Noored küsivad:

Kas kaaslased võivad tõesti suurt mõju avaldada?

„Ma ei tunne, et eakaaslased mind mõjutaksid.” (Põhikooliõpilane Pamela)

„Ma ei usu, et eakaaslased mulle enam eriti suurt mõju avaldaksid. Kõige rohkem mõjutan ma ennast ise.” (20-aastane Robbie)

KAS sina oled kunagi nii tundnud? Sa võid küll teada, et Piibel ütleb kirjakohas 1. Korintlastele 15:33 (EP 97): „Halb seltskond rikub head kombed!”, kuid sulle võib tunduda, et teiste mõju ülehinnatakse ja see ei pruugi olla üldsegi nii tugev, kui arvavad su ema ja isa või teised vanemad inimesed.

Kui sul aeg-ajalt selles suhtes kahtlusi tekib, pole sa ainus noor, kes nii tunneb. Me õhutame sind siiski sellele võimalusele mõtlema. Võib-olla avaldavad kaaslased sulle suuremat mõju, kui sa arvad. Paljud noored on olnud üllatunud, kui nad märkavad, kuidas teised on neid mõjutanud. Näiteks möönab Angie, et ta püüab sulanduda teistega rohkem, kui ta seda tunnistada tahaks. Ta märgib: „Vahel on ühiskonna surve nii tugev, et ma ei saa isegi aru, et mulle mõju avaldatakse. Ma hakkan arvama, et see, mida teised mulle peale suruvad, on mu enda soov.”

Ka Robbie, keda ülal tsiteeriti, ütleb, et kõige rohkem mõjutab ta end ise. Ometi möönab ta, et suurlinna lähedal on raske elada. Miks? Kuna ta tunneb, et materialistlik keskkond avaldab oma mõju. Ta ütleb: „Siin peetakse rikkust väga tähtsaks.” On selge, et kaaslased avaldavad inimestele mõju. Miks siis arvavad nii paljud noored, et teised neid ei mõjuta?

Petlik ja tugev

Kaaslaste surve võib olla petlik, tegelikult ei pruugi me seda üleüldse märgata. Toome ühe näite. Kui elame merepinna kõrgusel, avaldab meie kohal olev õhumass meile survet umbes 1 kilogramm ruutsentimeetri kohta. * Sa võid  elada sellise surve all iga päev, kuid seda mitte tunda. Miks? Sest sa oled sellega harjunud.

See ei tähenda muidugi seda, et õhurõhk oleks kahjulik. Kui aga inimesed avaldavad meile vaevu hoomatavat mõju, võib see meid tasapisi muuta. Apostel Paulus mõistis, kui tugev on kaaslaste surve, hoiatades Rooma kristlasi: „Ärge laske ümbritseval maailmal end oma vormi suruda” (Roomlastele 12:2, „The New Testament in Modern English”). Kuidas võib see aga juhtuda?

Kuidas kaaslaste surve mõjub?

Kas sa soovid leida teiste heakskiitu ja tunnustust? Enamik meist möönab, et nad soovivad seda. Meie loomulik soov teiste heakskiitu pälvida võib aga saada kaheteraliseks mõõgaks. Kui kaugele me teiste heakskiidu saavutamise nimel läheksime? Isegi kui me ise arvame, et ei lase end teistel mõjutada, mida öelda nende inimeste kohta, kes on meie ümber? Kas nemad püüavad kaaslaste survele vastu seista või lasevad end teistel kujundada?

Näiteks peavad paljud inimesed Piibli moraalinorme vanamoodsateks ja arvavad, et nende järgi on tänapäeva maailmas võimatu elada. Paljudele tundub, et pole üldse tähtis teenida Jumalat sel viisil, nagu ta käsib seda teha oma Sõnas (Johannese 4:24). Miks on inimesed niisugusel seisukohal? Osaliselt ehk kaaslaste surve tõttu. Kirjakohas Efeslastele 2:2 räägib Paulus maailmas valitsevast vaimust ehk levinud suhtumisest. See vaim mõjutab inimesi mõtlema nagu see maailm, mis on Jehoovast võõrandunud. Kuidas võib see mõjutada meid?

Nii koolis kui tööl käies, õppides kui ka perekonnakohustusi täites puutume kokku inimestega, kes ei jaga meie kristlikke väärtushinnanguid. Näiteks võib koolis olla palju õpilasi, kes püüavad saada populaarseks ükskõik mis hinnaga, kes elavad ebamoraalset elu või kasutavad isegi uimasteid ja kuritarvitavad alkoholi. Mis juhtub siis, kui valime lähedasteks sõpradeks inimesed, kes niiviisi elavad või peavad sellist eluviisi normaalseks, isegi heaks? Tõenäoliselt hakkame nende hoiakuid omaks võtma, kuigi alguses ehk aegamööda. Sel juhul avaldaks selle maailma vaim meile survet ning me laseks end selle maailma vormi suruda.

On huvitav, et ühiskonnateadlased on teinud eksperimente, mis toetavad Piibli põhimõtteid. Märkimist väärib Aschi katse. Inimene kutsutakse gruppi, kellele dr Asch näitab suurt kaarti, mille peal on vertikaalne joon. Seejärel näitab ta teist kaarti, millel on kolm selgelt eri laiusega vertikaalset joont. Siis palub ta öelda, milline kolmest joonest on sama lai kui esimesel kaardil olnud joon. Vastus on lihtne. Paaril esimesel korral on kõik ühel meelel. Kolmandal katsel läheb aga teisiti.

Nagu varemgi, on kerge näha, millised jooned on ühesuurused. Ent inimene, kes katses osaleb, ei tea, et teistele grupiliikmetele on makstud selle eest, et nad annaksid ühesuguse vale vastuse. Mis juhtub? Ainult 25 protsenti jääb resoluutselt vastuse juurde, mis nende arvates on õige. Kõik teised nõustuvad vähemalt ühel korral vale vastusega, kuigi see tähendab selle eitamist, mida nad oma silmaga näevad.

On selge, et inimesed tahavad sarnaneda teistega, vahel isegi nii palju, et enamik eitab seda, mida nad teavad õige olevat. Paljud noored on ise kogenud, et see on tõsi. 16-aastane Daniel tunnistab: „Kaaslaste surve võib sind muuta. Mida rohkem on inimesi, seda suuremaks surve muutub. Sulle võib isegi hakata tunduma, et see, mida teised teevad, on õige.”

Angie, keda varem tsiteeriti, jutustab ühe tüüpilise loo, kuidas koolis survet avaldatakse. Ta ütleb: „Koolis peetakse põhikooli viimastes  klassides väga tähtsaks, milliseid riideid keegi kannab. Sul lihtsalt pidid olema firmariided. Tegelikult ei tahtnud keegi kulutada 50 dollarit mingi särgi peale. Miks peaks keegi tahtma seda teha?” Nagu Angie ütleb, võib teiste survet olla väga raske märgata sel ajal, kui sa ise selle surve all oled. Kas kaaslased võivad aga avaldada mõju ka tõsisemates küsimustes?

Miks võib kaaslaste mõju olla ohtlik

Kujuta ette, et ujud ookeanis. Samal ajal, kui sa ujud ja lained sind kalda poole tõukavad, mõjutavad sind ilma su enda teadmata teisedki võimsad jõud. Kuigi lained lükkavad sind kalda poole, võib sinu suunda mõjutada ka hoovus. See lükkab sind aeglaselt külgsuunas. Kui sa lõpuks kalda poole vaatad, ei näe sa seal enam oma peret ja sõpru. Sa ei pannud üldse tähele, kui palju hoovus sind külgsuunas kandis. Nii juhtub, et ka igapäevatoimetusi tehes mõjutatakse pidevalt meie mõtteid ja tundeid. Ja enne, kui seda märkame, võivad need mõjutused viia meid kaugele nendest normidest, millest tahtsime kõvasti kinni hoida.

Peetrus oli julge mees. Ta haaras kartmatult mõõga, kui vaenlased tulid Jeesust öösel kinni võtma (Markuse 14:43–47; Johannese 18:10). Ometi käitus Peetrus aastaid hiljem kaaslaste mõju tõttu ilmselgelt erapoolikult. Ta hoidis eemale mittejuudi kristlastest, kuigi ta oli saanud varem Kristuselt nägemuse, kus talle öeldi, et mittejuute ei tohi ebapuhtaks pidada (Apostlite teod 10:10–15, 28, 29). Peetrusel võis olla raskem kogeda teiste halvakspanu kui seista mõõga ees (Galaatlastele 2:11, 12). Teiste inimeste mõju võib tõesti ohtlik olla.

Kaaslaste mõju on tarvis tunnistada

Peetruse näide on meile heaks õppetunniks. Kui inimesel on tugevaid külgi, ei tähenda see, et tal pole nõrkusi. Peetrusel olid nõrgad küljed, nagu on meil kõigil. Ükskõik kes me ka poleks, me peame olema teadlikud oma nõrkadest kohtadest. Meil tuleks endalt ausalt küsida: milline on minu nõrk koht? Kas ma igatsen jõukalt elada? Kas mu südames on kinnitanud kanda uhkus? Kui kaugele ma läheksin, et saada kiitust ning saavutada mingit positsiooni või populaarsust?

Võib-olla ei läheks me tahtlikult libedale teele, käies läbi uimastisõltlaste või ebamoraalsete inimestega. Kuidas suhtume aga oma vaevu hoomatavatesse nõrkustesse? Kui otsustame seltsida nendega, kes meie nõrkusi suurendavad, siis laseme end kaaslastel mõjutada, mis võib tuua meile kestvat kahju.

Õnneks ei ole aga igasugune kaaslaste mõju halb. Kas kaaslastel võib olla meile ka hea mõju? Kuidas võidelda teiste halva mõju vastu? Neid küsimusi käsitleme ühes tulevases „Noored küsivad” artiklis.

[Allmärkus]

[Pilt lk 12, 13]

Materialistlik keskkond võib avaldada tugevat survet