Piibli seisukoht

Kas on olemas andestamatut pattu?

KAS võib olla raskemat karistust kui surm? Jah, surm ilma ülestõusmislootuseta, kui on sooritatud andestamatu patt. Jeesus ütles, et teatud laadi pattu „ei anta inimestele andeks” (Matteuse 12:31).

Samas aga räägib Piibel Jumalast kui andestavast isikust. Inimesed võivad kalduda vimma pidama ja andestamisega kitsid olema, Jumal aga „annab palju andeks” (Jesaja 55:7–9). Ta oli koguni valmis maksma sedavõrd kõrget hinda, et ta saatis oma armsa Poja maa peale tooma end lepitusohvriks. See ohver on nii suure väärtusega, et see võib meie patud kustutada (Johannese 3:16, 17; Apostlite teod 3:19; 1. Johannese 2:1, 2).

Oma seatud ajal äratab Jumal surnuist üles paljud inimesed, kes on teinud tõsiseid patte, kuid ta ei pea neid minevikus toimepandu eest enam vastutavaks (Apostlite teod 24:15; Roomlastele 6:23). Ütles ju Jeesus, et „iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks”, välja arvatud andestamatu patt (Matteuse 12:31). Seega sa ehk mõtled: mis võiks küll olla nii hirmus patt, mida Jumal ei andesta?

Kui kahetsemine pole enam võimalik

Andes selle hoiatuse, pidas Jeesus silmas tahtlikku „Püha Vaimu pilget”. Seda laadi patust pole võimalik inimest õigeks mõista „ei selles maailmas ega tulevases” (Matteuse 12:31, 32). Neid, kes on süüdi sellises patus, ei äratata surnuist üles.

Mis on vaimu pilkamine? See lähtub südamest, paljastades inimese pahatahtliku hoiaku ja kavatsuse. Sihikindel kavatsus Jumala pühale vaimule vastu töötada muudab selle patu eriti rängaks. Toome näite. Mõnes riigis teeb seadus vahet esimese ja teise astme mõrval, olenevalt sellest, millise kavatsusega ja mil viisil mõrv toime pandi, ning surmanuhtlust rakendatakse ainult siis, kui tegu on kas tahtliku või ettekavatsetud mõrvaga.

Apostel Paulus oli varem olnud pilkaja, ent ta ütles: „Ma olen armu saanud, sest ma olin seda teinud teadmata” (1. Timoteosele 1:13). Püha vaimu vastu patustada tähendab panna talle vastu tahtlikult. Sellise inimese süda muutub nii kurjaks, et seda ei ole enam võimalik muuta.

 Ilmselt pidas Paulus silmas just sellist laadi pattu, kui ta kirjutas: „On võimatu neid, kes korra olid valgustatud ning maitsesid taevalist andi ja said osa Pühast Vaimust, ja maitsesid Jumala head sõna ja tulevase maailmaajastu väge ja siis ära taganesid, uuesti tuua meeleparandamisele” (Heebrealastele 6:4–6). Samuti ütles ta: „Kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest” (Heebrealastele 10:26, meie kursiiv).

Jeesuse ajal oli mõningaid usujuhte, kelle käitumine ajendas Jeesust hoiatama neid andestamatu patu suhtes. Ent nad ei võtnud tema hoiatust kuulda. Nad hoopis lasid Jeesuse tappa. Hiljem kuulsid nad püha vaimu imelisest tegutsemisest, mida ei saanud eitada. Neile öeldi, et Jeesus on surnuist üles äratatud! Oli ilmselge, et Jeesus on Kristus. Siiski tegutsesid nad kurjalt püha vaimu vastu, makstes Rooma sõduritele, et need ei räägiks Jeesuse ülestõusmise kohta tõtt (Matteuse 28:11–15).

Hoiatus tõelistele kristlastele

Miks pööravad tõelised kristlased tõsist tähelepanu andestamatu patu kohta antud hoiatusele? Kuna vaatamata sellele, et inimesel on täpsed teadmised Jumalast ja püha vaimu tegutsemisest, võib tema süda kurjaks muutuda (Heebrealastele 3:12, UM). Me ei tohiks kunagi mõelda, et meiega ei saa seda juhtuda. Mõelgem Juudas Iskarioti peale. Ta oli alguses Jeesuse ustav järelkäija. Ta valiti 12 apostli hulka, mis näitab, et tal olid head omadused. Ent mingil hetkel lubas ta kurjadel mõtetel ja soovidel kasvama hakata ning viimaks said need ta üle võimust. Samal ajal kui ta oli tunnistajaks Jeesuse hämmastavatele imetegudele, varastas ta raha! Ja raha eest reetis ta teadlikult Jumala Poja.

Mõned, kes olid kunagi ustavad kristlased, on teadlikult eemaldunud Jumalast – võib-olla kibestumise, uhkuse või ahnuse tõttu – ning võitlevad nüüd ärataganejatena Jumala vaimule vastu. Nad panevad tahtlikult vastu sellele, mida nad näevad vaimu korda saatvat. Kas need inimesed on sooritanud andestamatu patu? Jehoova on lõplik Kohtumõistja (Roomlastele 14:12).

Selle asemel et teiste üle kohut mõista, peaksime kõik jälgima, et me ise ei teeks salajasi patte, mis võivad meie südame tasapisi tuimaks muuta (Efeslastele 4:30). Ja meid lohutab teadmine, et Jehoova annab palju andeks – isegi kui oleme teinud tõsiseid patte –, kui me siiralt kahetseme (Jesaja 1:18, 19).

[Pilt lk 12, 13]

Mõned variserid tegid andestamatu patu