Vaatleme maailma

Unistus rikkusest

Mõjusad reklaamid on pannud paljusid vaeseid ekslikult uskuma, et hasartmängude mängimine aitab neil vaesusest välja rabeleda, kuigi märkimisväärse summa võiduvõimalused on tegelikult väga väikesed, teatab ajaleht „Times of Zambia”. Ajalehe sõnul „õhutavad loteriireklaamid inimesi unistama rikkusest, luksusest ja silmapilkselt saabuvast muretust elust”, samal ajal aga „mainivad need haruharva seda, kui väikesed on võimalused võita”. Ajalehes tehakse järeldus: „Ükskõik kuidas hasartmängude mängimist ka ei õigustataks, on see ilmne vargus ja see peaks olema igas ausas ühiskonnas keelatud.”

 Pimedusekartus

„Lapsed kardavad rohkem pimedust, kui kartsid nende vanemad, kuna praegusel ajal viibitakse järjest enam tehisvalguse käes ja ollakse haruharva täielikus pimeduses,” ütleb teadaanne Londoni ajalehes „The Times”. Psühholoog ja kirjanik Aric Sigman analüüsis uuringut, mis näitab, et peaaegu kaks kolmandikku alla kümneaastastest lastest nõuab, et lamp ööseks põlema jääks. Ta väidab, et vähene pimeduses viibimine, isegi öösel, pärsib laste kujutlusvõimet. „Laste kujutlusvõimel tuleb lasta areneda,” märgitakse teadaandes. „Pimeduses mängimine ja ajaveetmine võib olla laste jaoks väga huvitav, kuna kõik nende kujutlused on unikaalsed.” „Need pildid, mis tuuakse televisiooni, kinofilmide ja arvutimängude kaudu laste silme ette valmis kujul”, tekitavad neis aga hirmu. Dr Sigman kommenteerib: „See, et tuleks rohkem lugeda ja vähem telerit vaadata, tundub vanamoelise nõuandena, kuid seda peab siiski kordama.”

Antarktika poolsaare šelfiliustik laguneb

Vaid 35 päeva jooksul alates 2002. aasta jaanuari lõpust murdus Antarktika poolsaare idaosas asuva Larsen B šelfiliustiku küljest lahti 3250 ruutkilomeetri suurune jäämassiiv ja lagunes tuhandeteks triivivateks jäämägedeks, teatab Colorado ülikooli Riiklik Lume ja Jää Andmekeskus. Liustikest toituvad paksud šelfiliustikud ümbritsevad suurt osa Antarktisest. Antarktika poolsaarel asuva šelfiliustiku pindala on aga alates 1940. aastate lõpust kliima soojenemise tagajärjel vähenenud. Kuna šelfiliustik on vee peal, ei tõsta selle lagunemine veetaset eriti palju. Ent „šelfiliustikud on nagu liustike tugiseinad”, ütleb raport. „Kui šelfiliustikud lagunevad, hakkab liustikest ... murduma rohkem jääd, kui neid lumest juurde tekib.” Soojenemise põhjused pole veel selged ning info soojenemise kohta on segadusseajav, kuna peale selle poolsaare „pole mujal Antarktises ulatuslikku soojenemist märgatud”, märgib „The New York Times”. Mõned uuringud näitavad seda, et kontinent tervikuna võib olla viimase 35 aasta jooksul hoopiski külmenenud.

Hiina kosmoseprogramm

2002. aasta 1. aprillil maandus Hiina mehitamata kosmoselaev Shenzhou III pärast nädal aega kestnud kosmosereisi Sise-Mongoolias, teatab BBC News. Kosmoselaeva paigaldati tehisinimene, mis oli varustatud hapnikutaset ja temperatuuri jälgivate sensoritega, mis testivad elu alalhoidvaid süsteeme, mida võib hakata tulevikus kasutama mehitatud lendude puhul. Hiina kosmoselendudega tegelevad ametnikud on teatanud, et kavatsevad saata inimese kosmosesse mitte hiljem kui 2005. aastal. „Hiina kosmoseagentuuri pikaajalisem eesmärk on saata inimesed Kuule 2010. aastal,” teatab raport.

Papagoidele meeldivad eredad värvid

Mille järgi valivad viirpapagoid endale paarilise? Vastus võib peituda sulgede säras. Viirpapagoide suled sisaldavad kemikaali, mis tõmbab endasse ultraviolettkiirgust ja kiirgab seda tagasi pikema lainepikkusega, mistõttu suled hakkavad särama fluorestseerivalt kollakaspunaselt. Dr Justin Marshall ja tema kolleegid Austraalia Queenslandi ülikoolist panid papagoide sulgedele päikesekaitsevahendit, et vähendada fluorestseerivat mõju. „Need linnud, kes olid tuhmimad, meeldisid vastassoost lindudele vähem,” teatab „The Sydney Morning Herald”. Marshall ütles, et tugev sädelus on tõenäoliselt märk linnu kvaliteetsusest. Kuigi ka mõningate teiste olendite keha võib sisaldada fluorestseerivaid kemikaale, märkis Marshall, et see on „esimene tõendatud fluorestsentsi kasutamine loomariigis”, kirjutab „The Sydney Morning Herald”.

Lõvid on ohus

„Suur osa Aafrikast võib varsti lõvidest tühjaks jääda,” annab teada ajakiri „New Scientist”. „Umbes saja lõvipaari moodustumiseks on vaja 500 kuni 1000 lõvist koosnevat populatsiooni, et ei toimuks lähisugulusristumist. Ülemaailmse Looduskaitseliidu sõnul on aga Lääne- ja Kesk-Aafrika lõvipopulatsioonid palju väiksemad. „See on tõsine probleem,” ütleb Hans Bauer Hollandi Leideni ülikoolist. „Seal pole ühtki populatsiooni, kelle ellujäämises võiks kindel olla.” Peamine põhjus lõvide arvu vähenemises on inimese tungimine loomade elupaika. Lõvid vajavad jahipidamiseks väga suurt territooriumi, näiteks on ühe isaslõvi jaoks tarvis 200 ruutkilomeetri suurust ala. „Lõvi on võtmeliik,” hoiatab Bauer. „Fakt, et lõvide elu on praegu ohus, annab märku sellest, et 20–30 aasta pärast võivad ohus olla ka teised liigid.”

Solaariumis käimise ohud

„Solaariumis käijad võivad haigestuda nahavähki kaks korda suurema tõenäosusega kui teised inimesed, ja eriti suures ohus on noored,” kirjutab Londoni ajaleht „The Guardian”. USA New Hampshire’i Dartmouthi meditsiinikooli professor Margaret Karagas intervjueeris 1500 inimest vanuses 25 kuni 74, kellest enam kui pooltel oli hiljuti diagnoositud nahavähk. Vähki haigestumise võimalus suureneb „enne viiekümnendat eluaastat 20 protsenti iga aastakümne jooksul, mil solaariumis käiakse”, teatab „The Times of London”. Professor Karagas ütleb: „Solaariumilambid jäljendavad päikesevalgust, emiteerides ultraviolettkiirgust intensiivselt ja kontsentreeritult.” Praegu sureb Suurbritannias kolm korda ning Šotimaal neli korda rohkem inimesi nahavähki kui 1960. aastatel. Ekspertide sõnul on põhjus selles, et inimesed saavad rohkem ultraviolettkiirgust kas päikest võttes või solaariumis käies. „Pole olemas sellist asja nagu ohutu päevitus,” ütles Suurbritannia Vähiuurimiskeskuse esindaja. „Päevitus on tegelikult keha reaktsioon DNA kahjustusele.”

„Veetornid” ohus

Pool maakera elanikkonnast tarbib magevett, mis on pärit mägede ökosüsteemidest, märgib Kanada ajaleht „The Toronto Star”. Need mäeahelikud, mida nimetatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mägede aasta raportis „maailma veetornideks”, on suures ohus. Ajalehe „The Toronto Star” sõnul on selle põhjuseks „kliimamuutus, saastatus, relvakonfliktid, rahvastiku kasv, metsade raadamine ning maaviljelusest, kaevandamisest ja turismist tulenev maa kurnamine”. Raportis öeldakse, et „see põhjustab omakorda veel rohkem üleujutusi, maalihkeid ja näljahädasid”, kirjutatakse ajalehes.

Alkoholisõltuvus

Londoni ajaleht „The Independent” teatab, et iga 13. Suurbritannia elanik on alkoholisõltlane. Seega on alkoholism „kaks korda enam levinud kui sõltuvus illegaalsetest uimastitest või retseptiravimitest”. Ajavahemikus 1994 kuni 1999 tõusis nende inimeste arv, kes olid surnud alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigusesse – kaasa arvatud südamehaigused, maksatsirroos ja alkoholimürgitus –, peaaegu 43 protsenti. Roolijoodikute põhjustatud avariide arv kasvas 10 100-lt 1998. aastal 11 780-le aastal 2000 ning nende tõttu sai surma iga seitsmes liiklusõnnetuses hukkunu. 60 protsendil tööandjatel on probleeme töötajatega, kes joovad liiga palju, ning 40 protsenti neist, kes sooritavad vägivallategusid, teevad seda alkoholi mõju all. Alkoholismi vastu võitleva Suurbritannias asuva ühingu direktor Eric Appleby ütles: „Juba ainuüksi see, kuidas joomine mõjutab inimeste tervist, inimsuhteid ja rahalist seisukorda, mainimata selle mõju avalike teenuste osutamisele, ... rõhutab vajadust kiirete ja ühiste pingutuste järele.”