Vaatleme maailma

Maailma väikseim

Dominikaani Vabariigis asuva Jaragua rahvuspargi koobastest leiti maailma väikseim sisalik, kes on kõigest 2 sentimeetri pikkune. „Kõige enam ohustab seda sisalikku ärakuivamine, sest tema kehapind on massiga võrreldes üsna suur,” ütleb Londoni ajaleht „The Times”. „Need olevused pole mitte ainult kõige väiksemad sisalikud, vaid ka kõige väiksemad amnioodid, selgroogsed, kelle hulka kuulub 23 000 roomaja-, linnu- ja imetajaliiki.” Teine umbes sama väike sisalik elab seal lähedal asuvatel Briti Neitsisaartel. Ajaleht lisab: „Kariibi mere saartel elab ka maailma väikseim linnuliik, 5 sentimeetri pikkune kimalaskoolibri, ja kõige peenem madu – ahassuumadu Leptotyphlops bilineatus, kes mahuks läbi pliiatsi, kui sellest süsi välja võtta.”

 Ennustused ei pidanud paika

„Nii ennustajatele, astroloogidele kui ka selgeltnägijatele osutus 2001. aasta järjekordseks suureks läbikukkumiseks,” teatab Saksamaa ajaleht „Süddeutsche Zeitung”. Sellisele järeldusele jõudsid Saksamaal toimunud parateaduste foorumi eksperdid pärast selle aasta kohta tehtud ennustuste analüüsimist. Ükski selgeltnägija ei näinud ette 11. septembri rünnakuid ega Afganistani sõda. Samuti ei osatud ennustada Saksamaa majanduse madalseisu. Ennustajad olid tuleviku suhtes hoopis üsna optimistlikud. Üks selgeltnägija ennustas julgelt, et aastal 2001 algab rahuperiood. Isegi kui inimeste ennustused haruharva täituvad, ei oska keegi täpselt öelda, millised täituvad, millised mitte, ütleb ajakiri ja lisab: „Nagu näitavad paljud tõendid, on eksimine ikkagi väga inimlik.”

Maamiinid

„Kogu maakerale on paigaldatud ühtekokku rohkem kui 110 [miljonit] maamiini. Nende kõrvaldamine läheks maksma 33 [miljardit] USA dollarit ning selleks kuluks praeguse demineerimise tempo juures 1100 aastat,” teatab Briti ajaleht „The Guardian”. „Miine paigaldatakse 25 korda kiiremini, kui neid jõutakse kõrvaldada”, ning alates 1975. aastast on miinide tõttu sandistunud või hukkunud üle miljoni inimese, kaasa arvatud 300 000 last. Pooled täiskasvanutest ja enam kui pooled lastest, kes astuvad miini otsa, surevad enne, kui nad jõutakse haiglasse viia. „Sõdureid ei saa usaldada, et nad kirjutaksid üles ja säilitaksid andmeid selle kohta, kuhu miinid on paigaldatud,” lisab ajaleht, ning paljud „miinid uhutakse lihtsalt pinnasest minema ja nad kanduvad mujale, tihtipeale varem miinidest puhastatud maa-alale”. Kuigi rahvusvaheline jalaväemiinikaubandus on peaaegu lõppenud, on maailmas varuks veel 230 kuni 245 miljonit maamiini. Maamiinide Keelustamise Rahvusvahelise Kampaania sõnul kasutavad maamiine veel 15 riiki, umbes 30 terroristlikku organisatsiooni ja sissirühmitust.

Monarhliblikate häving

Tugev paduvihm ja sellele järgnenud külmalaine laastasid jaanuaris kõvasti Mehhiko kaht suurimat monarhliblikate kolooniat. Nagu anti teada ajalehes „The New York Times”, hukkus teadlaste hinnangute kohaselt „74 protsenti Sierra Chincua monarhliblikate kolooniast ja 80 protsenti Rosario kolooniast. Koos mõne väiksema kolooniaga ... moodustavad need suured kolooniad Ameerika Ühendriikide ja Kanada idaosa terve monarhliblikate kogukonna”. 220 kuni 270 miljonit monarhliblikat külmus ja kukkus puu otsast alla, kattes mõnes kohas maapinna isegi 30 sentimeetri paksuse kihiga. Kuigi arvatakse, et see häving ei ohusta liigi olemasolu, ütlesid teadlased, et kuna monarhliblikaid jäi vähemaks, on nad tulevikus nii ilma kui ka haiguste suhtes ohualtimad. Monarhliblikad on tuntud selle poolest, et nad rändavad igal kevadel massiliselt Mehhikost põhja poole. Nad munevad Ameerika Ühendriikide lõunaosas ning jätkavad siis rännet suurema hulgana, jõudes suveks Kanadasse.

„Täpne, kuid samas poeetiline”

Piibel on „vähem ilukirjanduslik ja rohkem faktiline, kui arvati”, ütleb Prantsusmaa loodusajakiri „Terre sauvage”. Iisraelis töötavad loodusteadlased märkasid, et Piibel, ehkki usuraamat, sisaldab „täpseid zooloogilisi tähelepanekuid”. Öelnud, et Laulud ja Õpetussõnad on loodusteadlastele hinnaliseks infoallikaks, lisab artikkel: „Iiobi raamat ... annab täpse, kuid samas poeetilise kirjelduse kaljukitsede tiinusest, samuti ulukeesli ja jõehobu looduslikest elupaikadest. „

„Kummaline paar”

„Suhteid emaslõvi ja orüksivasika vahel peetaks üldiselt lühiajaliseks ja viimase looma jaoks ka hukatuslikuks,” märgib ajakiri „The Economist”. Nagu võis aga ajakirja artiklis toodud fotol näha, lamasid lõvi ja vasikas rahulikult külg külje kõrval. Edasi kirjutatakse artiklis: „Seda kummalist paari nähti Kenyas Samburu reservaadis 21. detsembril ning ... kaks loodusfotograafi jälgisid ja filmisid neid, kuni üks teine lõvi 6. jaanuaril vasika maha murdis.” Kas sel juhtumil oli tegemist imprintinguga, mil asendusema võtab omaks teise looma, kui ta on ise alles poeginud? Tõendid seda ei kinnitanud, sõnab „The Economist”. „See juhtum on ebatavaline selle poolest, et orüksi ema oli veelgi elus ja võis oma vasikat imetada ning emaslõvi oli noor ega paistnud olevat veel poeginud.” Peale selle oli „emaslõvi see, kes vasikale järgi kõndis (kui see läks näiteks ema nisa imema), mitte vastupidi”. Artikkel ütleb lõpetuseks: „Miks võttis lõvi omaks looma, kes oleks pidanud päästma temas valla murdmisinstinkti, on müsteerium.”

Hüljatud lemmikloomad

„Austraalias on ühe inimese kohta rohkem lemmikloomi kui üheski teises ühiskonnas maailmas,” ütleb kuningliku loomakaitseühingu Austraalia president Hugh Wirth. Ometi kirjutab ajaleht „The Australian”, et 2000.–2001. rahandusaastal hüljati 135 000 lemmiklooma” ning „ligi 60 protsenti neist loomadest pandi magama”. Miks nii paljud loomad maha jäetakse? Üks põhjus on see, et inimesed võtavad endale selliseid loomatõuge, keda nende olud ei võimalda pidada. Paljud lapsevanemad teevad vea, ostes oma lastele teenistuskoera, kes nõuab palju dresseerimist, liikumist ja hoolitsust. Peale selle langeb teenistuskoerte arvele suur osa juhtumitest, kus koerad on inimest hammustanud. Ajaleht „The Australian” ütleb lemmikloomade valimise kohta: „Ärge valige endale looma tunnetest lähtudes. Mõelge, kui palju teil on kodus ruumi, millised on pere olud ja majanduslik seis. Ärge viivitage koera koolitamisega. Mida rohkem te seda edasi lükkate, seda üleannetumaks koer muutub. Pidage meeles, et looma pidamine tähendab pikaajalist projekti.”

Uue auto sündroom

„Uurijad ... on leidnud uute autode salongi õhust isegi kuus kuud pärast ostmist suures koguses toksilisi aineid,” teatab Austraalia Ühenduse teadus- ja tööstusuuringute organisatsioon (CSIRO). Mõned neist toksilistest ainetest, mida leidub uute autode salongis, on benseen, atsetoon, etüülbenseen, n-heksaan, tolueen ja ksüleeni isomeerid, ja kõik need kemikaalid on inimesele kahjulikud. Autojuhid, kes neid kemikaale sisse hingavad, võivad kannatada peavalu, uimasust, segasust ning silmade, nina ja kurgu ärritust. Dr Steve Brown, kes juhib CSIRO-s õhukvaliteeti kontrollivaid uuringuid, ütles, et „autosalongis võib toksiliste ainete tase ületada mitmekordselt Austraalia riikliku tervishoiu- ja meditsiiniuuringute nõukogu kehtestatud piiri”. Selleks, et vähendada võimalikke ohte, soovitab Brown uue auto omanikel võimaluse korral „vähemalt kuue kuu jooksul pärast auto ostmist sõidu ajal aknast rohkelt välisõhku sisse lasta”.