Laiaulatuslik tragöödia

Erik * on kuus kuud vana, kuid tema kehakaal ja pikkus annab hädavaevu kuu-paarise beebi mõõdu täis. Hoolimata tõsisest alakaalust on tal jalad ja kõht paistes ning nägu tursunud ja ümmargune. Ta on kahvatu, ta juuksed on haprad ja tuhmid ning nahk kahjustatud ja ta paistab olevat erakordselt viril. Eriku silmi uurides tuleb arstil olla äärmiselt ettevaatlik, sest silmakude võib kergesti rebeneda. Ka Eriku vaimne areng paistab olevat peetunud. Kurb küll, aga selle lapse seisund pole kaugeltki mitte harukordne.

„SELLEGA on seotud üle poole laste surmajuhtumitest maailmas – see ületab kõigi nakkushaiguste suhtarvu Euroopas möllanud suurest katkuepideemiast saadik. Ometi pole tegemist nakkushaigusega. Selle kahjustuste käes kannatavad miljonid ellujäänud, kellel on füüsiline arengupeetus, kes on krooniliselt vastuvõtlikud haigustele ning jäänud vaimselt piiratuks. See ohustab naisi, perekondi ja lõppkokkuvõttes ühiskondi tervikuna.” (ÜRO Lastefondi raportist „Maailma laste olukord 2000”.)

Millise haiguse kohta need sõnad käivad? Alatoitumuse kohta – täpsemalt valgulis-energeetilise väärtoitumuse kohta, mida Maailma Tervishoiuorganisatsioon (MTO) on nimetanud „hiilivaks hädaks”. Milline on selle kurbloo ulatus? MTO teatel on see „kaassüüdlane vähemalt pooltes 10,4 miljoni lapse surmajuhtumites aastas”.

Väärtoitumus hõlmab väga mitmesuguseid haigusseisundeid alates ühe või mitme toitaine puudusest tingitud  vaegtoitumusest (näiteks vitamiinide ja mineraalainete puudus) kuni rasvumise ja teiste toitumusest põhjustatud krooniliste haigusteni. Ent valgulis-energeetiline väärtoitumus „on ilmselgelt kõige eluohtlikum alatoitumuse vorm”, teatab MTO. Selle põhilised ohvrid on alla viieaastased lapsed.

Mõelgem korraks alguses mainitud Erikule ja veel miljonitele alatoitumuse all kannatavatele lastele. Nemad pole sellises seisundis süüdi ega saa sellest pääsemiseks ise midagi ära teha. Lastetoitlustuse spetsialist Georgina Toussaint ütles ajakirjale „Ärgake!”: „Need, kes kannatavad ja kellel tuleb selle eest maksta, on kõige vähem süüdi, kuid samas kõige haavatavamad.”

Võidakse arvata, et probleemil polegi lahendust – toitu lihtsalt pole nii palju, et seda kõigile jätkuks. Kuid nii kummaline, kui see ka pole, „me elame praegu küllusemaailmas”, teatab MTO. Toitu jätkuks maakera kõigile elanikele ja jääks ülegi. Pealegi on alatoitumus kõige hõlpsamini ennetatav ja kõige vähem ravikulusid nõudev haigusseisund. Kas ei pane need faktid sind nördimust tundma?

 Kes kannatavad?

Alatoitumus ei piirdu ainult lastega. Nagu teatatakse MTO 2001. aasta juulikuu raportis, „on alatoitumuse mõju laiaulatuslik, tuues kahju peaaegu 800 miljonile inimesele – 20%-le arengumaade rahvastikust”. See tähendab, et maailmas kannatab selle all iga kaheksas inimene.

Ehkki kõige enam on alatoitumuse all kannatajaid Aasias – peamiselt lõuna- ja keskpiirkondades –, on kõige kõrgem alatoitumuses inimeste protsent Aafrikas. Neile järgnevad mõningad Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna arengumaad.

Kas arenenud maades polegi alatoitumust? On küll. Vastavalt raportile „The State of Food Insecurity in the World 2001” elab 11 miljonit alatoitumuse all kannatajat tööstusmaades. Veel 27 miljonit alatoitumuses inimest elab üleminekuriikides, eriti just Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu maades.

Miks on alatoitumus nii tõsiseks probleemiks kujunenud? Kas saab alatoitumuse all kannatajate seisundit otsekohe kuidagi parandada? Kas meie planeedilt kaob kunagi alatoitumuse probleem? Neid küsimusi käsitlevad järgmised artiklid.

[Allmärkus]

[Teabegraafika/kaart lk 4]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MAAD, MILLE RAHVASTIK ON VAEGTOITUMUSE OHUS

SUUR OHT

KESKMINE OHT

VÄIKE OHT

POLE OHTU VÕI PUUDUVAD TÄIELIKUD ANDMED

[Pilt lk 3]

Toiduabi ootajad Sudaanis

[Allikaviide]

UN/DPI Photo by Eskinder Debebe