Vaatleme maailma

Tehislikud putukasilmad

„NASA ostis Austraalia teadlaste valmistatud tehislikud putukasilmad, et kasutada neid Marsi kosmosesondis,” teatab ajaleht „The Australian”. Austraalia riikliku ülikooli teadlased võtsid nende sensorite valmistamisel malliks rohutirtsude silmad. Raport ütleb, et „teadlased on ülikooli laboris aastaid jälginud, kuidas rohutirtsud, mesilased ja kiilid kontrollivad oma lendu nägemise abil. Nad on saanud teada, millised seadused juhivad lendu, ning on loonud matemaatilisi algoritme, et neid järgi teha”. NASA tahab kinnitada tehislikud rohutirtsusilmad tillukese kosmosesondi külge, et see „lendaks putuka moodi Marsi ebatasase pinna kohal ilma kaljude vastu põrkamata”. Kui see plaan õnnestub, hakkab sond „uurima päikesesüsteemi kõige suurema kanjoni, 4000 kilomeetri pikkuse ja 7 kilomeetri sügavuse Valles Marinerise kihistust, mis aitab tundma õppida punase planeedi geoloogilist ajalugu”.

 Mõõkvaalu meelitavad dialektid

„Kuidas väldivad väikestes karjades elavad mõõkvaalad lähisugulusristumist?” esitas küsimuse Kanada ajaleht „The Vancouver Sun”. „Seitse aastat kestnud Briti Columbia ja Alaska mõõkvaalade geneetiliste uuringute ja 340 DNA proovi alusel on Vancouveri Akvaariumi vanemteadlane Lance Barrett-Lennard leidnud, et emasvaalad paarituvad vaid teiste karjade isasloomadega”, kuigi mitte küll vaaladega väljaspool kohalikku populatsiooni. „Ma pole leidnud ühtki tõendit selle kohta, et vaalad paarituksid lähisugulastega,” ütleb Barrett-Lennard. „Peaaegu kõik mõõkvaalad paarituvad teiste karjade isenditega, kellel on nende omast väga erinev dialekt.” Artiklis lisatakse, et „mõõkvaalad otsivad endale paarilise, kes on nendega nii kaugelt sugulane kui võimalik, ning tõenäoliselt teevad nad seda, kuulates teiste vaalade dialekti ja valides välja isendi, kelle dialekt sarnaneb nende omaga kõige vähem”.

Mõrtsukhai jälgimine

„Tänu mõrtsukhai satelliitjälgimisele on saadud teada, et see kõige suurem röövkala rändab avaookeanis tuhandeid kilomeetreid,” ütleb Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. See avastus, millest kirjutas ajakiri „Nature”, lükkas ümber varasemad arusaamad mõrtsukhaide kohta. Kuigi mõrtsukhaisid elab kõikjal maailmas, arvati, et ta hoiab rannikute lähedale, peab jahti hüljestele, sukelnorsudele ja merilõvidele ega lähe oma koduterritooriumist kaugele. Hiljuti, kui teadlased olid märgistanud Californias neli isast ja kaks emast mõrtsukhaid, saadi aga teada, et üks hai rändas California rannikust 3700 kilomeetri kaugusele Hawaii saarteni, läbides päevaga vähemalt 70 kilomeetrit. Uuringus selgus ka see, et mõrtsukhaid, kes sukelduvad ranniku lähedal harva rohkem kui 30 meetri sügavusele, sukelduvad avaookeanis mõnikord väga sügavale.

Majandusraskused puudutavad ka kliinikuid

Argentina valuuta järsu langusega seotud majandusraskuste tõttu on selle riigi haiglad ja kliinikud täis stressihäiretega patsiente. Haiglad ja kliinikud ei suuda aga korraga nii paljude haigete eest hoolitseda, teatab ajaleht „Clarín”. Patsiendid kannatavad muu hulgas „peavalu, kõrge vererõhu, haavandite, maokatarri, unetuse ja rahutuse” all. Mõned inimesed on „minestanud ilma neuroloogilise põhjuseta”, ütles üks arst. Ühes kliinikus tõusis konsultatsioonide arv stressi, depressiooni ja hirmu tõttu 300 protsenti. Peale selle et ooteruumid on puupüsti inimesi täis, tuleb arstidel ja õdedel hakkama saada ka finantskriisi pärast raevunud patsientidega. Mõned patsiendid on arstidele ja õdedele isegi kallale kippunud ning üht meditsiiniõde on pähe löödud.

Kõige kiiremad ameerika mäed

„Fujikyu lõbustuspargis avati maailma kiireimad ameerika mäed,” ütleb Jaapani ajaleht „IHT Asahi Shimbun”. „Kiirus, mis tõuseb stardist vähem kui kahe sekundi jooksul 172 kilomeetrini tunnis, pole argade jaoks. Inimene lendab siis nagu rakett. Ameerika mägedel võib tunda gravitatsioonijõudu, mida tunnevad tavaliselt hävituslendurid.” Selle atraktsiooni valmistanud firma projektijuht Heith Robertson ütles: „Õhku tõusvale lennukile võib mõjuda jõud, mis on 2,5 korda suurem kui gravitatsioonijõud. Ameerika mägede puhul on see aga 3,6 korda suurem.” Selle atraktsiooni juures on kasutatud väikeste lennukite rattaid ning see saab energiat kolmelt õhukompressorilt, mille võimsus on 50 000 hobujõudu, mis on „võrreldav väikse raketi võimsusega”.

Suitsetamisest põhjustatud südamehaigused Indias

„[India] vanemkardioloogid ütlevad, et südamepärgarteritõbe põdevate inimeste arv kasvab,” kommenteerib ajaleht „Mumbai Newsline”. „Jasloki haigla kardioloogiaosakonna juhataja dr Ashwin Mehta sõnul on indialastel geneetiline eelsoodumus haigestuda südamehaigustesse.” Eriti teeb muret see, et suitsetamise pärast kannatab südamehaiguste all üha enam noori inimesi. Mumbai haigla kardioloog dr P. L. Tiwari arvab, et kui radikaalseid muudatusi ette ei võeta, saab Indiast ühel päeval riik, kus on kõige enam südamehaigeid. Naaberriigis Bangladeshis suitsetab üle 70 protsendi 35–49-aastastest meestest, ütleb „The Times of India”, ning „suitsetajate arv suurenes pärast seda, kui sissetulekud vähenesid”. Keskmiselt kulutab iga suitsetaja „sigarettide peale kaks korda rohkem raha kui riiete, elamistingimuste parandamise, tervise ja hariduse peale ühtekokku”. Hinnangute kohaselt võiks selle vaese riigi 10,5 miljonit alatoidetud inimest saada piisavalt süüa, kui nad ostaksid sigarettide asemel toitu.

Pilvelõhkujate järele ikka veel nõudlus

„Kaksiktornide kokkuvarisemine jahmatas arhitekte ja insenere, kes olid nüüd sunnitud mõtlema sellele, mille üle nad varem polnud mõelnud, ning see hirmutas neid,” teatab ajakiri „U.S.News and World Report”. „Hoolimata inimeste ajutisest kartusest pole nõudlus pilvelõhkujate järele siiski kadunud.” Üks põhjus on see, et mõningates piirkondades on vähe tühja maad ning see on väga kallis. Peale selle tahavad linnad millegagi uhkeldada. Pilvelõhkujaid rajatakse selleks, „et tõsta linna prestiiži ja silmapaistvust, käia kaasas ajaga ja muudel niisugustel põhjustel”, ütleb Massachusettsi tehnikainstituudi arhitektuuri- ja planeerimisosakonna dekaan William Mitchell. Arhitektid vaidlevad aga selle üle, kuidas teha hooned tugevamaks. Ehitisi võib muuta rünnakute suhtes vastupidavamaks plahvatuskindlast materjalist seinte ja akendega, kuid need teevad hooned raskemaks ning maksavad liiga palju. Hiinas nõuavad ehitamiseeskirjad, et iga 15 korruse kohta oleks üks vaba õhuvooluga, avatud turvakorrus. Teistes paikades nõutakse, et hoones oleks spetsiaalselt tuletõrjujatele mõeldud lift, mis sõidaks kuni viimase korruseni, ning hermeetilised trepikojad, kuhu ei tuleks suitsu. Shanghai Maailma Finantskeskusesse, mis võib saada maailma kõrgeimaks hooneks, kavandatakse juba lisa ettevaatusabinõusid.

Ümbritsev müra ja kuulmishäired

„Poolas kannatab kuulmishäirete all iga viies koolilaps ja iga kolmas täiskasvanu,” kirjutab Poola ajakiri „Polityka”. Uuringud näitavad, et kõige enam teevad müra liiklus, audio-, video- ja majapidamisseadmed. Üks keskkonnaraport ütles, et liikluse tihenemine Varssavis on juba tõstnud ühel peatänaval mürataseme 100 detsibellini. Mängivate laste kilked ulatuvad sama tasemeni. Diskoteekide võimendusseadmed võivad tõsta mürataseme 120 detsibellini, mis on õige vähe allpool valuläve (130–140 detsibelli). Spetsialistid ütlevad, et niisugune vali lärm põhjustab otseselt kuulmishäireid. Kuulmise Füsioloogia ja Patoloogia Instituudi otolarüngoloog professor Henryk Skarżyński märgib: „Kuulmishäired põhjustavad suuri sotsiaalseid probleeme. Kuulmishäiretega inimesed on ärrituvamad, neil on õppimisprobleeme ning raskem võõrkeeli õppida.”