Vaatleme maailma

Kombed üha kehvemad

„Jaapanlaste kombed ja käitumine on halvenenud.” Sellise vastuse andis 90 protsenti peaaegu 2000 inimesest, kui ajaleht „The Yomiuri Shimbun” oma hiljutise uurimuse korraldas. Mida taunimisväärset nad leidsid? 68 protsenti arvas, et „inimesed ei viska korralikult ära sigarette, nätsu ja joogipurke”. Rohkem kui pooled mainisid seda, et vanemad ei kutsu oma lärmakaid lapsi korrale. Veel kurdeti mobiiltelefonide kasutamise üle avalikes kohtades, koduloomade väljaheidete koristamata jätmise ning autode ja jalgrataste ebakorrektse parkimise üle. Kõige tõsisemalt kritiseeriti noori. „66 protsenti 20–40-aastastest vastajatest väljendas muret põhi- ja keskkooliõpilaste halbade kommete üle.”

 Hirmutisalligaatorid

Kormoranid, linnud, keda teatakse söövat kilo kala päevas, „on tihtilugu harrastuskalameeste kirstunaelaks”, kirjutab Kanada „Calgary Herald”. Ajaleht teatab, et kormoranide ja teiste kaladest toituvate lindude eemalepeletamiseks on Põhja-Ameerika farmerid ja kalakasvatajad võtnud kasutusele uue abinõu – plastalligaatorid. Neljameetristel alligaatoritel on „silmadeks kaks suurt valgusreflektorit, mis jätavad mulje erksast alligaatorist looduses”, selgitab „Calgary Herald”. Üks bioloog leidis, et vee peal hulpivast plastalligaatorist oli kasu umbes kuuks ajaks. Pärast seda hakkasid linnud trikist aru saama. Üht hallhaigrut nähti otse hirmutisele laskuvat. Ent kui hirmutis viidi uude paika, peletas see kalasööjad linnud jällegi minema.

Kiusamine töökohal

Hispaanias on peamisi tööajakao põhjusi psühholoogiline terror, teatab ajakiri „El País Semanal”. Üle kahe miljoni hispaanlase kannatab pikaajalise töökohakiusamise all. Psühholoog Iñaki Piñueli sõnul on ohvrid üldjuhul head töötajad, kes äratavad teistes tööalast kadedust. Töökaaslased võivad inimest häbimärgistada, jättes talle tööülesanded andmata, hoidudes teda vestlusse kaasamast, teeseldes tema märkamata jätmist, kritiseerides teda lakkamata või levitades tema enesehinnangu hävitamiseks sepitsetud kuulujutte. „Arvestuste kohaselt seondub Euroopas selle nähtusega üks viiest enesetapujuhtumist,” on teates kirjas. Mida saaks ette võtta? Ajakiri soovitab: „Ära hoia seda saladuses. Otsi tunnistajaid. Teata olukorrast firma ametnikele. Ära süüdista ennast. Äärmuslikel juhtudel vaheta osakonda [või] töökohta.”

Laste psüühilised häired

„Üks viiest maailma lapsest kannatab psüühilise või käitumishäire all, mis võib tumestada kogu ta elu,” annab Londoni ajaleht „The Independent” teada. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja ÜRO Lastefondi ühisraportis hoiatatakse, et depressiooni-, enesetapu- ja enesevigastuse näitajad on noorte seas murettekitavalt kasvanud. Kõige rängemini kannatavad need, kes elavad sõjatsoonides või maades, kus toimuvad järsud sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. „The Independent” teatab, et raporti kohaselt olid depressioonis lapsed „altimad ka teistele nende elu lühendada võivatele haigustele ja kahjulikele harjumustele”. Ka teatati raportis, et „umbes 70 protsenti täiskasvanuea varajasi surmajuhtumeid seondus selliste noorukieas omandatud käitumisharjumustega nagu suitsetamine, joomine ja uimastite kuritarvitamine”.

Meremagistraalid

„Tegemist on ookeani suurima peatänavaga,” teatab Londoni ajaleht „The Sunday Times”. „Vaikse ookeani vete rüpes laiub meremagistraal, mis kulgeb California kuldsetelt randadelt Hawaii kaudu Jaapani kaljuste kallasteni.” Hawaii merebioloog Jeff Polovina avastas ja kaardistas hiljuti selle tee, jälgides märgistatud vaalu, kilpkonni, tuunikalu, delfiine ja haisid. Magistraalil leidub rikkalikult planktonit, millest toituvad krabid, meduusid ja kalmaarid. Need omakorda pakuvad pikamaareisijatele külluslikku toidulauda. Merikilpkonnad, ajalehe sõnul „roomajatest maailmarändurid”, rajavad pesa Jaapanis, kasvavad suureks California ranniku lähistel ning rändavad korduvalt sinna ja tagasi. Talviti nihkub ookeaniteekond tuhatkond kilomeetrit lõuna poole, kulgedes Lõuna-Californiast Lõuna-Hiina mereni.

Kuidas püsida heas vormis

„Füüsiline aktiivsus aitab hoida kehakaalu normis, kaitseb selliste terviseprobleemide eest nagu suhkurtõbi ja osteoporoos, parandab meeleolu ning tagab sügavama une,” märgib sõnumileht „Tufts University Health and Nutrition Letter”. Kuid lisaks kõigele on „füüsiline vorm eluea pikkuse otsustav tegur”. 13 aastat kestnud uurimuse põhjal, mis hõlmas enam kui 6000 keskealist meest, leidsid Stanfordi ülikooli ja USA veteranide tervisehoolduse keskuse teadlased, et selle põhjal, kui palju füüsilisi harjutusi suudab inimene kurnatuseni jõudmata teha, võib üsna hästi tema eluea pikkust ennustada. Kuigi teised uurimistööd osutavad sellele, et pärilikkuselgi on kehalises vastupidavuses oma osa, aitab heas vormis püsida isegi igapäevane väikese koormusega treening – näiteks reibas kõnd.

Noortele suunatud alkoholireklaam

„Ligikaudu üks kümnest Austraalia noorest on alkoholisõltlane,” teatab Austraalia „Sunday Telegraph”. Austraalia alkoholi- ja uimastiennetusnõukogu president professor Ian Webster ütleb, et välja on arenenud noorsookultuur, mille kohaselt hea nädalavahetus on see, mis möödub „juues, nii et mõistus kaob”. „The Sydney Morning Herald” teatab, et eksperte teeb murelikuks noortele alkoholi reklaamiv „üha paisuv ülemaailmne tööstusharu”. Uurijatele selgus, et enamikul alkohoolsete jookide turustajatel on oma veebilehed, kus sihtgrupiks on võetud noored. „Nendele pakutakse pileteid muusikaüritustele, tutvustatakse filme ning jagatakse muidugi ka tooteinfot.” Teate kohaselt on Maailma Tervishoiuorganisatsioon mures, et kogu sellise reklaami sihiks on „hoolitseda selle eest, et alkohol kujuneks noorte elu lahutamatuks osaks”.

Ühiskonnast eemaldumine

Jaapanis paistab olevat tekkinud üks uus nähtus, mis puudutab peamiselt teismelisi ja noori täiskasvanuid. Saanud nimetuseks hikikomori (akuutne ühiskonnast eemaldumine), pälvis see avalikkuse tähelepanu siis, kui uuriti tervet rida hirmsaid kuritegusid, mida olid sooritanud eraklikud noored inimesed. „Kurjategijate elustiili uurides ilmnes, et nende eraklik eluviis – sulgumine pikkadeks kuudeks oma ruumi, kaaslasteks vaid arvuti või videomäng – polnud kaugeltki erandlik,” teatab meditsiiniajakiri „The Lancet”. Teised tõendid osutavad sellele, et hikikomori väljendub sagedamini letargia kui vägivallana. Sellele vaatamata „ollakse ühte meelt, et see haigus on põhjustatud nüüdisaja jaapanlase elust keset küllust, tehnikaseadmeid ja mugavust”, teatab „The Lancet”. „Paljud hikikomori’d veedavad suurema osa ärkveloleku ajast Internetis või videomänge mängides, võttes samal ajal eineks koju kätte toimetatud toitu ja jooki.” Mõningate arvestuste kohaselt ulatub Jaapani eraklike noorte arv miljonini.