Süüria – huvitava mineviku järelkajad

SEE oli üks muistse maailma teederiste – koht, mida läbisid Vahemere äärest Hiinasse ja Egiptusest Anatooliasse kulgevad karavaniteed. Kunagi tallasid selle pinda Akadi, Babüloonia, Egiptuse, Pärsia, Kreeka ja Rooma sõjaväed. Sajandeid hiljem liikusid sealtkaudu türklased ja ristisõdijad. Ning lähiajaloos võitlesid selle pärast Prantsuse ja Briti armeed.

Osa sellest maa-alast kannab veel tänapäevalgi nime, mille järgi seda tunti tuhandeid aastaid tagasi – Süüria. Hoolimata aegade vältel toimunud paljudest muutustest, võib seal ikka veel tajuda mineviku järelkajasid. See maa pakub erilist huvi piibliuurijatele, sest Süüria etendas Piibli ajaloos märkimisväärset osa.

Iidne linn Damaskus

Võtame näiteks Süüria pealinna Damaskuse, mis arvatakse olevat maailma vanimaid püsivalt asustatud linnu. Kuna Damaskus asub Antiliibanoni mäeaheliku jalamil ning temast voolab läbi Barada jõgi, on ta aastasadu olnud oodatud oaasiks hiiglasliku Süüria kõrbe serval. Tõenäoliselt möödus sellest linnast patriarh Aabraham, kui ta oli teel lõunasse Kaananimaale. Ja tema kodakondsete hulgas oli teener „Elieser Damaskusest” (1. Moosese 15:2).

Ligi tuhat aastat hiljem võitlesid süürlastest Sooba kuningad Iisraeli esimese kuninga Sauli vastu (1. Saamueli 14:47). Iisraeli teine kuningas, Taavet, pidas samuti lahingut Arami (Süüria heebreakeelne nimi) kuningatega, lõi neid ja „pani linnaväe Süüria Damaskusesse” (2. Saamueli 8:3–8). Nõnda said Iisraelist ja Süüriast pikaajalised vaenupooled (1. Kuningate 11:23–25).

Näib, et meie ajaarvamise esimeseks sajandiks oli vihavaen süürlaste ja juutide vahel raugenud. Tol ajal oli Damaskuses isegi mitu juudi sünagoogi. Meenutagem, et Tarsosest pärit Saulus (kellest sai hiljem Paulus) oli teel Jeruusalemmast Damaskusesse, kui leidis aset sündmus, mille tõttu ta pöördus kristlusesse (Apostlite teod 9:1–8).

Nüüdisaegses Damaskuses ei leidu märke Aabrahami teekonnast ega Taaveti vallutustest. Küll aga võib seal näha vana Rooma linna jäänuseid ning ka vanalinna peatänav  kulgeb mööda Rooma-aegset Via Recta’t (Sirge tänav). Just sellel tänaval asunud majast leidis Ananias Sauluse, kes oli Damaskuse lähedal ime läbi kristlusesse pöördunud (Apostlite teod 9:10–19; 9:11, EP 97). Muidugi on see tänav Rooma ajaga võrreldes palju muutunud, ent just siin alustas apostel Paulus oma silmapaistvat teenistuskäiku. Sirge tänav lõpeb Bab-Sharqi väravaga, mis pärineb samuti Rooma ajast. Linnamüüril asetsevad majad aitavad mõista, kuidas oli Paulusel võimalik linnast sel moel põgeneda, et ta lasti korvi sees müüriava kaudu alla (Apostlite teod 9:23–25, EP 97; 2. Korintlastele 11:32, 33).

Ajalooline oaas Palmyra

Damaskusest kirdes umbes kolme tunni autosõidu kaugusel asub tähelepanuväärne arheoloogiline leiukoht Palmyra, mida Piiblis nimetatakse Tadmoriks (2. Ajaraamat 8:4). Seda oaasi, mis asub umbes poolel teel Vahemere ja Eufrati jõe vahel, niisutavad allikad, mis lähtuvad Palmyrast põhja pool olevatest mägedest. Muistne kaubatee Mesopotaamia ja läänemaade vahel kulges mööda Viljakat Poolkuud, seega Palmyrast tunduvalt põhja pool. Ent põhjapiirkonna poliitilise ebastabiilsuse tõttu esimesel sajandil e.m.a osutus lühem lõunapoolne tee sobivaks lahenduseks. Algas Palmyra õitseaeg.

 Palmyrat nähti kui kasulikku kaitserajatist Rooma impeeriumi idapoolsetel äärealadel, mistõttu ta liideti Rooma provintsi Süüriaga. Siiski aja möödudes kuulutati Palmyra vabaks linnaks. Uhket sammastänavat ääristasid võimsad templid, suursugused võlvkaared, kümblusasutused ja teater. Kummalgi pool tänavat olid sillutatud portikused jalakäijatele, kuid keskele jääv peatee oli sillutamata, et kaamelikaravanidel oleks mugavam sealtkaudu liikuda. Karavanid, mis liikusid ida (Hiina ja India) ning lääne (Kreeka-Rooma alade) vahet, tegid vahepeatuse Palmyras. Seal võeti neilt makse siidi, vürtside ja muu kauba pealt, mida nad vedasid.

Palmyra hiilgeajal, meie ajaarvamise 3. sajandil, oli selles linnas umbes 200 000 elanikku. Sel ajal ristas ambitsioonikas kuninganna Zenobia mõõgad Roomaga ja sai lõplikult lüüa aastal 272. Sellega viis Zenobia enese teadmata täide ühe osa ennustusest, mille prohvet Taaniel oli kirja pannud umbes 800 aastat varem (Taanieli 11. peatükk). * Pärast Zenobia lüüasaamist oli Palmyra mõnda aega Rooma impeeriumi strateegiline eelpost, kuid oma endist võimsust ja toredust ta enam ei saavutanud.

Mööda Eufratti

Kui sõita Palmyrast kolm tundi läbi kõrbe kirde suunas, tuleb linn nimega Dayr az Zawr, kus võib näha võimsat Eufrati jõge. See ajalooline veetee algab Ida-Anatoolia (Türgi Aasia-osa) mägedest, siseneb Süüriasse Karhemišist pisut põhja pool ning voolab läbi Süüria kagu suunas Iraaki. Iraagi piiri lähedal asuvad kahe iidse Süüria linna varemed.

Dayr az Zawrist sadakond kilomeetrit kagu pool Eufrati jõe käärus asuvad muistse kindluslinna Dura-Europose varemed. Veel umbes 25 kilomeetrit kagu pool on muistse Mari linna asukoht. Selle kunagise jõuka kaubanduskeskuse hävitas Babüloonia kuningas Hammurapi 18. sajandil e.m.a. Sealse kuningalossi väljakaevamistel on leitud vähemalt 15 000 raidkirjaga savitahvlit – dokumenti, mis tollele ammusele ajale rohkelt valgust heidavad.

Kui Hammurapi sõdurid linna purustasid, lükkasid nad ümber lossi ülemised müürid, nii et alumised ruumid täitusid telliste ja mullaga. Tulemuseks oli see, et rusude all säilis seinamaalinguid, raidkujusid, keraamikat ja loendamatuid teisi muinasjäänuseid, kuni Prantsuse arheoloogide meeskond avastas selle koha aastal 1933. Neid leide võib näha Damaskuse ja Halabi muuseumides ning ka Pariisis Louvre’is.

Loode-Süüria muistsed linnad

Eufrati kallast mööda loodesse liikudes jõuame Halabisse (Aleppo). Sarnaselt Damaskusega on Halab üks maailma vanimaid püsivalt asustatud linnu. Halabi katusealused basaarid ehk souk’id on Lähis-Ida kõige muljetavaldavamate turgude hulgas.

Halabist lõuna pool on Tell Mardikh, muistse linnriigi Ebla asukoht. Ebla oli võimas kaubanduslinn, mis domineeris Põhja-Süürias kolmanda aastatuhande teisel poolel e.m.a. Eblast on väljakaevamistel leitud Babüloonia jumalannale Ištarile pühendatud templi jäänused. Samuti on leitud kuningaloss, mille arhiiviruumidest tuli lagedale üle 17 000 savitahvli. Eblast leitud muinasjäänuseid võib näha 25 kilomeetri kaugusel asuva väikelinna Idlibi muuseumis.

Veelgi lõuna pool, Damaskusesse viival teel, asub Hama, mida Piiblis nimetatakse Hamatiks (4. Moosese 13:21). Orontese jõgi, mis Hamast läbi lookleb, muudab selle üheks Süüria meeldivaimaks linnaks. Tähelepanuväärne on ka Ras Shamra, muistse Ugariti linna asupaik. Kolmandal ja teisel aastatuhandel e.m.a oli Ugarit jõukas kaubasadam, kus kummardati Baali ja Daagonit. Alates aastast 1929 on Prantsuse arheoloogid kaevanud välja palju savitahvleid ja raidkirjaga pronksesemeid, millest on saadud rohkesti teavet Baali kultuse võika olemuse kohta. See aitab meil paremini mõista, miks Jumal oli Baali kummardavate kaananlaste vastu sedavõrd vali, et käskis nad hävitada (5. Moosese 7:1–4).

Jah, veel praegugi kaiguvad Süürias huvitava mineviku järelkajad.

[Allmärkus]

 [Kaart lk 24, 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

VAHEMERI

______ Vaieldavad piirid

EGIPTUS

IISRAEL

JORDAN

LIIBANON

SÜÜRIA

DAMASKUS

Barada

Orontes

Hama (Hamat)

Ugarit (Ras Shamra)

Ebla (Tell Mardikh)

Halab (Aleppo)

Karhemiš (Jerablus)

Eufrat

Zenobia

Dayr az Zawr

Dura-Europos

Mari

Palmyra (Tadmor)

IRAAK

TÜRGI

[Pildid lk 24]

Damaskus (all) ja Sirge tänav (ülal)

[Pilt lk 25]

Kuppelmajad

[Pilt lk 25]

Ugarit

[Pilt lk 25]

Hama

[Pilt lk 26]

Mari

[Pilt lk 26]

Halab

[Allikaviide]

© Jean-Leo Dugast/Panos Pictures

[Pilt lk 26]

Kuningaloss, Ebla

[Pilt lk 26]

Karjased Zenobia varemete juures

[Pildid lk 26]

Palmyra

[Pilt lk 26]

Eufrati jõgi Dura-Europoses

[Piltide allikaviited lk 25]

Lapsed: © Jean-Leo Dugast/Panos Pictures; kuppelmajad: © Nik Wheeler