Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Et rasedus kulgeks ohutumalt

Et rasedus kulgeks ohutumalt

Et rasedus kulgeks ohutumalt

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

NAGU teatab ÜRO Rahvastikufond, sureb igal aastal rasedusega seotud põhjustel üle poole miljoni naise. Lisaks märgib ÜRO Lastefond UNICEF, et aastas on rohkem kui 60 miljonil naisel raskeid rasedusest tulenevaid komplikatsioone ning et peaaegu kolmandik neist kannatab eluaegsete vigastuste või nakkuste all. Paljud arengumaade naised on sattunud raseduste, sünnituste ja oma tervise unarussejätmise nõiaringi, mistõttu nad on kurnatud ja tõbised. Jah, rasedus võib teha tervisele kahju – olla koguni ohtlik. Kas naise võimuses on teha midagi selle heaks, et ta rasedus võiks kulgeda ohutumalt?

Tervise eest hoolitsemine enne rasedust

Planeerimine. Abielumehel ja -naisel tuleks omavahel arutada, kui palju lapsi muretseda. Arengumaades võib üsna sageli näha väikeste lastega naist, kes imetab beebit ja ootab juba järgmist last. Hoolikas planeerimine ja naise heaoluga arvestamine peaks võimaldama jätta kahe lapse sünni vahele pikema perioodi, et anda talle sünnitusjärgseks toibumiseks puhkust.

Toitumine. Rasedushooldusega tegelevate organisatsioonide liit teatab, et naisel tuleks vähemalt neli kuud enne rasestumist vältida kokkupuudet kahjulike ainetega ning varustada organismi vajalike toitainetega. Näiteks neuraaltoru sulgumisdefektist põhjustatud lülilõhestust esineks märgatavalt vähem, kui lapseootel ema organismis oleks küllaldasel määral foolhapet. Kuna loote neuraaltoru sulgub 24.–28. päeval pärast viljastumist – palju varem, kui naine oma rasedusest üldjuhul teadlikuks saab –, tarvitavad mõned rasestuda kavatsevad naised foolhapet.

Teine väga oluline toitaine on raud. Muutub ju naise rauavajadus raseduse ajal kahekordseks. Kui tema organismi rauavaru on napp – ja see peab paika paljude arengumaade naiste puhul –, võib tal areneda rauapuudusaneemia. Seisundit võivad veelgi halvendada korduvad rasedused, sest naise organismil pole nende vahel ehk aega oma rauavarusid täiendada. *

Vanus. Alla 16-aastaste rasedate tütarlaste suremise risk on 60 protsenti suurem kui 20. eluaastatesse jõudnuil. Seevastu üle 35-aastastel naistel on suurem tõenäosus sünnitada lapsi, kellel on kaasasündinud arenguhälve, näiteks Downi tõbi. Emadel, kes on kas väga noored või jõudnud hilisesse lapsekandmisikka, on suurem oht põdeda preeklampsiat. Selle haigusega, mida iseloomustavad kõrge vererõhk pärast 20. rasedusnädalat, tursed ja suurenenud valguhulk uriinis, kaasneb nii beebi kui ka ema suurem suremise risk.

Nakkushaigused. Kuseteede-, emakakaela- ning mao-soolenakkused võivad raseduse ajal ägeneda ning suurendada enneaegse sünnituse ja preeklampsia riski. Kõige parem on nakkushaigusi ravida enne rasedust.

Tervishoid raseduse ajal

Sünnituseelne hoolitsus. Regulaarsed käigud arsti juurde kogu raseduse vältel vähendavad ema suremise riski. Ka maades, kus tervishoiuasutusi napib, võib saada abi hea ettevalmistusega ämmaemandatelt.

Tänu sünnituseelsele abile saab kogenud personal selgitada varakult välja seisundid, mille puhul võiks minna tarvis eriravi. Nende hulka kuulub mitmikrasedus, kõrgenenud vererõhk, südame- ja neerutalitluse häired ning suhkurtõbi. Mõningates maades võidakse rasedale teha teetanusevastane kaitsepookimine, ennetamaks vastsündinute teetanust. Ka võidakse teda 26.–28. rasedusnädalal testida B-rühma streptokoki suhtes. Kui neid baktereid leidub seedetrakti alumises osas, võivad need beebit sünnituse ajal nakatada.

Tulevane ema peaks olema valmis andma meedikutele igakülgset infot, sealhulgas infot põetud haiguste kohta. Ka peaks ta julgelt esitama küsimusi. Viivitamatult tuleks arsti poole pöörduda, kui esineb tupeverejooks, ootamatud kuumalained näopiirkonnas, tugevad või kestvad peavalud või valu sõrmedes, järsk nägemise kahanemine või hägustumine, äge kõhuvalu, pidev oksendamine, külmavärinad või palavik, loote liigutuste sageduse või intensiivsuse muutumine, vedelikukadu tupe kaudu, valu urineerimisel või ebanormaalselt vähene uriinikogus.

Alkohol ja uimastid. Kui ema tarvitab alkoholi ja uimasteid (kaasa arvatud tubakat), suureneb tema lapse vaimse ja füüsilise alaarengu ning ka käitumishäirete risk. On teada, et narkomaanidest emade beebidel ilmneb koguni ärajätusündroomi. Olgugi et mõningate arvates ei tee juhuslik klaasike veini paha, soovitavad spetsialistid reeglina hoida raseduse ajal täielikku karskust. Samuti peaksid lapseootel emad vaatama ette, et neist ei saaks passiivsed suitsetajad.

Arstimid. Ei tohiks tarvitada ühtki arstimit, muidu kui arsti ettekirjutusel, kes on rasedusest teadlik ja riske hoolega kaalunud. Ka mõningad vitamiinilisandid võivad olla kahjulikud. Näiteks liigne kogus A-vitamiini võib põhjustada loote väärarengut.

Kehakaalu tõus. Rasedal tuleks jääda selles suhtes mõõdukaks. Väljaande „Krause’s Food, Nutrition and Diet Therapy” kohaselt on alakaalulisena sündinud beebi suremise risk 40 korda suurem kui normaalse kehakaaluga vastsündinul. Kui aga süüa kahe eest, soodustab see vaid rasvumist. Paras kehakaalu tõus – mis on märgatavam alates 4. raseduskuust – osutab sellele, et lapseootel ema sööb piisavalt, et rahuldada oma kasvavat toiduvajadust. *

Hügieen ja muud tegurid. Vannis või duši all võib käia nii nagu tavaliselt, ent tupeloputusest tuleks hoiduda. Rasedal tuleks vältida kontakte inimestega, kes põevad viirusinfektsioone, näiteks punetisi. Lisaks tuleks toksoplasmoosi vältimiseks hoolega hoiduda söömast ebapiisavalt läbiküpsenud liha ning puutumast kokku kassi väljaheidetega. Oluline on järgida põhilisi hügieeniprotseduure, näiteks käte ja töötlemata toiduainete pesemist. Seksuaalkontaktid ei kujuta tavapäraselt ohtu, välja arvatud raseduse viimastel nädalatel või juhul, kui esineb verejookse või krampe või kui eelmine rasedus on katkenud.

Et sünnitus läheks hästi

Naine, kes hoolitseb enda eest raseduse ajal, kannatab tõenäoliselt vähem sünnitusega kaasneda võivate komplikatsioonide all. Loomulikult on ta eelnevalt mõelnud sellele, kas ta eelistab sünnitada kodus või haiglas. Ka on ta küllaltki teadlik sellest, mis teda ees ootab ning kuidas teha koostööd vilunud ämmaemanda või arstiga, kes omakorda teavad, millised on naise teadlikud eelistused – juhul, kui on võimalik valida – sellistes küsimustes nagu sünnitusasend, episiotoomia ning tangide, valuvaigistite ja loote elektroonilise monitooringu kasutamine. Kokku tuleb leppida ka teistes küsimustes. Millisesse haiglasse minna, kui kodus sünnitamisega tekib raskusi? Mida konkreetselt teha liigse verekao korral? Kuna verejooksud on paljude emade surma põhjuseks, peavad patsientide puhul, kes ei nõustu vereülekandega, olema käepärast vereasendajad. Samuti tuleks eelnevalt läbi mõelda, kuidas toimida siis, kui on vaja teha keisrilõige.

Piibel ütleb, et lapsed on õnnistus, „pärand” Jumalalt (Laul 127:3). Mida enam naine oma raseduse kohta teab, seda paremini tal läheb. Hoolitsedes enda eest enne rasedust ja raseduse ajal ning mõeldes eelnevalt hoolega läbi mitmesugused sünnitusega kaasnevad aspektid, teeb naine kõik, mis tema võimuses, et rasedus kulgeks ohutumalt.

[Allmärkused]

^ lõik 7 Foolhapet ja rauda saab maksast, kaunviljadest, rohelistest lehtköögiviljadest, pähklitest ja vitamiini- või mineraalilisanditega teraviljadest. Rauarikaste toitainete omastamist võib soodustada see, kui tarvitada neid koos C–vitamiini rohkete toitainetega, näiteks värskete puuviljadega.

^ lõik 16 Soovitatav kehakaalu tõus normaalse kehakaaluga raseda puhul kogu raseduse kestuse ajal on 9–12 kilogrammi. Ent alaealised või alatoitumuses naised peaksid võtma juurde 12–15 kilo, ülekaalulised seevastu vaid 7–9 kilo.

[Kast lk 14]

NÕUANDEID RASEDATELE

● Raseda igapäevasesse söögisedelisse peaksid tavapäraselt kuuluma puuviljad, köögiviljad (eriti just tumerohelised, oranžid ja punased), kaunviljad (näiteks oad, sojaoad, läätsed ja herned), teraviljad (sealhulgas nisu, mais, kaer ja oder – eelistatavalt täisteraviljadena või vitamiinide ja mineraalidega täiendatult), loomset päritolu toitained (kala, kana- ja loomaliha, munad, juust ja piim, eelistatavalt väherasvane). Rasvaineid, rafineeritud suhkrut ja soola oleks hea tarvitada mõõdukalt. Tuleks juua rohkesti vett ja hoiduda kofeiini sisaldavatest jookidest ning ka säilitus- ja lisaaineid (näiteks kunstlikud värv- ja lõhnaained) sisaldavatest toiduainetest. Pesutärgeldusained, savi ja muud mittesöödavad ained võivad põhjustada alatoitumust ja mürgistusi.

● Hoiduge kahjulikest keskkonnamõjudest, näiteks liigsest röntgenikiirgusest ja ohtlikest kemikaalidest. Piirake pritsimisvedelike ja muude olmekemikaalide kasutamist. Vältige kõrgest temperatuurist või liigsest füüsilisest koormusest tingitud ülekuumenemist. Hoiduge pikaajalisest seismisest ja ülepingutusest. Seadke turvavöö õigesse asendisse.