Euripose mõistatuslikud looded

ESITA

Euripose mõistatuslikud looded

„ÄRGAKE!” KREEKA-KORRESPONDENDILT

KREEKA idaosas Chalkise linna lähedal jääb Euboia saare ja maismaa vahele kitsas mereväin. See on Euripose kanal, mis on 8 kilomeetrit pikk ja mille laius ulatub 40 meetrist 1,6 kilomeetrini. Kõige madalamas kohas on kanali sügavus vaid 6 meetrit. Nimi Euripos, mis tähendab ’kiire vool’, kirjeldab hästi kanali vee voolu, mis on vahel väga tormakas ning võib tihti saavutada kiiruse peaaegu 20 kilomeetrit tunnis. Mõnikord voolab aga vesi kanalis aeglaselt edasi-tagasi või jääb üleüldse seisma. Seda ebatavalist loodelist nähtust tulevad kanali kohale väiksele sillale uudistama paljud Chalkise külastajad.

Looded tekivad Päikese ja Kuu gravitatsioonijõu mõjul, mis tõmbavad maakera meresid enda suunas. Seepärast muutuvad looded vastavalt Maa asukohale Päikese ja Kuu suhtes. Noorkuu ajal paiknevad Päike ja Kuu maa pealt vaadatuna ühel pool, täiskuu ajal aga üks ühel pool, teine teisel pool maakera. Mõlemal juhul on tunda Päikese ja Kuu gravitatsiooniväljade koosmõju, mis tekitab kõige suuremaid loodeid.

Euripose kanalis on ööpäevas tavaliselt kaks tõusu ja kaks mõõna. Vesi voolab kanalis ühes suunas 6 tundi ja 13 minutit, siis lakkab vool mõneks ajaks ning hakkab seejärel vastassuunas voolama. Niisuguse graafiku järgi liigub kanali vesi kuukalendri 23 või 24 päeva kestel. Ent kuu viimase nelja-viie päeva jooksul toimub midagi ebatavalist. Mõningatel päevadel ei pruugi voolu suund üldsegi muutuda. Teistel päevadel võib selle suund aga muutuda koguni 14 korda.

Püüded nähtust selgitada

Euripose kanali nähtuse üle on inimesed pead murdnud tuhandeid aastaid. Levinud pärimuse järgi olevat sellesse kanalisse uppunud 4. sajandil e.m.a elanud Aristoteles, kes hüpanud vette, kuna ei suutnud lahendada loodete saladust. Enda uputamise asemel püüdis Aristoteles aga hoopis selgitada seda nähtust. Oma teoses „Meteorologica” kirjutas ta: „Näib, et meri voolab läbi selle kitsa lõhe ümbritseva maa tõttu. See voolab väiksemast veekogust suuremasse, kuna maapind kõigub.” Aristoteles arvas ekslikult, et maapind kõigub merelainete tõttu ja selles piirkonnas tihti toimuvatest maavärinatest tingituna. Umbes sajand pärast Aristotelest elanud Kreeka astronoom Eratosthenes mõistis, et „mõlemas [kanali] otsas on vee tase erinev”. Ta arvas, et vee liikumise põhjustas väina kallaste erinev kõrgus.

Isegi tänapäeval ei mõisteta Euripose loodete korrapäratust täielikult. Kuid näib olevat selge, et regulaarsed hoovused tekivad erinevusest mõlema kanali otsa veetasemes. Seetõttu voolab vesi kõrgemalt poolt madalamale. Erinevus veetasemes võib olla kuni 40 sentimeetrit ja seda on näha ka Chalkise linna lähedal asuvalt sillalt.

Millest erinevus?

Kuidas selgitada veetaseme erinevust kahes kanali otsas? Vahemere idaosast tulev veevool jaguneb Euboia saare juurde jõudes kaheks haruks. Läänepoolne haru voolab kanalisse lõunapoolsest otsast. Idapoolne haru peab aga liikuma ümber saare, enne kui see siseneb kanali põhjaotsa. Selle pikema teekonna tõttu jõuab idapoolne vool Euripose kanalisse tund ja 15 minutit hiljem. Nendes tingimustes võib veetase ja seega ka veesurve olla ühes kanali otsas palju suurem kui teises. See surve võimendab regulaarsete loodete hoovuste tugevust Euripose kanalis.

Kuidas aga tekivad korrapäratud loodete hoovused? Nii Kuu esimese kui ka viimase veerandi ajal kahandab Päikese gravitatsioonijõud Kuu oma, selle asemel et seda tugevdada. Samal ajal, kui Kuu tõmbejõu tõttu tekib mõõn, põhjustab Päike tõusu. Seetõttu on neil aegadel veetaseme erinevus kanali põhja- ja lõunaotsas väiksem. Veevool aeglustub. Mõnikord, siis kui puhub tuul, lakkab veevool üleüldse.

Nende loodete hoovuste huvitavast ja mõistatuslikust käitumisest võiks veelgi rääkida. Kui oled kunagi Kreekas, tule ka Euobiale, et näha Euripose loodeid oma silmaga.

[Kaardid lk 12, 13]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

VAHEMERI

EGEUSE MERI

EUBOIA

Chalkis

Euripose väin

KREEKA

ATEENA

[Allikaviide]

[Pilt lk 13]

Aerofoto Euripose väinast

ÄRGAKE!