Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Sünge talv”

”Sünge talv”

„Sünge talv”

KUJUTLEGEM järgmist stsenaariumi. Ameerika Ühendriikide kolmes suures ostukeskuses külvavad terroristid salamisi laiali rõugeviirust. Viirusega nakatuvad pahaaimamatud ostjad. Peagi – veidi rohkem kui nädala pärast – tuvastavad arstid haiguse 20 inimesel. Järgnevatel päevadel levib viirus ka teistele. Tekib paanika. Puhkevad mässud. Tervishoiusüsteem on jõuetu. Suletakse piirid. Valitseb majanduslik kaos. Viiruse levitamisest möödunud 21 päeva jooksul on haigus levinud 25 osariiki ja 10 teise riiki. Nakatunud on 16 000, surnud 1000 inimest. Arstide arvestuste kohaselt tõuseb nakatunute arv järgneva kolme nädalaga 300 000-ni. Kolmandik neist sureb.

Tegemist pole teadusliku ulmefilmi süžeega, vaid virtuaalõppusega, mis laseb aimata sellisest haiguspuhangust põhjustatud sündmuste arengut. Sellise õppuse sooritas grupp nimekaid teadlasi 2001. aasta juunikuus. Nimeks pandi sellele „Sünge talv”.

Paljudele sai „Sünge talv” pärast 2001. aasta 11. septembri vägivallaakti hoopis uue ja ähvardava tähenduse. Rünnakud Maailma Kaubanduskeskusele New Yorgis ja Pentagonile Washingtonis olid ilmselgeks näiteks, et on olemas halastamatud ja vihkamist täis inimesed, kes kavatsevad massiliselt inimelusid hävitada. Lisaks osutasid need rünnakud sellele, et Ameerika Ühendriigid – nagu ka kõik teised riigid – on selliste rünnakute ees kaitsetud. Me elame maailmas, kus sihikindlalt tegutsevad terroristid võivad ühe silmapilguga võtta elu tuhandetelt inimestelt.

Peagi pärast 11. septembri rünnakuid valiti sihtmärgiks USA poliitikuid ja meediatöötajaid, kes said kirju, mis sisaldasid surmatoovat antraksibakterit. Inimesi valdas hirm. Hirmu süvendas veelgi see, kui meedia koos spetsialistidega avaldas arvamust, et terroristid võivad rünnata antraksist veelgi tõhusamalt surmavate haigusetekitajatega, näiteks katku- või rõugepisikutega. Oletati, et mõned paariariigid võivad juba olla käivitanud oma salajastes laboratooriumides sellise ründeaine masstootmise. Toome hiljutistest kirjutistest mõningaid näiteid.

„Ülemaailmne Meditsiiniassotsiatsioon näeb kasvavat ohtu selles, et bioloogilisi relvi võidakse kasutada riigist riiki levida võivate laastavate epideemiate vallapäästmiseks. Ohus on kõik riigid. Selliste organismide nagu rõugeviiruste ning katku- ja antraksipisikute levitamine võib tuua kaasa katastroofi haigus- ja surmajuhtude näol, millega võib liituda sedalaadi haiguspuhangute tõttu vallanduv paanika.” (Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon.)

„Erinevalt pommidest ja närvigaasidest iseloomustab biorelvasid üks salakaval joon: haiguse peiteaja tõttu kujuneb katastroofiolukord välja tasapisi ja märkamatult. Algul satub haiglasse vaid üksikuid inimesi. Nende haigussümptomid tekitavad arstides nõutust või sarnanevad tavapärasemate tõbede omadega. Selleks ajaks, kui meedikud mõistavad, mis on lahti, võivad olla nakatunud terved linnad.” (Ajakiri „Scientific American”.)

„Kui praegusel ajal levitataks rõugeviirust, oleks valdav osa maailma rahvastikust selle ees kaitsetu, ning võttes arvesse 30-protsendilist suremusnäitajat, võib hukkuda peaaegu kaks miljardit inimest.” (Ajakiri „Foreign Affairs”.)

„Ohus on kõik riigid.” „Nakatunud võivad olla terved linnad.” „Hukkuda võib peaaegu kaks miljardit inimest.” Need mõtteavaldused tekitavad ärevust. Kui tõenäoline siis ikka on see, et korraldatakse katastroofiline bioloogiline rünnak? Spetsialistid murravad selle kallal pead. Järgnev artikkel aitab sellekohaseid küsimusi paremini mõista.

[Pilt lk 4]

Sõjaväelased kujuteldava bioloogilise rünnaku korral tegutsemas

[Allikaviide]

DoD photo by Cpl. Branden P. O’Brien, U.S. Marine Corps