Mis on spikerdamises halba?
Noored küsivad:
Mis on spikerdamises halba?
„Igaüks teab, et spikerdamine on vale, aga seda on nii kerge teha.” (17-aastane Jimmy)
KAS sul on kunagi tekkinud kontrolltöö ajal kiusatus piiluda oma klassikaaslase tööd? See on juhtunud paljudega. Jenna, kes käib 12. klassis, räägib, kui jultunult paljud tema klassikaaslased spikerdavad. „Nad uhkustavad selle üle, kuidas neil on spikerdada õnnestunud,” ütleb ta. „Ja neid, kes seda ei tee, peetakse imelikuks.”
Ühes USAs korraldatud küsitluses tunnistas 80 protsenti klassi parimatest õpilastest, et nad spikerdavad, 95 protsenti neist pole kunagi vahele jäänud. Pärast enam kui 20 000 põhi- ja keskkooli õpilase küsitlemist järeldas Josephsoni eetikainstituut: „Ausust jääb aina vähemaks.” Õpetajaid hämmastab see, kui levinud on spikerdamine. Koolidirektor Gary J. Niels väitis isegi järgmist: „Neid, kes ei spikerda, on praegu tegelikult vähemuses.”
Paljud vanemad soovivad, et nende lapsed teeksid koolitöid ausalt. Kahjuks aga loobuvad paljud noored aususest ja spikerdavad. Milliseid meetodeid nad kasutavad? Miks nad otsivad lahendust spikerdamisest? Miks peaks sellest hoiduma?
Kõrgtehnoloogilised spikerdamisvahendid
Praegusel ajal kasutavad õpilased spikerdamiseks kõikvõimalikke moodsaid vahendeid. Maha kirjutamine ja spikrite kasutamine on väike asi, võrreldes tänapäeva kõrgtehnoloogiliste meetoditega. Nende vahendite hulka kuuluvad mobiiltelefonid, millega saab saata kontrolltööde vastuseid; taskuarvutid, kuhu on programmeeritud „lisainfo”; riiete alla peidetud minikaamerad, mida kasutatakse selleks, et saata küsimused kellelegi, kes saab küsimustele vastused saata; seadmed, mis edastavad infrapunakiirguse teel sõnumeid teistele õpilastele klassis, ning isegi Interneti veebilehed, mis sisaldavad peaaegu igal teemal tasemetöid.
Kuigi õpetajad püüavad seda suundumust muuta, pole seda sugugi kerge teha. Pole ju kõik õpilased ega õpetajadki ühel nõul selles suhtes, mida petmine hõlmab. Näiteks, kui õpilaste grupp töötab koos ühe projekti kallal, võib olla piir ausa ja ebaausa koostöö vahel väga hägune. On õpilasi, kes lasevad grupitöö puhul teistel kogu töö ära teha. „Mõned
grupitööst osavõtjad on väga laisad, nad ei tee mitte midagi,” kurdab Yuji, kes õpib kolledžis. „Pärast aga saavad kõik grupitöö eest ühesuguse hinde. Ma arvan, et ka see on petmine.”Miks spikerdatakse?
Ühes küsitluses selgus, et kodutööde tegemata jätmine on peamine spikerdamise põhjus. Teisi õpilasi sunnib tagant konkurentsivaim koolis või vanemate suured ootused ning neil on tunne, et neil ei jää muud üle kui spikerdada. „Vanemad peavad minu hindeid kõige tähtsamaks,” ütleb 13-aastane Sam. „Nad muudkui küsivad, mis hinde ma sain matemaatika töö eest ja mis hinde ma sain inglise keeles. Ma ei kannata seda!”
Mõned õpilased hakkavad spikerdama, kuna neilt oodatakse, et nad alati häid hindeid saaksid. Raamat „The Private Life of the American Teenager” ütleb: „Kui õpilased tunnevad õppimisest tuleneva rahulolu asemel tihtipeale hoopis survet alati häid hindeid saada, ja seda veel aususest loobumise hinnaga, on meie süsteemis midagi viltu.” Paljud õpilased on selle mõttega nõus. Ei taha ju keegi kontrolltöös läbi põruda, veel vähem, et mingi aine hinne rikutud saaks. „Mõned õpilased kardavad nii hirmsasti läbi kukkumist,” ütleb keskkooliõpilane Jimmy. „Isegi siis, kui nad on hästi ette valmistanud, spikerdavad nad selleks, et olla kindlad vastuste õigsuses.”
Juba ainuüksi nende õpilaste arv, kes on valmis aususest loobuma, võib panna teisi tundma, et spikerdamine on kahjutu tegevus. Vahel näib see isegi kasulik olevat. „Eile märkasin üht õpilast tunni ajal spikerdamas,” ütleb 17-aastane Greg. „Täna, kui saime tööd tagasi, nägin, et tema oli saanud parema hinde kui mina.” Nii mõndagi noort on mõjutanud see, et väga paljud õpilased spikerdavad. „Mõned arvavad, et kui teised seda teevad, miks peaksid siis nemad sellest hoiduma,” ütleb Yuji. Kas nii on aga õige mõelda?
Spikerdamise kasu on petlik
Võrdle petmist varastamisega. Kas see, et paljud inimesed varastavad, õigustab seda tegu? Muidugi mitte, võid sa öelda, eriti veel siis, kui varastatakse sinult. Kui me aga spikerdame, võtame enda arvele midagi, mida me pole ära teeninud, ja võib-olla isegi kasutame ära neid, kes on ausad (Efeslastele 4:28). „See pole üldsegi aus,” ütleb Tommy, kes lõpetas hiljuti keskkooli. „Sa tahad näidata, et see teema on sul selge, tegelikult aga pole. Sa valetad.” Piibli seisukoht ilmneb selgelt kirjakohas Koloslastele 3:9: „Ärge rääkige valet.”
Spikerdamine võib muutuda sõltuvuseks, millest on raske lahti saada. „Spikerdajad näevad, et nad ei pea isegi õppima, et kontrolltööd ära teha,” ütleb Jenna, „Nii loodavad nad ainult teiste peale. Ja siis, kui neil pole enam kedagi abiks, ei tule nad oma eluga toime.”
Üks mõtlemapanev põhimõte on kirjas Galaatlastele 6:7: „Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” Koolis spikerdamise tagajärjeks võivad olla südametunnistuspiinad ja sõprade usalduse kaotamine, ning kuna õppimise asemel spikerdatakse, siis ka õppimisvõime vähenemine. Nagu vähk, mis muutub pahaloomuliseks, võib niisugune petmine mõjutada ka teisi eluvaldkondi ja rikkuda väärtuslikke inimsuhteid. See mõjutab ka sinu suhteid Jumalaga, kes vihkab pettust (Õpetussõnad 11:1).
Need, kes loodavad pettuse peale, petavad iseennast (Õpetussõnad 12:19). Oma tegudega asetuvad nad samasugusele positsioonile kui muistse Jeruusalemma elanikud, kes ütlesid: „Me valisime oma varjupaigaks vale ja pugesime pelgu pettusesse!” (Jesaja 28:15). Tegelikult ei saa aga petja varjata oma tegusid Jumala eest (Heebrealastele 4:13).
Ära peta
Tihtipeale näevad noored kõvasti vaeva, et leiutada igasuguseid spikerdamisviise. Selle asemel võiksid nad oma energiat hoopis õppimiseks kasutada. 18-aastane Abby ütleb: „Kui nad õppimiseks ka nii palju vaeva näeksid kui spikerdamiseks, saaksid nad kindlasti väga häid hindeid.”
Kuigi kiusatus spikerdada võib olla väga tugev, tuleb sellest moraalsest lõksust hoiduda (Õpetussõnad 2:10–15). Mis aitab seda teha? Esiteks pea meeles seda, miks sa koolis käid. Sa käid seal selleks, et õppida. Sulle võib küll tunduda, et sa pead õppima palju niisuguseid fakte, mida sul kunagi elus vaja ei lähe, ent kui sa õppimise asemel spikerdad, takistab see sul omandamast uusi teadmisi ja saamast praktilist kasu nendest teadmistest. Tõelist arusaamist millestki pole kunagi võimalik saada ilma pingutamata, selleks on vaja midagi teha. Piibel ütleb: „Osta tõtt ja ära seda müü, osta tarkust, õpetust ja mõistust!” (Õpetussõnad 23:23). Õppimisse ja kodutööde tegemisse tuleb suhtuda tõsiselt. „Kontrolltöödeks peab õppima,” soovitab Jimmy. „See annab sulle kindlustunde, et sa tead vastuseid.”
Tõsi, sa ei pruugi küll alati kõiki vastuseid teada ning võid saada kehvema hinde. Kui sa aga ei tee oma põhimõtetes kompromissi, näed sa, millistes valdkondades peaksid rohkem vaeva nägema (Õpetussõnad 21:5).
Yuji, keda varem tsiteeriti, on Jehoova tunnistaja. Ta jutustab, mida tema on teinud siis, kui teised tahavad, et ta neile ette ütleks. „Olen oma klassikaaslastele öelnud, et olen tunnistaja,” ütleb ta. „See on mind väga palju aidanud, sest nad teavad, et Jehoova tunnistajad on ausad. Kui keegi küsib minu käest kontrolltöö ajal vastuseid, ei ütle ma talle ette. Hiljem selgitan, miks ma seda ei tee.”
Yuji nõustub apostel Pauluse sõnadega kirjas Heebrealastele: „Me tahame kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, UM]” (Heebrealastele 13:18). Kui jääda ausaks ja hoiduda spikerdamisest, annab see headele hinnetele tõelise väärtuse. Sa tood koolist koju parima kingituse, mida sa oma vanematele anda saad – tõendi kristlikust laitmatusest (3. Johannese 4). Veelgi tähtsam on aga see, et sa säilitad puhta südametunnistuse, ning teadmine, et see rõõmustab Jehoova Jumala südant (Õpetussõnad 27:11).
Ükskõik kui levinud spikerdamine ka poleks, ära sina seda tee! Niiviisi säilitad sa head suhted teistega ja tõe Jumala Jehoovaga (Laul 11:7; 31:6).
[Väljavõte lk 14]
Inimene, kes spikerdab, ei saa aru, et ta tegelikult varastab
[Väljavõte lk 14]
Spikerdamine viib sageli tõsisema ebaaususeni
[Väljavõte lk 15]
Spikerdaja ei saa varjata oma tegusid Jumala eest
[Pilt lk 15]
Kui õpid enne kontrolltööd hoolega, tunned ennast kindlalt