Autode minevik ja tänapäev

AMMUSTEST aegadest saadik on inimesed huvitunud transpordist. Alguses liikus inimene ühest paigast teise loomadega. Siis tekkis aga vajadus kiirema liikumise järele. Peamiseks abivahendiks oli ratas, mis viis hobuvankrite ja tõldadeni. 19. sajandi leiutised tõid aga transpordi valda seni kujuteldamatuid uuendusi.

Üha paremad mootorid

19. sajandi teisel poolel meisterdas sakslane Nikolaus August Otto neljataktilise gaasimootori, mis asendas lõpuks auru- ja elektrimootorid. Sakslased Carl Benz ja Gottlieb Daimler olid Euroopa autotööstuse pioneerid. Aastal 1885 juhtis Benz kolmerattalist tõlda, millel oli kahetaktiline ja ühesilindriline mootor, mis tegi kuni 250 pööret minutis. Daimler ehitas statsionaarseid gaasimootoreid juba 1872. aastast alates.  Rohkem kui kümne aasta pärast valmistas ta koos Wilhelm Maybachiga kiirekäigulise sisepõlemismootori koos karburaatoriga, mis võimaldas kasutada kütusena bensiini.

Mõne aja pärast ehitasid Daimler ja Maybach mootori, mis tegi kuni 900 pööret minutis. Hiljem meisterdasid nad teise mootori, mille paigaldasid jalgratta külge ja mille esimene sõit toimus 1885. aasta 10. novembril. Aastal 1926 Daimleri ja Benzi ettevõtted ühinesid ning hakkasid müüma oma tooteid nime all Mercedes-Benz. * Huvitaval kombel ei kohtunud need kaks meest kunagi.

Aastal 1890 valmistasid kaks prantslast, Emile Levassor ja René Panhard, oma töökojas neljarattalise sõiduki, mille mootori nad paigaldasid raami keskele. Järgmisel aastal paigaldasid nad mootori kere esiossa, kus see oli paremini kaitstud sillutamata teedelt paiskuva tolmu ja pori eest.

Autod muutuvad kättesaadavamaks

Esimesed automobiilid olid küllaltki kallid ja seetõttu enamikule inimestest  kättesaamatud. Olukord muutus aga aastal 1908, mil Henry Ford hakkas montaažikonveieril valmistama T-mudelit, mida hakati kutsuma „tin lizzie” („Plekk-Liisu”). See mudel oli pööre autotööstuses, kuna oli odav, mitmekülgne ja kergesti hooldatav. Isegi kasina sissetulekuga inimesed võisid selle endale muretseda. * Raamatu „Great Cars of the 20th Century” järgi oli T-mudel see, mis pani „Ameerika ja lõpuks terve maailma ratastele”.

Nüüd, peaaegu sajand hiljem, pole paljude arvates auto enam pelgalt luksusese. Londoni ajalehes „The Independent” avaldatud uurimus näitab, et inimesed kasutavad vahel autot isegi vaid kilomeetri kaugusele sõitmiseks.

Tehnika areng on võimaldanud lisaks järjest kiiremale sõidule ka üha suuremat turvalisust. Viimastel aastatel on paljudes maades vähenenud surmaga lõppevate õnnetuste osakaal. Auto turvalisus on mõnede jaoks palju tähtsam ostufaktor kui selle välimus. Näiteks täiustatud deformatsioonitsoonid summutavad suure osa löögist autokerele, samal ajal kui jäigemad osad moodustavad juhi ja sõitja ümber nn ohutuspuuri. Tänu mitteblokeeruvatele piduritele on sõiduk juhitav ka libedal teel. Kolmepunktiturvavööd kaitsevad nii rindkere kui vöökohta, samal ajal kui turvapadjad  kaitsevad pead, et see õnnetuse korral rooliratta või armatuurlaua vastu viga ei saaks. *

Loomulikult ei asenda miski häid sõitmisharjumusi. México ajalehes „El Economista” öeldakse: „Pole kasulik teha autot turvalisemaks, kui me ei sõida korralikult; isegi kõige arenenum turvatehnika ei suuda meid päästa, kui me eirame füüsikaseadusi.”

Mõned tänapäeva sõidukid meenutavad ratastel maju. Paljud on varustatud laserplaadimängija, televiisori, telefoni ja igasugu heli- ja temperatuuriseadmetega nii auto esi- kui tagaosas. Lisaks on veel mõnedele autodele paigaldatud globaalne asukoha määramise süsteem, mis võimaldab juhil leida kõige otsesemat teed sihtpunkti. Mõned süsteemid pakuvad ajakohast teavet teeolude kohta. Moodsate seadiste ja viimaste automarkide omamine on paljudele inimestele muutunud muidugi ka prestiiži küsimuseks ning seda asjaolu pole tootjad ja reklaamijad sugugi kahe silma vahele jätnud.

Nagu näeme, on autol seljataga pikk tee alates rohkem kui sajanditagusest esimesest mudelist. Kui sõita autoga vastutustundlikult ja turvaliselt, võib see olla väga kasulik abivahend nii äritegevuses kui huvireisidel.

[Allmärkused]

[Teabegraafika/pildid lk 22–25]

Aastad näitavad tootmisperioodi

1885 Benzi mootortõld

Maailma esimene mootortõld, auto eelkäija

1907–1925 Rolls-Royce „Silver Ghost”

Kiire, võimas, vaikne, luksuslik ja usaldusväärne

1908–1927 Ford T

Edendas masstootmist; müüdi rohkem kui 15 000 000 autot

Taust: Fordi tootmisliin

1930–1937 Cadillac V16 7,4-L

Maailma esimene ja edukaim 16-silindrilise mootoriga mudel

1939 kuni praeguseni Volkswagen „Põrnikas”

Toodeti rohkem kui 20 000 000 autot. Uus „Põrnikas” (all vasakul) lasti välja aastal 1998

1941 kuni praeguseni Jeep

Üks maailma tuntumaid sõidukeid

1948–1965 Porsche 356

Põhines Volkswagen „Põrnikal”; pani aluse Porsche mudelite edule

1952–1957 Mercedes-Benz 300SL

Hüüdnimega „Gullwing” („Kajakatiivad”), oli esimene ruumraami ja sissepritsemootoriga auto

1955–1968 Citroën DS 19

Sellel oli hüdrauliline rooli- ja pidurdusvõimendus ja neljakäiguline käiguvahetusajam ning hüdropneumaatiline isetasanduv vedrustus

1959 kuni praeguseni Mini

See uudne ja populaarne auto on olnud ka väga hinnatud võidusõidu- ja ralliauto

1962–1964 Ferrari 250 GTO

300-hobujõuline V-12, väga hea võidusõidumasin

1970–1973 Datsun 240Z

Kindel ja taskukohane sportauto

1970 kuni praeguseni Range Rover

Seda peetakse maailma parimaks üldkasutatavaks neliveosõidukiks

1984 kuni praeguseni Chrysler Minivan

Pani alguse väikebusside moele

Thrust SSC

15. oktoobril 1997 USA Nevada osariigi Black Rocki kõrbet läbides püstitas ametliku kiirusrekordi 1228 km/h

[Allikaviited]

Benzi mootortõld: DaimlerChrysler Classic; taust: Brown Brothers; Mudel T: Courtesy of VIP Classics; Rolls-Royce: Photo courtesy of Rolls-Royce & Bentley Motor Cars

Jeep: Courtesy of DaimlerChrysler Corporation; must „Põrnikas”: Courtesy Vintage Motors of Sarasota; kollane „Põrnikas”: VW Volkswagen AG

Citroën: © CITROËN COMMUNICATION; Mercedes Benz: PRNewsFoto

Chrysler Minivan: Courtesy of DaimlerChrysler Corporation; Datsun: Nissan North America; Thrust SSC: AP Photo/Dusan Vranic