Vaatleme maailma

Ära loe lambaid

Krooniline unetus on ülemaailmne probleem, mis vaevab igat kümnendat inimest, teatab ajakiri „New Scientist”. Teadlaste hinnanguil läheb unetus ainuüksi Ameerika Ühendriikide majandusele haiguspäevade ja õnnetuste näol maksma 35 miljardit dollarit aastas. Mida võiksid unetud teha, et magama jääda? Oxfordi ülikooli teadlased palusid ühel unetute grupil kujutleda meeldivat ja rahustavat vaatepilti, nagu koske või lemmikpuhkusekohta. Teisel grupil paluti lugeda lambaid ja kolmas grupp võis ise välja mõelda, mida teha. Teise ja kolmanda grupi inimestel kulus magamajäämiseks pisut rohkem aega kui tavaliselt, esimesse gruppi kuulujad uinusid aga keskmiselt 20 minutit varem kui muidu. Teadlaste rühma kuulunud Allison Harvey ütles, et lammaste lugemisest pole kasu, „kuna see on liiga ebahuvitav, et aitaks muresid unustada”.

 Metsad, mis koguvad niiskust

Niisked troopilised vihmametsad, mis kasvavad üle 900 meetri kõrgusel, võivad tõmmata „pilvedest kuni 40 protsenti rohkem niiskust, kui neist langeb maa peale sademetena”, ütlevad Austraalia teadlased doktorid Paul Reddell ja David McJannet. Austraalia Ühenduse teadus- ja tööstusuuringute organisatsiooni sõnul „liigub läbi metsa pidevalt madalaid pilvi ja udu, mille tagajärjel veepiisad kondenseeruvad puudele ja voolavad mööda puid alla või tilguvad maapinnale”, andes sellega troopilistele jõgedele miljoneid galloneid vett juurde. Kui aga „vihmametsad võetakse maha, väheneb pinnasesse jõudva niiskuse määr märkimisväärselt”.

Ebavõrdne tarbimine

Praegu kasutab 20 protsenti maakera elanikkonnast 86 protsenti maailma kaupadest ja teenustest, teatab „Maailma elanikkonna raport 2001”. Raportis, mille esitas ÜRO Rahvastikufond, on kirjas, et tööstusriikide ja arengumaade elanike tarbimise vahel on „tohutu suur vahe”. Näiteks „laps, kes sünnib tänapäeva tööstusriiki, tarbib ja saastab oma elu jooksul rohkem kui 30 kuni 50 arengumaades sündivat last. Viiendik maailma rahvastikust, kes elab tööstusriikides, tekitab üle poole atmosfääri paiskuvast süsihappegaasist, kõige vaesem viiendik aga kõigest kolm protsenti”, ütleb raport. Lisaks sellele läheb rikaste riikide elanikel vaja peaaegu neli korda suuremat viljakat maa- või mereala kui arengumaade elanikel, et elada oma harjumuspärast elu.

Nutikad mardikad

Teadlased on saanud hiljaaegu teada, kuidas Edela-Aafrikas Namibi kõrbes elavad süsiklaste sugukonda kuuluvad mardikad saavad joogivett. Et jääda ellu kõrbes, kus sajab aastas umbes kümme millimeetrit, koguvad mardikad joogivett tihedast udust, mille kannavad sisemaale Atlandi ookeanilt puhuvad tuuled. Kuidas nad aga vett koguvad? Ajakirja „Natural History” sõnul on „mardikate selg kaetud mügarikega” ning mikroskoobiga vaadatult „näeb see välja justkui mägede ja orgudega maastik”. Mäetaoliste mügarike tipud tõmbavad enda külge vett, vahaga kaetud orud aga tõrjuvad vett. „Mardikad pööravad end tuule poole ja ajavad keha tagaosa püsti, ja nii koguneb udust niiskus mügarike peale. Kui veepiisake on kasvanud piisavalt suureks, veereb see alla mardikale suhu,” kirjutab ajakiri.

Varajased märgid anoreksiast

„Kui vanemad jälgivad laste söömisharjumusi, võivad nad panna tähele varajasi märke anoreksiast või buliimiast,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. Söömishäirete Liit (EDA) on avaldanud juhendi, mis aitab vanematel või lapsehoidjatel tunda ära söömisprobleeme, enne kui need arenevad liiga kaugele. Varajaste ohumärkide hulka kuuluvad näiteks toidu väga väikesteks tükkideks lõikamine või kahe suutäie vahel viieminutilise pausi tegemine. Mõned söömishäiretega inimesed võivad püüda petta teisi sellega, et kannavad suuremaid riideid. Samuti võivad nad paluda, et teised paneks ära fotod, kus nad on terved ja normaalse kehakaaluga. EDA juhend ütleb, et vanemad ei tohiks niisuguseid märke ignoreerida, vaid peaksid lastega sellest rääkima.

Ohtlikud termomeetrid

„Ühes termomeetris sisalduv elavhõbe võib saastata 4 hektari suuruse järve ning igal aastal satub USAs katkistest termomeetritest prügi hulka 17 tonni elavhõbedat,” kirjutab ajakiri „National Geographic”. Elavhõbe satub kaladesse ja kalade kaudu ka inimeste organismi ning põhjustab neuroloogilisi häireid. Elavhõbetermomeetrid on juba keelustatud paljudes USA linnades, kaasa arvatud Bostonis, kus mõningates poodides saab elavhõbetermomeetreid vahetada digitaaltermomeetrite ja vähem ohtlike mõõteriistade vastu.

Tee sporti mõõdukalt

„Hea on teha sporti (joosta, sõita rattaga või ujuda) kolm korda nädalas kas pool tundi või tund aega,” märgib Prantsusmaa ajaleht „L’Express”. Liigne sportimine võib aga põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Kui tegeleda liiga palju kergejõustikuga, võivad kuluda liigesed, murduda kõhred, tekkida lülivaheketta väljasopistus, painutusmurrud, kõrge vererõhk, seedehäired, enneaegne luude hõrenemine ja isegi südameinfarkt. „Igal aastal sureb Prantsusmaal füüsiliste pingutuste tagajärjel 1500 tippvormis sportlast äkksurma,” teatab „L’Express”. Pariisi Pitié-Salpêtrière’i haigla spordiarst dr Stéphane Cascua soovitab haiglasse sattunud pühapäevasportlastele: tehke regulaarselt sporti, kuid kasutage selleks ainult 75 protsenti oma maksimaalsest südame-veresoonkonna jõudlusest.

Trühvlid, puud ja rottkängurud

Arvatakse, et mõned Austraalia kõige muljetavaldavamad eukalüptimetsad on säilinud kaudselt tänu kukkurloomale rottkängurule, kirjutab Sydney ajaleht „The Bulletin”. Rottkängurud elavad Victoria osariigi Gippslandi kõrgetes metsades. Vähemalt 90 protsenti nende kukkurloomade toidust koosneb trühvlitest – seentest, mis kasvavad maa sees. Nende seente ja puude vahel valitseb kooselu, nad moodustavad puu juurte ümber nn mantli ja ajavad oma niidistiku mulda laiali, et saada vett ja toitaineid. Vastutasuks saavad seened puudelt fotosünteesi käigus moodustuvaid suhkruid. Milline on aga rottkängurute roll? Pärast seda, kui loomad on söönud tugeva lõhnaga trühvleid, levitavad nad väljaheidetega seedimata seeneeoseid. Tänu sellisele kooselule on jäänud ellu nii trühvlid, puud kui ka rottkängurud.

Ohtlik müra meredes

„Järjest enam on hakatud kartma, et ookean on muutunud vaaladele, delfiinidele ja teistele mereimetajatele liiga mürarikkaks ja segadusttekitavaks paigaks,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Teadlased, kes uurisid Bahama rannikul surnud kuut vaala ja ühte delfiini, leidsid, et need olid surnud raske ajuverejooksu tagajärjel, mille põhjuseks nad pidasid lähedal sõitnud sõjalaevade hüdrolokatsiooni. Laevad, merel asuvad ehitised, mootorpaadid ja jetid on muud tegurid, mis põhjustavad häda mereimetajatele, kes kuulevad palju rohkem helisid kui inimesed. „Kui vaalad ja delfiinid sukelduvad, surutakse õhk kopsudest kehaõõnsustesse,” selgitab artikkel. „Kehaõõnsustesse jäänud õhumullid võivad võimendada helilained kuni 25 korda, mis põhjustab ... suuri koevigastusi palju väiksema hääle võimsuse juures ja palju kaugemalt, kui arvati.” Ookeani müra „takistab ka vaalade ja delfiinide omavahelist suhtlemist ning see tähendab, et nad peavad tegema valjemat häält”, ütleb teadlane Doug Nowacek. „Müra võib takistada neid kokku saamast ja paaritumast, ning kui nad enam ei kuule, pole neil ka võimalik navigeerida.”