Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mobiiltelefoni „sõltuvus”

Mobiiltelefoni „sõltuvus”

Mobiiltelefoni „sõltuvus”

„ÄRGAKE!” JAAPANI-KORRESPONDENDILT

„MOBIILTELEFONIDE kasutamine on muutumas sõltuvuseks,” teatas ühe artikli pealkiri Jaapani ajalehes „The Daily Yomiuri”. Kas seda võib tõesti sõltuvuseks nimetada? „Noored peavad mobiiltelefoni juba otsekui kehaosaks ja võivad isegi paanikasse sattuda, kui neil mobiiltelefoni kaasas pole,” selgitas ajaleht. Kartusest olla teistest eraldatud on paljudel mobiiltelefon kogu aeg sisse lülitatud. Kui „neile ei saadeta ühtegi sõnumit, on nad rahutud ja närvilised ning tunnevad, et keegi ei vaja neid”. Niisugune rahutustunne sunnib neid vastama otsekohe kõikidele sõnumitele, mis pole tihtipeale vajalik.

Muidugi on mobiiltelefonidest ka kasu. Neist on olnud abi hädaolukordades. Ka igapäevaelus mobiiltelefoni kasutamine pole tingimata halb, kui teha seda mõistlikult. Mõningad asjatundjad aga ütlevad, et mobiiltelefoni „sõltuvus” võib rikkuda normaalset suhtlemisoskust. Üks Osaka põhikooliõpetaja kardab, et mobiiltelefoni kasutamise tõttu „kaotavad lapsed oskuse tõlgendada teiste näoilmeid, käitumist ja hääletooni. Selle tagajärjel muutuvad lapsed üha agressiivsemaks ja teiste tunnete suhtes hoolimatumaks”, kirjutas ajaleht.

Artikli lõpus öeldi: „Näib paratamatu, et lapsed hakkavad tulevikus veelgi rohkem mobiiltelefonist sõltuma. Ainus viis minimeerida selle suundumuse negatiivseid mõjusid on see, kui täiskasvanud annavad lastele mobiiltelefoni kasutamises head eeskuju.”