise keeles nägi trükivalgust nimi Jehoova.

1535. aasta mais arreteeriti Tyndale Antwerpenis. Samal ajal, kui Tyndale vanglas kidus, lõpetas tema õpilane Miles Coverdale tema Heebrea Kirjade tõlke. 1536. aasta 6. oktoobril seoti Tyndale Belgias Vilvoorde’is tuleriidale, kus ta kägistati ja põletati. Tema viimased sõnad olid: „Issand, ava Inglismaa kuninga silmad!”

Tyndale’i pärand

Varsti pärast Tyndale’i hukkamist andis Inglismaa kuningas Henry VIII loa tõlkida Piibel, mida pidi loetama kirikutes. Selle piiblitõlke trükkis Antwerpeni trükkal Matthias Crom. See Piibel, mida üldiselt tuntakse Matteuse Piiblina (nimi Thomas Matthew järgi), koosneb põhiliselt Tyndale’i tõlkest. * Paradoksaalne, et piiskopid kasutasid nüüd tõlget, mille nad olid mõne aasta eest põletanud – tõlget, mille eest Tyndale surma mõisteti!

Tyndale’i tõlkest on palju säilinud ka Kuningas Jamesi tõlkes. Nõnda pärinevad Kuningas Jamesi tõlkest paljud inglise keelde levinud väljendid Tyndale’ilt ja on algselt trükitud Antwerpenis. Professor Latré järgi on Tyndale’i mõju inglise keelele isegi suurem kui Shakespeare’il!

16. sajandi teisel poolel kaotas Antwerpen oma usuliselt salliva õhkkonna ja positsiooni Piibli trükkimise varjupaigana. Selle muutuse põhjustas peamiselt katoliku kiriku vastureformatsiooni valla päästetud tagakiusamine. Sellest hoolimata aitasid Antwerpeni piiblitrükkalite julgus ja ohvrimeelsus suuresti kaasa sellele, et Jumala Sõna on tänapäeval kättesaadav Piibli lugejatele kõikjal maailmas.

[Allmärkus]

[Pildid lk 19]

Ülal: Teksti ladumine käsitsi; Martin Luther Piiblit tõlkimas; muistne Antwerpeni kaart

[Pilt lk 20]

Jacob van Liesvelti raamatute müügilaud

[Pildid lk 21]

Jacques Lefèvre d’Étaples ja tiitelleht tema 1530. aasta Piiblist, mis trükiti Antwerpenis

[Pilt lk 21]

Ingliskeelsete Piiblite avalik põletamine Londonis

[Pildid lk 22]

William Tyndale, lehekülg tema Piiblist, ja Miles Coverdale

[Piltide allikaviited lk 20]

Lk 19: trükiladuja: Printer’s Ornaments/by Carol Belanger Grafton/Dover Publications, Inc.; Luther: raamatust Bildersaal deutscher Geschichte; kaart: By courtesy of Museum Plantin-Moretus/Stedelijk Prentenkabinet Antwerpen; lk 21: portree: raamatust Histoire de la Bible en France; Piibli lehekülg: © Cliché Bibliothèque nationale de France, Paris; Piiblite põletamine: raamatust The Parallel Bible, The Holy Bible, 1885; lk 22: Tyndale: raamatust The Evolution of the English Bible; Coverdale: raamatust Our English Bible: Its Translations and Translators