Vaatleme maailma

Meisterlikud jäljendajad

Väidetavasti suudavad kuldnokad imiteerida rohkem kui 40 eri linnu laulu. Ent see pole veel kõik. Kuldnokka on kuuldud imiteerivat bussimürinat, sireene, ketassaage, autoalarme, lambaid ja isegi hobuste hirnumist. Nüüd aga on lisanud nad oma repertuaari midagi uut – mobiiltelefonide helinad. Niisiis, „kui kuuled väljas mobiiltelefoni helisemas, võid jahmatusega avastada, et „telefonil” on suled seljas”, annab ajakiri „National Geographic” teada. „Kuna mobiiltelefone tuleb kiiresti juurde, hakkavad tõenäoliselt ka teised kuldnoklased, päris-pilalinnud ja teised oma laulu uusi helisid lükkima,” kirjutab ajakiri.

 „Valetamine on ränk ajutöö”

Pennsylvania ülikooli teadlased on leidnud, et valetamise korral tuleb ajul teha palju rängemat tööd kui tõerääkimise korral. Dr Daniel Langleben on uurinud seda nähtust funktsionaalse magnetresonantskuvari abil, et määrata kindlaks, millised ajuosad on aktiveeritud, kui inimene valetab. Kui esitatakse küsimus, peab aju seda kõigepealt töötlema. Seejärel „mõtleb valetaja peaaegu instinktiivselt kõigepealt õigele vastusele, enne kui ta sepitseb või ütleb välja vale vastuse”, teatab México „The News”. „Ajust ei saa midagi lihtsalt niisama kätte,” sõnab Langleben. „Valetamisprotsess, mis eeldab suuremat neuronite aktiivsust, on keerukam kui tõerääkimine.” Selline neuronite suurenenud aktiivsus lööb kuvariekraani elektripirnina särama. „Ka kõige sõnaosavamalt inimeselt nõuab valetamine ränka ajutööd,” on ajalehes kirjas.

Globaalsed relvavarud kasvavad

Aastal 2001 oli kogu maailmas arvestuste kohaselt politsei, sõjaväe, mässuliste ja üksikisikute käes 639 miljonit käsirelva, teatatakse ÜRO rahastatud uurimuses „Small Arms Survey 2002”. „Seda on vähemalt 16 protsenti enam, kui varem arvati,” märgitakse uurimuses. Pealegi kasvavad globaalsed käsirelvade varud uue toodangu näol keskmiselt üks protsent aastas. Praegu toodab vähemalt 1000 äriettevõtet maailma 98 riigis püstoleid, vintpüsse, miinipildujaid ning õlalt tulistatavaid raketiheitjaid. Raporti teatel „hinnati käsirelvade ja laskemoona ülemaailmse toodangu koguväärtust aastal 2000 ... vähemalt 7 miljardi dollari suuruseks”. 80–90 protsenti globaalsest käsirelvade ärist on legaalne, sealjuures kuulub suurem osa (59%) käsirelvi tsiviilisikutele.

Tappev sudu

„Viiendik kõigist kopsuvähi surmajuhtudest linnades on põhjustatud mikroskoopilistest saasteosakestest, millest suurem osa on pärit sõidukite heitgaasidest,” teatab ajakiri „New Scientist”. Ameerika Ühendriikide ja Kanada teadlased jälgisid 16 aasta jooksul umbes poolt miljonit ameeriklast, võttes sealjuures arvesse selliseid riskitegureid nagu vanus, sugu, rass, suitsetamisharjumused, toidusedel, alkoholitarbimine ning töökoha saastatus. „Uurimus keskendus vähem kui 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestele,” teatab „New Scientist”, sest „sellised imeväiksed osakesed arvatakse olevat eluohtlikud, kuna need jäävad pidama sügavale kopsudesse”. Uurimuses leiti, et mõnes linnas võib sudule eksponeerituse riski „võrrelda pikaajaliste passiivsete suitsetajate riskidega”, öeldakse ajakirjas.

Registreerimata sünnid

„Igal aastal jääb registreerimata enam kui 50 miljoni lapse sünd – see teeb üle 40% kõigist sündidest maailmas,” teatab ÜRO Lastefond (UNICEF) ja lisab: „39 riigis jäi registreerimata vähemalt 30% kõigist sündinud lastest, 19 riigis oli see suhe vähemalt 60%.” Mida see tähendab? Sünnitunnistuseta lapsi pole seaduse järgi olemas, see aga võib piirata nende juurdepääsu põhilistele teenustele. „Sünni registreerimine on põhilisi inimõigusi, mis avab tee sellistele õigustele nagu haridus, meditsiiniabi ... ning kaitstus diskrimineerimise, kuritarvitamise ja ekspluateerimise eest,” ütleb UNICEF. Registreerimata sünnist tulenevad probleemid ei puuduta mitte ainult lapsi. „Hiljem elus võib registreerimata täiskasvanul osutuda võimatuks ... saada abielutunnistust,” teatab raport.

Ähvardav ökoloogiline pankrot

Teadlased on välja arvutanud, et kui maakera loodusressursside tarbimine jätkub praeguses tempos, „oleme liikumas ökoloogilise pankroti poole”, annab teada Kanada uudisteleht „Globe and Mail”. Esmalt ajakirjas „Proceedings of the National Academy of Sciences” avaldatud uuringu kohaselt on välja arvutatud, et aastal 1961 „kasutasid inimesed 70% maakera bioproduktsiooni aastapotentsiaalist, aastal 1999 oli see protsent 120, praegu aga umbes 125”. See tähendab, et maakeral kuluks 15 kuud nende loodusressursside taastootmiseks, mida inimesed igal aastal kalanduse, põllumajanduse, kaevandamise ja fossiilsete kütteainete põletamise teel ära kasutavad. „Osaliselt on olukorra kiire halvenemise põhjuseks see, et meie planeedi bioloogiline taastumisvõime kahaneb, kui osa maad muutub sedavõrd kahjustatuks, et see enam saaki ei anna. Mis veelgi halvem, maakera kasvav rahvastik seab selle bioloogilise taastumisvõime veelgi tõsisema surve alla,” tõdetakse ajalehes.

Kirikutel uued funktsioonid

„Kui Mark Twain aastal 1881 Montrealis käis, märkis ta, et „on võimatu kivikestki loopida, ilma et see mõne kiriku akent ei tabaks”. Nüüdisajal võib aga see tabada mõnes kirikus paikneva elamuühistu akent,” kirjutab Montreali ajaleht „The Gazette”. Ehkki linnas on ikka veel umbes 600 kultushoonet, võidakse ajalehe sõnul järgmise aastakümne jooksul sadakond neist – nende hulgas ka paljud katoliiklikud kirikud – panna müüki. „Montreali peapiiskopkonna teatel on alates 1960. aastast suletud koguni 25 katoliku kirikut.” Kuigi Kanada katoliiklik elanikkond kasvas 1,5 miljonilt aastal 1871 peaaegu 10 miljonini aastal 1971, „on kirikuskäijate arv eriti just Quebecis järsult kahanenud”, kirjutab „The Gazette”. Montreali piiskopkonna kirikuelu kavandamisega tegelev Bernard Fortin ütles ajalehele, et selle piirkonna kirikuskäijate arv on langenud 75 protsendilt aastal 1970 umbes 8 protsendile praegusel ajal.

Televisiooni põhjustatud söömishäired

Nagu teatab Londoni „The Independent”, „valitseb televisiooni ja noorte tütarlaste söömishäirete vahel märkimisväärne seos”. Dr Anne Becker Ameerika Ühendriikide Harvardi meditsiinikoolist küsitles Fidžil teismeeas tütarlapsi aastal 1995, peagi pärast televisiooni tulekut riiki. Talle selgus, et televisioon „paistab avaldavat äärmiselt negatiivset mõju keha-käsitusele ja söömisharjumustele”. Kuidas? Fidži kultuuris peetakse traditsiooniliselt aus head isu ja lopsakaid kehavorme. Ent olles näinud endast saledamaid teletegelasi, hakkavad paljud koolitüdrukud neid innukalt jäljendama. Näites selgub uurimusest, et enne televisiooni tulekut Fidžile polnud ükski küsitluses osalenud tütarlaps kunagi püüdnud endal kehakaalu kontrolli all hoidmiseks oksendamist esile kutsuda. Kuid kolm aastat hiljem väitis 11,3 protsenti end seda tegevat. Ka selgus teadlastele, et 69% koolitüdrukuid olid nende endi sõnul kaalust allavõtmiseks dieeti pidanud ning peaaegu kaks kolmandikku väitis end olevat „liiga tüseda või paksu”.