Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mida peaks teadma jõulude kohta

Mida peaks teadma jõulude kohta

Piibli seisukoht

Mida peaks teadma jõulude kohta

MILJONID inimesed valmistuvad praegu 2002. aasta jõuludeks. Võib-olla oled sinagi üks neist. Ent sa võid kuuluda ka nende hulka, kes religioossel põhjusel ei osale selle populaarse püha pidamises. Kuid isegi sel juhul ei pruugi sa pääseda jõulude mõjust. Jõulud avaldavad mõju nii äri- kui ka meelelahutusmaailmale koguni mittekristlikes maades.

Mida tead sina jõuludest? Kas Piiblis räägitakse midagi Kristuse sünni tähistamisest? Milline on selle populaarse püha algupära, mida tähistatakse iga aasta 25. detsembril?

Jõulud olid keelustatud

Kui võtad mõne hetke selle teema uurimiseks, saad teada, et jõulud pole saanud algust tõelisest kristlusest. Seda tunnistavad paljud eri religioonidesse kuuluvad piibliõpetlased. Seega ei peaks olema üllatav, et 1647. aastal otsustas Cromwelli parlament Inglismaal määrata jõulud patukahetsusajaks ning 1652. aastal keelustati jõulude pidamine täielikult. Parlament sai sihilikult kokku iga aasta 25. detsembril aastast 1644 kuni 1656. Ajaloolase Penne L. Restadi sõnul „riskisid Kristuse sünnist jutlustavad jumalateenrid vangistusega. Vöörmündreid, kes kaunistasid jõulude ajal oma kirikut, ootas selle eest trahvimaksmine. Seadus nägi ette, et poed peavad jõulude ajal lahti olema nagu kõikidel muudelgi äripäevadel”. Miks võeti jõulude suhtes ette nii karme meetmeid? Kuna puritaanidest reformaatorite arvamuse kohaselt ei tohtinud kirik luua traditsioone, mis ei põhine Pühakirjal. Puritaanid kuulutasid innukalt jõulude pühitsemise hukkamõistmist ja levitasid ka selleteemalist kirjandust.

Samamoodi suhtuti jõuludesse Põhja-Ameerikas. Aastatel 1659 kuni 1681 oli jõulude pidamine keelatud Massachusetts Bay koloonias. * Vastavalt tolle aja seadusele ei tohtinud jõule tähistada mitte mingil viisil. Selle seaduse rikkujaid karistati trahviga. Mitte ainult Uus-Inglismaa puritaanid polnud jõulude pidamise vastu, vaid ka mõned Kesk-Atlandi kolooniate grupid. Jõulude tähistamise suhtes olid puritaanidega sama jäigal seisukohal Pennsylvania kveekerid. Üks väljaanne ütleb, et „peagi pärast seda, kui ameeriklased saavutasid iseseisvuse, jagas Elizabeth Drinker, kes ise oli kveeker, Philadelphia elanikud kolme kategooriasse: kveekerid, kes ei pidanud jõule teistest päevadest tähtsamaks; need, kes tähistasid jõule kui religioosset püha, ning need, kes sellel päeval pidutsesid ja purjutasid”.

Kuulus Ameerika evangelist Henry Ward Beecher, kes kasvas kalvinistlikus peres, ei teadnud jõuludest enne 30-aastaseks saamist suurt midagi. „Minu jaoks olid jõulud võõras püha,” kirjutas Beecher 1874. aastal.

Ka baptisti- ja vabakirik ei leidnud algusaegadel Pühakirjast tõendeid Kristuse sünni tähistamise õigsuse kohta. Üks allikas märgib, et Newporti [Rhode Island] baptisti kirikus tähistati esmakordselt jõule alles 1772. aasta 25. detsembril. See toimus ligikaudu 130 aastat pärast esimese baptisti kiriku rajamist Uus-Inglismaal.

Jõulude algupära

Teatmeteos „New Catholic Encyclopedia” tunnistab: „Kristuse sünniaeg ei ole teada. Evangeeliumid ei maini ei seda päeva ega kuud ... Vastavalt hüpoteesile, mille esitas H. Usener ... ja mida enamik õpetlasi tänapäeval tunnustab, viidi Kristuse sünniaeg üle talvise pööripäeva ajale (Juuliuse kalendri järgi 25. detsember, Egiptuse kalendri järgi 6. jaanuar) sellepärast, et sel päeval, kui päike hakkas põhjataevasse tagasi pöörduma, pühitsesid paganlikud Mithra-kummardajad dies natalis Solis Invicti’t (võitmatu päikese sünnipäeva). Aurelianus kuulutas 274. aasta 25. detsembril impeeriumi peamiseks kaitsjaks päikesejumala ja pühendas temale ühe templi Marsi väljakul. Jõulud on pärit ajast, mil päikesekultus oli Roomas eriti võimas.” *

M’Clintocki ja Strongi Cyclopœdia ütleb: „Jõulude pidamine ei ole Jumala korraldus ja samuti pole see pärit Uuest Testamendist. Kristuse sündimise päeva ei saa Uue Testamendi ega tegelikult ühegi teise allika alusel kindlaks määrata.”

„Tühi pettus”

Kas oleks tõelistel kristlastel kohane pidada jõule, kui mõelda eespool öeldule? Kas Jumalale meeldib see, kui õiget religiooni püütakse sulandada nende inimeste usuliste tõekspidamiste ja tavadega, kes teda ei teeni? Apostel Paulus hoiatas kirjakohas Koloslastele 2:8: „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele.”

Samuti kirjutas apostel: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega? Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga [Saatanaga]? Või mis osa on usklikul uskmatuga?” (2. Korintlastele 6:14, 15).

Pidades silmas eespool toodud ümberlükkamatuid tõendeid, hoiduvad Jehoova tunnistajad jõulude tähistamisest. Nagu on nõutud Pühakirjas, püüavad nad teenida Jumalat ’puhtalt ja laitmatult’, hoides „ennast maailmast reostamatuna” (Jakoobuse 1:27).

[Allmärkused]

^ lõik 7 Massachusetts Bay koloonia, mille inglise puritaanid rajasid 1628. aastal, oli kõige suurem ja edukam varajane asundus Uus-Inglismaal.

^ lõik 11 „Eesti sõna „jõulud” on muistse skandinaavia algupäraga ja tuleneb otseselt sõnast „jul”, millel pole mingit seost kristlusega. On huvitav, et Skandinaavia ja Eesti on praeguses Euroopas ainsaks alaks, kus Jeesus Kristuse sünnipäeva nimetatakse veelgi kristluse-eelsest ajast pärit sõnaga „jul” jõulud.” (Eesti Välisministeerium.)

[Väljavõte lk 16]

Inglismaa parlament keelustas 1652. aastal jõulude pidamise

[Väljavõte lk 17]

„Minu jaoks olid jõulud võõras püha” AMEERIKA VAIMULIK HENRY WARD BEECHER

[Pilt lk 17]

Mithra ja päikesejumala kummardajad (madalreljeefil) tähistasid 25. detsembrit

[Allikaviide]

Musée du Louvre, Paris