Kuhu kõik see vesi läheb?

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

MINU esimene reaktsioon oli paanika. Vannitoa põranda äravooluavast pulbitses halli vedelikku, mis ähvardas mu korteri haisvaks mülkaks muuta. Kutsusin kiiresti torulukksepa. Samal ajal kui mu suu ootusärevusest kuivaks tõmbus ja vesi aeglaselt sokkidesse imbus, pidasin ma aru, kust kohast see vesi küll tuleb.

Torumees hakkas torust ummistust kõrvaldama ja seletas: „Keskmine linlane kasutab päevas 200 kuni 400 liitrit vett. Iga mehe, naise ja lapse kohta jookseb aastas äravoolutorudest alla umbes 100 000 liitrit vett.” Küsisin seepeale: „Kuidas see on võimalik, et ma nii palju vett kasutan? Ma ei joo ju ometi sellist hulka ära!” „Ei,” vastas torumees, „kuid te käite iga päev duši all või vannis, lasete WC-potist vett alla ja võib-olla kasutate ka pesumasinat või nõudepesumasinat. Neil ja muudel asjaoludel kasutame tänapäeval kaks korda rohkem vett kui meie vanavanemad.” Siis turgatas mulle pähe küsimus: „Kuhu kõik see vesi läheb?”

Sain teada, et tarbitud vett, mida iga päev kanalisatsiooni lastakse, käideldakse sõltuvalt riigist või isegi linnast väga erinevalt. Mõnes riigis on see lausa elu ja surma küsimus. (Vaata kaste leheküljel 27.) Läheme koos vaatama minu kodukoha reoveepuhastusjaama ja uurime järele, kuhu läheb tarbitud vesi ning miks tasub (sõltumata elukohast) hoolikalt kaaluda, enne kui midagi kraanikausist või WC-potist alla lasta.

Reoveepuhastusjaamas

Ilmselt ei pea sa reoveepuhastusjaama just eriti huvitavaks külastuspaigaks. Olen sellega täiesti nõus. Ometi sõltub enamik meist sellisest puhastusjaamast, sest tänu sellele ei upu me kodulinn reovetesse. Pealegi on meil kõigil oma osa, et sellised puhastid korralikult töötaksid. Läheme külastama Sydney linna üht peamist reoveepuhastusjaama kuulsast Sydney sadamast veidi lõuna pool asuvas Malabaris. Kuidas jõuab vesi minu vannitoast sellesse jaama?

Kui ma lasen WC-potist või valamust vett alla või käin duši all, hakkab kasutatud vesi voolama reoveepuhastusjaama poole. Pärast umbes 50-kilomeetrist reisi ühineb see vesi 480 miljoni liitri muu veega, mis iga päev puhastisse voolab – see teeb igas minutis koguse, mis täidaks kaks 50 meetri pikkust ujumisbasseini.

Puhastusjaama kontaktametnik Ross selgitas, miks see puhastusjaam pole silmale ega ninale ebameeldiv: „Suur osa puhastusseadmetest on maa all. See võimaldab tekkivad gaasid kinni  püüda ja suunata need märgpuhastitesse (hiiglaslikud potikujulised korstnad), mis kõrvaldavad vastiku haisu. Puhastatud õhk lastakse seejärel atmosfääri. Kuigi puhastusjaama läheduses on tuhandeid maju, saan aastas vaid kümmekond kõnet, kus kaevatakse haisu pärast.” See, kuhu Ross meid järgmisena viib, ongi paraku paik, kust tulevad need ebameeldivad lõhnad.

Mis on reovesi?

Liikudes sügavamale puhastusjaama, räägib giid: „Reovesi on 99,9 protsenti vesi pluss inimtegevusega kaasnenud heitmed, kemikaalid ja igasugused muud aineosakesed. Reovesi, mida kogutakse elamutest ja tööstusettevõtetest üle 55 000 hektari suuruselt maa-alalt 20 000 kilomeetri pikkuse torustiku kaudu, siseneb puhastusjaama kaks  meetrit allpool merepinda. Siin läbib vesi võred, mis sõeluvad välja riideräbalad, kivid, paberi ja plasttükid. Seejärel tulevad liivapüünised, kus õhumullide abil ujutatakse orgaaniline aine vee pinnale ja jämedamad liivaterad settivad põhja. Kinnipüütud anorgaanilised jäätmed kogutakse kokku ja veetakse prügilasse. Ülejäänud reovesi pumbatakse 15 meetrit kõrgemal asuvatesse settebasseinidesse.”

Need basseinid võtavad enda alla umbes jalgpalliväljaku suuruse ala ja just siin võib mõista, miks naabruskonna inimesed kaebavad, kui õhupuhastussüsteem korralikult ei tööta. Kui vesi nendest basseinidest aeglaselt läbi voolab, ujub õli ja rasv veepinnale ja sealt kooritakse see ära. Peened osakesed ehk muda settivad põhja, kust need eemaldatakse suurte kraapmehhanismide abil ja pumbatakse edasisele käitlusele.

Käideldud reovesi suundub läbi kolmekilomeetrise maa-aluse väljalasketunneli mere poole. Sealt juhitakse vesi ookeanipõhja ja lastakse 60–80 meetrit allpool veepinda merre. Tugevad rannikuhoovused hajutavad töödeldud reovee ning looduslike desinfitseerivate omadustega soolane vesi lõpetab puhastusprotsessi. Jääkmuda pumbatakse suurtesse mahutitesse, mida kutsutakse anaeroobseteks metaankääritustankideks, kus mikroorganismid lagundavad orgaanilise aine metaangaasiks ja stabiilsemaks setteks.

Reoveemudast mullaks

Kergendusohkega järgnen Rossile üles värske õhu kätte tagasi ja me ronime ühe õhukindla metaanitanki otsa. Ross jätkab: „Mikroorganismide toodetud metaani kasutatakse elektrigeneraatorite käitamiseks ja see rahuldab üle 60 protsendi ettevõtte energiavajadusest. Stabiliseeritud muda desinfitseeritakse ning sellele lisatakse lupja, mis muudab selle kasulikuks, taimetoitainerikkaks aineks. Ainuüksi Malabari reoveepuhastusjaam toodab aastas 40 000 tonni kääritatud muda. Kümme aastat tagasi kogu käitlemata reoveesete põletati või uputati ookeani, nüüd aga kasutatakse see paremini ära.”

Ross annab mulle brošüüri, mis selgitab: „[Uus-Lõuna-Walesi] metsade kasv on pärast kääritatud reoveemuda kasutuselevõttu suurenenud umbes 20–35 protsenti.” Brošüür teatab veel, et kui on kasvatatud „nisu reoveemudaga väetatud mullas, on saak suurenenud kuni 70 protsenti”. Mainin, et kompostitud muda on nüüd minu meelest piisavalt turvaline, et kasutada seda oma koduaias lilleväetiseks.

Mis silmist, see meelest?

Ekskursiooni lõpus tuletab giid meile meelde, et kui lasta kanalisatsioonitorust alla värve, pestitsiide, ravimeid või õli, võib see tappa reoveepuhastusjaama mikroorganismid ja häirida vee ringlussevõttu. Ta rõhutab, et nii nagu õli ja rasvad ummistavad meie artereid, ummistavad need aeglaselt ka kanalisatsioonitorustikku, ja et WC-potist alla lastud ühekordsed lapsemähkmed, riide- ja plastmaterjal mitte lihtsalt ei kao, vaid need ummistavad torusid. Nagu ise kogesin, võib prahi küll veega alla lasta, kuid see tuletab peagi end uuesti meelde, kui vesi torudest välja hakkab ajama. Seepärast tasub järgmine kord dušši võttes, WC-potist või kraanikausist vett alla lastes mõelda, kuhu see vesi läheb.

[Kast/pilt lk 25]

Reoveest joogiveeks

USA California osariigi madalas ja sademetevaeses piirkonnas, Orange’i maakonnas, kus elab mitu miljonit elanikku, on reoveeprobleemile leitud üsnagi uuenduslik lahendus. Selle asemel et miljoneid liitreid reovett iga päev otse ookeani lasta, võetakse suurem osa tarbitud veest taas kasutusse. Seda on tehtud juba palju aastaid tänu sealsele reoveepuhastusjaamale. Pärast eelpuhastust läbib reovesi bioloogilise ja süvapuhastuse. Nende protsesside käigus puhastatakse vett sel määral, et see muutub puhtaks nagu tavaline joogivesi. Seejärel segatakse vesi puurkaevuveega ja edasi juhitakse see põhjaveevalglasse. Nii uuendab see sealseid veevarusid ega lase soolasel veel põhjaveehoidlasse imbuda ja seda rikkuda. Need maa-alused veevarud rahuldavad kuni 75 protsenti piirkonna veevajadusest.

[Kast lk 27]

Viis võimalust veesäästuks

▪ Paranda lekkivad tihendid – tilkuv kraan võib raisata aastas 7000 liitrit vett.

▪ Kontrolli, ega su WC-pott ei tilgu – see võib raisata aastas 16 000 liitrit vett.

▪ Paigalda veesäästlik dušipihusti. Tavalise dušipihusti puhul on vee vooluhulk minutis 18 liitrit; väikese vooluhulgaga pihusti korral aga 9 liitrit. Neljaliikmeline perekond võib nii aastas säästa 80 000 liitrit vett.

▪ Kui sul on kahesüsteemne WC-pott, kasuta võimaluse korral vähese loputuse nuppu – nõnda säästab neljaliikmeline pere aastas 36 000 liitrit vett.

▪ Paigalda oma kraanidele pihusti – see on suhteliselt odav ja vähendab vee vooluhulka poole võrra, ilma et veejoa kvaliteet langeks.

[Kast lk 27]

Maailma reoveeprobleem

„Rohkem kui 1,2 miljardil inimesel puudub siiani juurdepääs puhtale joogiveele ning 2,9 miljardil puuduvad nõuetekohased sanitaarseadmed, mistõttu vee kaudu levivate haiguste tagajärjel sureb aastas 5 miljonit inimest, kellest enamik on lapsed.” (II ülemaailmne veefoorum Hollandis Haagis)

[Joonis/pildid lk 26]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Reoveekäitlus Malabaris (Lihtsustatud)

1. Reovesi siseneb puhastusjaama

2. Võred

3. Liivapüünised

4. Prügilasse

5. Settebasseinid

6. Ookeani

7. Anaeroobsed metaanitankid

8. Elektrigeneraatorid

9. Kääritatud muda kogumismahuti

[Pildid]

Anaeroobsetes metaanitankides muundatakse muda kasulikuks väetiseks ja biogaasiks

Metaani põletatakse elektrienergia tootmiseks