Vaatleme maailma

Prügist tehakse kulda

Üks Jaapani kaevandusfirma on leidnud kerge ja tulutoovama meetodi väärismetallide saamiseks. Selle asemel et kulutada palju aega ja raha maagi leidmiseks, sulatab nüüd Akita prefektuuri sulatamise ja puhastamise firma väärismetallide saamiseks vanametalli, milleks on äravisatud mobiiltelefonid ja arvutid, kirjutab Tokyo ajaleht „IHT Asahi Shimbun”. Selle firma presidendi sõnul „saab ühest tonnist äravisatud (ilma patareideta) mobiiltelefonidest mitusada grammi kulda”. Võrreldes traditsiooniliste maagi kaevandusmeetoditega, võib selle „linnakaevanduse” toodang olla ühe tonni kohta umbes kümme korda suurem. Pealegi ei lähe selleks tarvis lisakulutusi uute töövahendite muretsemiseks, kuna kulla saamine mobiiltelefonidest ei erine palju sellest, kuidas metalle maakidest eraldatakse.

 Laamad valvuriks

Põhja-Ameerika rantšopidajad kasutavad nüüd lammaste karjatamisel laamasid. Kanada ajalehe „The Globe and Mail” sõnul „tunnevad laamad lähedust loomadega, kellega nad koos on”. Nad kaitsevad oma karja agressiivselt, tuues kuuldavale hädakisa, ajades karja kokku, peletades sissetungijaid ning andes jalaga hoope röövloomadele. Mõned farmerid eelistavad laamasid isegi karjakoertele, kuna nad ei maksa eriti palju. Veel kirjutab ajaleht, et kuna „laamad toituvad ja magavad samas kohas, kus lambad, pole nende pidamiseks vaja teha mingeid lisakulutusi ning laamad elavad mitu aastat kauem kui populaarsed koeratõud”. Üks Kanada farmer, kellel on laamad, ütles laamade eeliste kohta: „Nad ei lähe midagi maksma ja nad ei haugu.”

Looduslik jahutav aine

Üks Saksamaa teadlaste grupp avastas loodusliku aine, millel on 35 korda tugevam jahutav toime kui mentoolil, kuid sellel puudub mündi maitse. See kemikaal, mida leidub õlles ja viskis, avastati Garchingis Münhenis Saksamaa Toiduainekeemia Uurimiskeskuses. Ajakiri „New Scientist” tsiteerib uurimisgrupi juhatajat Thomas Hofmanni, kes ütleb: „See aine võib anda jaheda ja värske maitse paljudele toodetele, näiteks õllele, pudeliveele, tsitrusejookidele, šokolaadile ja muudele maiustustele.” Kuna see aine on naha peal jahe 250 korda väiksemas kontsentratsioonis kui münt, võib see kosmeetikatooted ja kreemid kvaliteetsemaks muuta.

Sõnnik ja superbakterid

„Üle Euroopa on põllud saastunud antibiootikumidest, mida antakse põllumajandusloomadele,” kirjutab ajakiri „New Scientist”. Igal aastal antakse Euroopa Liidu maades ja Ameerika Ühendriikides põllumajandusloomadele rohkem kui 10 000 tonni antibiootikume, et soodustada nende kasvu ja hoida ära haigusi. „Hiljutised uuringud on aga näidanud otsest seost üha enam kasutatavate ravimite (mida antakse loomadele) ja ravimiresistentsete bakterite vahel, millesse on nakatunud inimesed,” antakse ajakirjas teada. „Ravimid, mida leidub põldude väetamiseks kasutatavas sõnnikus, võivad sattuda meie toitu ja vette ... [ning need] saastavad viljasaagi, mida inimesed söövad,” ütleb „New Scientist”.

Vanavanemate „lapsendamine”

Mõned pered Hispaanias on teinud korraldusi, adopteerimaks 66 eakamat inimest, kellel pole sugulasi, teatab Hispaania ajaleht „El País”. „Selle programmi eesmärk on ... pakkuda neile, kes ei saa enam üksi elada, alternatiivi vanadekodule,” teatab ajaleht. Nende hulgas, kes soovivad võtta enda juurde eaka inimese, on 50. aastates abielupaarid, kes tahavad jagada oma elu kellegi eakaga. Need pered, kus on väiksed lapsed, ütlevad, et nad soovivad koju vanavanemat. Kuigi vanavanemaid lapsendavad pered saavad toetusraha, „ei ole nende motiiviks tegelikult raha”, selgitab programmi peadirektor Marisa Muñoz-Caballero. „Kui neid motiveeriks raha, tüdineks nad varsti, sest eakate eest hoolitsemine on vaevanõudev töö.”

Perevägivald Euroopas

„Iga viies naine Euroopas kogeb mingil eluperioodil oma meespartneri vägivalda,” teatas Anna Diamantopoulou, Euroopa Komisjoni tööhõive- ja sotsiaalvolinik. Kui käesoleva aasta algul peeti Hispaanias ministrite konverents, kus käsitleti naiste vastu suunatud vägivalda, märkis Diamantopoulou: „Meeste vägivalla tõttu sandistub või hukkub maailmas 15- kuni 44-aastasi naisi suurema tõenäosusega, kui neid sureb vähi, malaaria, autoõnnetuste ja sõdade tõttu ühtekokku.” Suurbritannias „hukkub perevägivalla tõttu üks naine iga kolme päeva tagant”, „Iirimaal on naiste mõrvade põhjuseks rohkem kui pooltel juhtudel elukaaslase või abikaasa rünnak”. Austrias aga algatatakse meeste vägivaldsuse pärast pooled abielulahutused, kirjutab Prantsusmaa ajaleht „Le Monde”.

Mida teha, et laps ei upuks

Maailma 26 rikkamas riigis on uppumine sageduselt teine kuni 14-aastaste laste surma põhjus, teatab ajakiri „BMJ” (varem „British Medical Journal”). Ajakirja sõnul „on imikutel kõige suurem uppumisoht kodus (tavaliselt vannis); kõndima õppivatel lastel kodulähedastes ujumisbasseinides või tiikides; vanematel lastel aga looduslikes veekogudes, nagu järvedes ja jõgedes”. Et selliseid õnnetusi ära hoida, soovitavad eksperdid järgmist: ole pidevalt imiku juures, kui ta on vannis või kuskil vee lähedal; ümbritse aias asuvad tiigid ja basseinid aiaga, nii et neile poleks majast mingit ligipääsu; ära luba lastel ujuda üksi või kõrvalistes paikades; õpi elustamise võtteid.

Varajane puberteet

„Puberteet algab noortel üha varem,” kirjutab Saksamaa ajaleht „Berliner Zeitung”. See, et lapsepõlv lõpeb vähemalt bioloogilises mõttes 10–12-aasta vanuses või veelgi varem, pole enam sugugi ebatavaline. Seda suundumust on täheldanud teadlased kogu maailmas, kuid nad ei mõista selle põhjust. Võimalike põhjustena on mainitud paranenud toitumist ja nakkushaiguste vähenemist. Teised peavad selle põhjuseks aga keskkonnamürke, eriti neid aineid, mis toimivad sarnaselt naissuguhormooni östrogeeniga. Varajane seksuaalne küpsus võib aga viia varajase seksuaalse aktiivsuseni. „Liivakastis mängimise ja esimese seksuaalse kogemuse vahele võivad tihtipeale jääda vaid mõned aastad,” kirjutab ajaleht.

Vihastamine võib tappa

„Inimesed, kes kalduvad vihastama, võivad saada suurema tõenäosusega ajurabanduse kui muud inimesed,” märgib Hispaania ajaleht „Diario Médico”. Arstid on juba ammu mõistnud, et agressiivne käitumine põhjustab südamehaigusi. Hiljutised uuringud näitavad, et selline käitumine suurendab ka ajurabanduse ohtu. 14 000 täiskasvanu uurimisel selgus, et ajurabanduse oht oli kolm korda suurem alla 60-aastaste vihastuma kippuvate inimeste puhul. Miks? Näib, et viha võib tõsta oluliselt vererõhku, põhjustada veresoonte ahenemist ja suurendada vere hüübimist tekitavate ainete hulka, mis võib „aja jooksul mõjutada vere ringlust ajus”, teatab raport.