Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks mu vanem ei armasta mind?

Miks mu vanem ei armasta mind?

Noored küsivad:

Miks mu vanem ei armasta mind?

„Enne, kui isa emast lahutas, käisime koos rannas, väljas söömas ja autoga sõitmas. Nüüd me ei tee enam midagi koos. Isa on muutunud. Mul on selline tunne, nagu ta oleks end ka minust lahutanud.” (Karen) *

SAMASUGUSED tunded on vallanud ka väga paljusid teisi noori. Sarnaselt Kareniga on neil tunne, et nende vanem ei armasta neid enam või pole kunagi armastanud. Me ei pea siin silmas mööduvaid negatiivseid tundeid, mis tekivad ajutistest hõõrumistest noorte ja nende vanemate vahel, ega viha, mida on põhjustanud distsiplineerimine. Selles artiklis tuleb juttu neist juhtudest, mil vanemad on jätnud oma lapsed hooletusse, nad ei pööra neile tähelepanu ega distsiplineeri neid. On ka niisuguseid vanemaid, kes kohtlevad lapsi karmilt ja julmalt ning kasutavad nende kallal sõnalist ja füüsilist vägivalda.

Vähe on olukordi, mis teeks noorele rohkem haiget kui see, et vanem ta hülgab. „Ma tundsin, et minust ei hoolita ja et mind on hüljatud,” ütleb Karen. Kui ka sina oled samasuguses raskes olukorras olnud, mõtle mõningate soovituste peale, mis aitavad oma tunnetega toime tulla. Isegi kui üks su vanematest ei toeta sind, võid siiski elus hästi hakkama saada.

Püüa oma vanemat mõista

See, et ootad oma vanematelt armastust, on igati normaalne. Vanema armastus lapse vastu peaks olema sama loomulik ja kindel kui päikesetõus. Jumal ootab, et vanemad armastaksid oma lapsi (Koloslastele 3:21; Tiitusele 2:4). Miks siis mõned vanemad jätavad oma lapsed hooletusse, hülgavad nad või kohtlevad neid halvasti?

Üks põhjus võib olla nende enda läbielatu. Mõtle sellele, kust õppisid sinu vanemad lastekasvatamist? Paljud vanemad kasvatavad oma lapsi just nii, nagu nende vanemad neid kasvatasid. Ja praeguses karmis maailmas, kus südametuid inimesi on ennekuulmatult palju, on lastekasvatusoskus tihtipeale väga puudulik (2. Timoteosele 3:1–5). Mõnikord on selle tagajärjeks ahelreaktsioon: vanemad kohtlevad oma lapsi sama halvasti, nagu neid omal ajal koheldi.

Lisaks sellele võivad vanemad olla mitmel põhjusel õnnetud. Mõned püüavad põgeneda kurbuse ja frustratsiooni eest, sukeldudes töötegemisse, kuritarvitades alkoholi või kasutades uimasteid. Näiteks kasvasid William ja Joan üles alkohoolikust isaga. „Isa ei kiitnud meid peaaegu kunagi,” ütleb Joan. „Kõige hirmsamad olid aga tema vihahood, kui ta oli end purju joonud. Siis karjus ta terve õhtu ema peale. Tundsin tihti hirmu.” Samas teistel puhkudel ei vala vanemad küll oma viha välja, kuid nende eluviis võtab nii palju energiat, et neil ei jää aega oma lastega tegeleda ja neile armastust osutada.

William arvab teadvat, mis võis olla tema isa ettearvamatu käitumise taga. „Mu isa kasvas üles Teise maailmasõja ajal Saksamaal Berliinis,” ütleb ta. „Ta nägi noorena igasugu õudusi ja paljude inimeste hukkumist. Ta pidi iga päev oma elu kaalule panema lihtsalt selleks, et midagi hamba alla saada. Arvan, et see, mida mu isa läbi elas, on temasse tugeva jälje jätnud.” Ka Piibel ütleb, et inimesed võivad karmi rõhumise all ebamõistuspäraselt käituda (Koguja 7:7).

Kas William ja Joan arvavad, et isa minevik õigustab seda, kuidas ta neid kohtles? „Ei,” ütleb William. „See ei õigusta ei joomist ega halba käitumist. Siiski on isa minevik aidanud mul teda rohkem mõista.”

Kui aktsepteerid fakti, et su vanemad on ebatäiuslikud, ning õpid tundma nende minevikku, hakkad neist paremini aru saama. Õpetussõnad 19:11 (UM) ütleb: „Mõistmine vaigistab ... viha.”

Tunnetega toimetulek

Sul võib olla koduse olukorra tõttu tekkinud teisigi negatiivseid tundeid. Näiteks Patricia, kelle vanemad ei pööranud talle piisavalt tähelepanu, tundis, et ta on väärtusetu ja teda ei armastata. LaNeishal oli raske mehi usaldada, kuna isa oli nende pere hüljanud, kui ta oli alles kaheksa-aastane. Shayla aga tundis, et vajab peaaegu kõigi inimeste tähelepanu, et täita seda tühja kohta, mille jättis tema ellu uimastisõltlasest ema.

Raskusi võivad valmistada ka viha ja armukadedus. Kui Karen nägi, et tema isa armastab oma uut perekonda ning tema on armastusest ilma jäetud, kannatas ta mõnda aega suure armukadeduse all. Leilani aga tundis mõnikord, et lausa vihkab oma vanemaid. „Tülitsesin nendega pidevalt,” ütleb ta.

Kõik need tunded on olukorda arvestades mõistetavad. Kuidas aga selliste negatiivsete tunnetega toime tulla? Mõtle järgmiste soovituste peale.

Tule Jumala ligi. (Jakoobuse 4:8.) Seda saab teha, kui uurid isiklikult Piiblit ja käid korrapäraselt läbi Jumala rahvaga. Kui sa näed, mismoodi Jehoova teisi kohtleb, mõistad, et ta on lojaalne ja teda võib usaldada. „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale?” küsis Jehoova iisraellastelt. „Ja kuigi nad unustaksid, siis mina ei unusta sind mitte!” lubas ta (Jesaja 49:15). Palveta siis regulaarselt Jumala poole. Ära karda, et sa ei oska sõnu õigesti ritta seada. Jumal mõistab sind (Roomlastele 8:26). Pea meeles, et Jehoova armastab sind isegi siis, kui sulle tundub, et keegi teine seda ei tee (Laul 27:10).

Räägi usaldusväärse täiskasvanuga. Otsi sõpru vaimselt küpsete kristlaste seast. Räägi neile avameelselt oma tunnetest ja muredest. Jehoova tunnistajate kristlikust kogudusest võid leida endale vaimseid isasid ja emasid (Markuse 10:29, 30). Võib-olla on sul vaja ilmutada initsiatiivi, et rääkida neile oma tunnetest. Teised ei tea, mida sa tunned, kui sa neile sellest ei räägi. Kui saad oma südant kellelegi puistata, võib see olla suureks kergenduseks (1. Saamueli 1:12–18).

Ole hõivatud teiste aitamisega. Vältimaks enesehaletsuse ohtu, püüa mitte mõelda halbadele asjadele. Õpi pigem hindama seda, mis sul on. Otsi uusi võimalusi selleks, et mitte ’vaadata selle peale, mis on tulus sinule, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele’ (Filiplastele 2:4). Sea endale vaimseid eesmärke ja pinguta kõvasti, et neid saavutada. Kui teed kristlikus teenistuses midagi teiste heaks, on sul hea võimalus keskenduda teistele, mitte iseendale.

Austa oma vanemaid. Pea alati kinni Piibli põhimõtetest ja normidest. Sinna hulka kuulub ka vanemate austamine (Efeslastele 6:1, 2). See takistab sul pidada nende vastu viha ning aitab hoiduda neile kätte maksmast. Pea meeles, et ükskõik kui palju su vanemad ka ei näi sulle halba tegevat, ei õigusta see sinu halba käitumist. Niisiis jäta olukord Jehoova hooleks (Roomlastele 12:17–21). Tema „armastab õiglust” ja kaitseb lapsi (Laul 37:28; 2. Moosese 22:21–23). Ole vanemate vastu ikka lugupidav, püüdes arendada Jumala vaimu vilju, eriti armastust (Galaatlastele 5:22, 23).

Sa võid hästi hakkama saada

Pole kahtlustki, et vanemate armastusest ilmajäämine võib teha haiget, kuid see ei pruugi veel määrata seda, milline inimene sinust saab. Kui rakendad ellu eelmainitud piiblilisi põhimõtteid, võid olla õnnelik ja edukas.

William, kellest varem räägiti, on täisajaline teenija Jehoova tunnistajate harubüroos. Ta ütleb: „Jehoova on andnud meile palju võimalusi raskete oludega toime tulemiseks. Milline eesõigus on küll see, et meil on nii armastav ja hoolitsev taevane Isa!” Tema õde Joan on täisajaline evangeeliumikuulutaja ja ta teenib piirkonnas, kus kuulutajate järele on suurem vajadus. „Oma lapsepõlves nägime selget vahet „selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni”,” ütleb Joan (Malakia 3:18). „Meie läbielatu andis meile jõudu võtta tõde vastu ja sellest kinni hoida.”

Sama võib osutuda tõeks ka sinu puhul. „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega!” (Laul 126:5.) Mida see piiblitekst näitab? Kui sa näed kõvasti vaeva, et rakendada rasketes oludes ellu õigeid põhimõtteid, asenduvad sinu pisarad ükskord rõõmuga, kui koged Jumala õnnistusi.

Püüa siis Jehoova Jumalaga kogu aeg lähedasemaks saada (Heebrealastele 6:10; 11:6). Isegi kui sind on aastaid vaevanud mured, frustratsioon ja süütunne, võivad need tunded aja jooksul lahtuda ja asenduda „Jumala rahuga, mis on ülem kõigest mõistusest” (Filiplastele 4:6, 7).

[Allmärkus]

^ lõik 3 Mõned nimed on muudetud.

[Kast lk 21]

Kas sa tunned, et . . .

• oled väärtusetu?

• kardad teisi usaldada?

• vajad pidevalt teiste kinnitust?

• sind valdab ohjeldamatu viha ja armukadedus?

Kui su vastused neile küsimustele on jaatavad, räägi sellest usaldatava vanema, kogudusevanema või vaimselt küpse sõbraga niipea kui võimalik.

[Pildid lk 22]

Võta midagi konkreetset ette, et oma tunnetega toime tulla