Mereranna ehted

„ÄRGAKE!” NICARAGUA-KORRESPONDENDILT

KAS oled kunagi tundnud rõõmu, nähes rannaliival mõnd huvitavat teokarpi sädelemas? Kui oled, pole sa ainuke. Teokarbid meeldivad oma ilu ja erikujulisuse tõttu igas vanuses inimestele.

Teokarpe võib leida peaaegu igast rannast maakeral. Teokarp pole aga lihtsalt mingi kena asjake, mis tekitab imetlust. Iga niisugune koda on olnud kord koduks pehme kehaga olesele, limusele ehk molluskile, kes selle ise ehitas. Tagasihoidlike hinnangute järgi eksisteerib praegu maailmas enam kui 50 000 limuseliiki.

Kõiki limusekodasid, millest artiklis juttu tuleb, võib leida Nicaragua Vaikse ookeani rannikult. Paljud neist olen korjanud ise kolme kilomeetri pikkuselt rannalõigult, Poneloya ja Las Peñitase rannast, osa aga saanud kohalikelt kaluritelt. Lubage mul tutvustada mõningaid neist kodadest ja nende elanikest.

Suured teod

Enamiku kodadest on eritanud limused, kes kuuluvad kahte peamisesse molluskite klassi: teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) ja karbid (Bivalvia). Nii mere-, magevee- kui ka maismaatigudel on pea, millel paiknevad tavaliselt ka kombitsad ja silmad. Neil limustel on kõhupoolel üksainus lihaseline jalg, mille abil nad roomavad ja liuguvad. Sellepärast nimetataksegi neid kõhtjalgseteks.

Kuidas teod hingavad ja söövad? Paljud mereteod hingavad peast eenduva torukujulise elundi sifooni abil. Nad imevad sifooniga vett, mis liigub läbi lõpuste. Toitumisel kasutavad mõningad teoliigid kärssa, mis on samuti torukujuline. Paljudel tigudel on väikeste kõvade hambakestega hõõrel. See elund töötab nagu raspel, mis aitab limusel toitu kraapida. Kõigil tigudel on närvisüsteem, vereringe- ja seedeelundkond ning sigimisorganid.

 Mille järgi võib ära tunda teole kuuluva koja? Teo koda on ühepoolmeline ehk koosneb ühest tükist ning on tavaliselt spiraalselt keerdunud. Ogakodalaste, kauritigude, koonuskodalaste ning Tonnidae ja Turritellidae sugukonda kuuluvate liikide kojad kuuluvad kõik tigudele. Vaatame mõningaid neist tigudest lähemalt.

Kasvab spurtides, puurib, et toitu saada

Ogakodalastel, keda võib leida kogu maailmas, on keeruka kujuga koda. Olen siitkandist leidnud kahe sellesse sugukonda kuuluva teo koja, Hexaplex regius’e oma, mis on ilus roosa ja pruuni kirju, ning sama kauni Muricanthus radix’i koja. Kuidas tekivad teo kojale ogaliste jätketega ribid? Iga ribi eritab limusk koja aeglase kasvu perioodil. Ribide vahele jääv kojamaterjal moodustub aga kiire kasvu ajal. Raamat „Shells–Treasures of the Sea” selgitab: „Koja kasvatamine võtab paljudelt tigudelt nii palju energiat, et nende ainevahetus aeglustub ja neil algab inaktiivsuse periood, mis võimaldab neil kasutada rohkem energiat koja kiire kasvu perioodil. Tavaliselt kaevuvad teod sel ajal liiva sisse või peituvad kuskile mujale, et kaitsta end röövloomade eest. ... Olenevalt limuseliigist kestab kiire kasv mõnest päevast mitme nädalani.”

Ogakodalased on tegelikult ise hirmsad röövloomad. Mõnikord, kui ma rannast tigude või karpide kodasid korjasin, imestasin, miks on mõnel neist ümmargune väike auk. Hiljem sain teada, et mõned limused, kaasa arvatud ogakodalased, „puurivad” hõõrla hambakestega saagi kojasse väikese augu, pistavad seejärel oma kärsa august sisse ning lasevad toidul hea maitsta.

Olin vaimustatud, kui avastasin, et ogakodalastele on ka Piiblis kaudselt viidatud. Nimelt saadi Vahemeres elavatest ogakodalastest Murex trunculus’est ja Murex brandaris’est kallihinnalist purpurvärvi, millega värviti piibliaegadel rõivaid (Ester 8:15; Luuka 16:19). Ogakodalaste näärmed toodavad kollakat vedelikku, mis värvub õhu ja päikese käes purpurseks. Kuna iga ogakodalane eritab seda vedelikku väga vähesel määral, on arvestatud, et pooleteist grammi purpurvärvi saamiseks läheb tarvis peaaegu 12 000 ogakodalast. Pole siis ime, et Tüürose purpurit, nagu seda tol ajal tunti, said osta ainult rikkad inimesed. *

Muud teod

Minu kogus on ka Tonnidae sugukonda kuuluva Malea ringens’i koda. Selle sugukonna liike võib leida kõikjal maailmas, sest nende vastsed ujuvad vabalt nädalaid, isegi kuid, enne kui nad laskuvad merepõhja, kus nad arenema hakkavad. Nende teokodade puhul  torkavad kohe silma kaunid laiad ribid ning sellele liigile iseloomulik hambuline paks huul. Arvatakse, et niisugune huul aitab kaitsta maitsvaid tigusid näljaste krabide eest.

Minu kollektsiooni kuuluvad ka sellise kena liigi nagu Melongena corona nii noore kui ka täiskasvanud teo jätketest „krooniga” koda. Samuti on minu kogus koda, mis kuulub noorele lõitkodalasele Cymatium tigrinum’ile, liigile, mis võib kasvada 15 sentimeetri pikkuseks, ning Pleuroploca princeps’i koda, mida väärtustatakse eelkõige selle ebatavalise oranži värvuse pärast. Selliste suurte süvaveetigude kojad uhtuvad randa haruharva. Need kaunid teokojad olen saanud oma kaluritest sõpradelt, kes on tõmmanud teod üles kas võrkude või homaaripüünistega. Teoliha on nad jätnud endale, kaunid teokojad aga lahkelt mulle kinkinud.

Väiksemad, aga silmatorkavad

Neil päevadel, mil tõusuvesi taganeb, jääb randa pikk teokarpide rida, kust võib leida igasuguseid huvitavaid väiksemaid teokodasid, sealhulgas kauritigude, koonuskodalaste, munakodalaste, naaskelkodalaste, uuriktigulaste ning Architectonicidae ja Turritellidae sugukonda kuuluvate liikide silmatorkavaid kodasid. Kuna maailmas on nii palju teoliike, on mõned kollektsionäärid spetsialiseerunud vaid ühe sugukonna kodade kogumisele.  Ainuüksi koonuskodalasi on juba rohkem kui 500 liiki.

Teokodade üks kauneimaid eripärasid on nende spiraalne kuju. Eriti kaunid on naaskelkodalaste ja Architectonicidae sugukonna liikide kojad. Teod kasvavad matemaatiliselt kindlaksmääratud kujundi järgi. Seega, kui nad kasvavad suuremaks, säilib nende põhikuju. Spiraalseks muutuvad limuste kojad tänu sellele, et nad eritavad uut lubiainet mööda koja serva, tehes seda ringiratast ümber koja kujuteldava telgjoone. Nii saab limune endale tugeva ja tihke koja, mis on praktiline ja ka ilus.

Karbid

Mida aga öelda teise eespool mainitud limuse klassi – karpide kohta? Ka nende kodasid leidub Nicaragua randadel hulgaliselt. Karpide koda on kahepoolmeline. Kojapoolmed, mis on omavahel ühendatud lukusidemega, kaitsevad sulgudes karbi sees olevat looma. Üks tuntuim karpide selts on päriskarbilised. Kuigi karpidel pole pead, on neil meeleelundid, mida nimetatakse kemoretseptoriteks ja mis võimaldavad loomal tunda vees maitset ja lõhna. Üldiselt toituvad karbid, filtreerides mereveest orgaanilist ainet. Liikumiseks kasutavad mõningad karbiliigid kitsast lihaselist jalga. Teised karbid, näiteks kammkarplased, liiguvad kojapoolmeid jõuliselt kokku tõmmates, nii et tekib tugev veevool, mis neid tagurpidi tõukab. Edasiliikumiseks väljutavad aga kammkarplased vee endast tahapoole. Kuidas märkavad kammkarplased ähvardavat ohtu? Neil asuvad mõlemal pool keha reana kümned väikesed, ent tundlikud sinised silmad. Need silmad on võimelised tajuma mööduva röövlooma varju.

Kahtlemata on üks hinnatumaid karpide produkte pärlmutter. Karbi kojapoolmed koosnevad põhiliselt kristalliseerunud kaltsiumkarbonaadist, merevee mineraalsoolade komponendist. Sädelev ja kaunis pärlmutter koosneb aga kaltsiumkarbonaadi erimist aragoniidist. Mõned limused ladestavad oma kojapoolmete siseküljele mikroskoopilisi aragoniidikristalle, mis paiknevad üksteise peal nii nagu katusekivid. Need kristallid murravad ja peegeldavad valgust, mis panebki kojapoolmed imetlusväärselt küütlema. Mõned karbiliigid kasutavad pärlmutrit selleks, et katta karpi sattunud võõrkeha, nagu näiteks liivatera. Aja jooksul kattub liivatera paljude pärlmutrikihtidega ja nii võib sellest võõrkehast saada kaunis ja hinnaline pärl.

Limuse ainulaadne tunnus

Lõpuks tahan rääkida kõiki limuseid iseloomustavast elundist – mantlist, mida paljud peavad molluskite kõige hämmastavamaks eripäraks. Mantel on keha vooderdav eriline nahakurd, mis eritabki koja. Raamat „Shells–Treasures of the Sea” ütleb: „Limune kannab lahustunud [kaltsiumkarbonaati] laiali vere kaudu ja eritab seda mantlis asuvate torukujuliste pooride kaudu ... piki koja äärt.” Mollusk eritab ka valku, tänu millele kaltsium vees kristalliseerub.

Samal ajal eritavad mantli pigmendirakud limusekoja kasvades mitmesuguseid värvaineid, mis muudavad koja kaunilt värviliseks ja mustriliseks. Malakoloogid, teadlased, kes uurivad limuseid, murravad pead selle üle, mis on koja värvide ja mustri funktsioon. Värvus ja mustrid ei näi mängivat suurt rolli limuste võimes üksteist ära tunda. Sellised omadused ei aita limuseid ka alati varjata. Küll aga köidavad inimesi eri värvide, mustri ja kujuga karbid.

Seega, kui sa järgmine kord liivarannal jalutades mõne sädeleva karbi- või teokoja üles korjad, pea meeles, et sinu käes on aare – väikese pehme kehaga limuse kunagine kodu.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 26]

Teo koda on ühepoolmeline, karpidel aga kahepoolmeline

[Pilt lk 25]

OGAKODALANE Muricanthus radix

[Pilt lk 25]

OGAKODALANE Hexaplex regius

[Pilt lk 25]

Malea ringens

[Pilt lk 26]

KAURITIGU

[Pilt lk 26]

KOONUSKODALANE

[Pilt lk 26]

MUNAKODALANE

[Pilt lk 26]

NAASKELKODALANE

[Pilt lk 26]

Melongena corona

[Pilt lk 26]

Cymatium tigrinum

[Pilt lk 26]

SUUR PÄRISPÄRLIKARP

[Pilt lk 26]

Pleuroploca princeps

[Pilt lk 26]

UURIKTIGULANE

[Pilt lk 26]

Turritelladae

[Pilt lk 26]

Architectonica nobilis

[Pilt lk 27]

Pitar lupanaria

[Pilt lk 27]

KAMMKARPLANE