Kas su kingad on ikka mugavad?

„Seda, kust king pigistab, teab kõige paremini selle kandja.” (ÜKS ROOMA MÕTTETARK)

MILLAL sa ostsid endale viimati paari kingi? Kuidas need sulle sobisid? Kas need olid mugavad? Kui kaua sul nende väljavalimine aega võttis? Kui abivalmis oli müüja või jalatsipassija? Kas sa ostsid need kingad pigem moe kui mugavuse pärast? Kuidas need tunduvad nüüd, mil oled neid juba mõnda aega kandnud? Kas need pigistavad kuskilt?

Kingi osta polegi nii lihtne. Leida täpselt õige suurus on üsna keeruline ülesanne. Miks see on nõnda?

Õige vormi kindlakstegemine

Kõigepealt, milline jalg on sul suurem – parem või vasak? Kas arvad, et need on ühesugused? Mõtle veel kord hoolega! Veel tuleb arvestada teguriga, et kummalgi jalal on neli vormifaasi: staatiline vorm, koormusekandmise vorm, funktsionaalne vorm ja termiline vorm. Millised on erinevused?

Raamatus „Professional Shoe Fitting” öeldakse staatilise vormi kohta: „See on selline vorm, mille jalg võtab puhkeasendis (klient istub).” Nagu väljend „koormusekandmise vorm” aimata laseb, mõõdetakse seda siis, kui inimene seisab. See asend muudab jala suurust ja kuju. Samas teatmeteoses öeldakse: „Puhkeasendis jalg on otsekui pehme kott luusid ja kõhresid, mis koormust kandma hakates järsku kõvastub, nõnda et jalg hoopis teistsugust vormi nõuab.” Ent peale nende on veel kaks vormi.

Funktsionaalne vorm seondub liikumisega: kõndimise, jooksmise, hüppamise ja muude kehaliste harjutustega. Seeläbi „tekivad jala suuruse, kuju ja proportsioonide erisugused kombinatsioonid”. Neljas vorm on termiline, mis viitab soojusest ja niiskusest tulenevatele  muutustele. Kõik need võivad põhjustada jala mõõtmete 5-protsendilist suurenemist. Pole siis midagi imestada, millist kergendust toob päeva lõpus see, kui saad kingad jalast võtta, eriti veel, kui kannad vale numbrit. Ja tihti see nii ongi.

Kuidas jalga mõõdetakse?

Eric oli juba aastaid ostnud kingi suurusega 10,5 või 11, keskmine laius. Kogu selle aja olid teda pidevalt vaevanud konnasilm haamervarbal ja sissekasvanud küüs vasaku jala suurel varbal. Ortopeed soovitas tal lasta professionaalil jala mõõdud võtta. Eriku hämmastuseks peaks talle sobiv suurus olema hoopis 12,5, laius A. „A” tähistab kitsast jalga. Ent kas mugava vormi leidmiseks piisab vaid lihtsalt kahest mõõdust – pikkusest ja laiusest? Kuidas tuleks jalga mõõta?

Mõnel maal kasutatakse õige suuruse kindlaksmääramiseks laialdaselt Brannocki seadet. (Vaata fotot.) Selle abil saab teada kolm põhimõõtu: jala üldpikkuse, kanna ja pöialiigese vahelise kaugusevõlvi pikkuse ning pöia laiuse. Igal jalal on muidugi oma kuju ja suurus. Just sel põhjusel me proovimegi kingi enne ostmist jalga. Siin võibki varitseda oht. Kas oled kunagi proovinud jalga kingi, mis sulle tõesti meeldivad, kuid siis selgub, et need pigistavad veidi? „Need kingad venivad,” lausub müüja. Sa ostad jalatsid ära ja hakkad mõni päev või nädal pärast nende kandma hakkamist oma tegu kahetsema. Ja järjekordselt hakkab sind vaevama kas konnasilm, sissekasvanud küüs või jalamuhk.

Kas leiad täpselt õige suuruse?

Kas täpselt õiget suurust ongi võimalik leida? Raamatus „Professional Shoe Fitting” vastatakse lühidalt ei. Miks? „Terve rea ületamatute takistuste pärast. ... Pole inimest, kelle  mõlemad jalad oleksid nii suuruselt, kujult, proportsioonidelt kui ka funktsionaalsetelt näitajatelt täpselt ühesugused.” Niisiis, kui suuremale jalale on king täiesti paras, siis teisele jalale ei pruugi see päris hästi sobida. „See ei tähenda, et sobivaid jalatseid polegi võimalik saada, vaid pigem seda, et me peame termini või mõttega „täiesti õige suurus” veidi ettevaatlikumad olema.”

Kui soovid kontrollida, kus jala ja kinga vahel surve on, heida pilk oma vanadele kantud jalatsitele. Vaata kinga vooderdist. Kus võib märgata kõige suuremat kulumist? Enamikul juhtudel on selleks alaks kannaalune ja -tagune osa ning pöiaalune osa. Mida see tähendab? Seda, et „jalatsi teatud osad ei sobi vastava jalaosaga päris hästi kokku. On piirkondi, mis kuluvad eriti, samas kui teised piirkonnad jäävad praktiliselt puutumatuks”.

Mugavuse seisukohalt on tähtis ka jalatsi kurguosa. Kas oled märganud, et kingadel on erinevaid nöörimisviise. Ühel puhul on kaks ülemist tagusetükki juba kinnise kõige alumises osas kokku tõmmatud (bal-stiil). Ent täidlase jala korral on mugavam selline nöörimisviis, kus küljepooled jäävad alumises kinniseosas lahku (blucher-stiil). (Vaata skeemi.) Miks on see detail oluline? Samas raamatus kirjutatakse: „Enamik kinga põhjustatud hõõrumistest kannaosas tuleneb tihtilugu otseselt sellest, et king on kurguosas liiga kitsas, mistõttu kand on surutud tahapoole vastu kappi.”

Mida öelda naiste kõrge kontsaga kingade kohta?

Naistele nii armsad kõrged kontsad seavad kehaosad erisuguse surve alla. Kõrged kontsad kipuvad muutma rühti, surudes keharaskuse üldjuhul ettepoole, mis omakorda nõuab põlvede suuremat kõverdamist, et keha püsti hoida. Kõrgete kontsade tõttu pingulduvad ka sääremarjad, mis tungivad seetõttu rohkem esile.

Nõnda siis on konts tihti naistejalatsi olulisim osa ning määrab selle mugavuse või ebamugavuse. Raamatus „Professional Shoe Fitting” öeldakse, et kõrgeid kontsi eelistatakse kolmel peamisel põhjusel: „1) silmapaistvus – näiteks lisab see pikkust, 2) dekoratiivsus – tegemist on täiendava kujundus- või stiilivõttega ja 3) välimuse rõhutamine – näiteks rõhutavad kõrged kontsad säärejoont”.

Eriti hoolega peaksid naised panema tähele kontsajoont, mis määrab, millist kontsaosa keha raskusjoon läbib. Kui see joon läbib kontsa taga- või esiosa, võib tekkida raskusi. Miks? Sest konts võib alt ära minna ja põhjustada ohtlikku kukkumist.

Sellest lühiarutelust ilmneb, et sobivate jalatsite leidmine nõuab aega ja ehk ka lisakulutusi, sest hea kinga valmistamine võtab rohkem aega. Ent jalatsitel on oluline osa inimese üldise heaolutunde ja ka tervise tagamisel. Niisiis, ära kiirusta. Lase jalad korralikult üle mõõta. Ole kannatlik. Ära lase end moest ega esmamuljest pimestada.

[Kast lk 20]

Mida kingi valides silmas pidada

William A. Rossi ja Ross Tennant annavad oma raamatus „Professional Shoe Fitting” järgmist nõu.

„Jalamõõtude võtmise eesmärk ei ole täpse jalatsisuuruse kindlakstegemine, nagu seda paljud arvavad.” Miks? Sest jalatsite suurust mõjutavad paljud tegurid, näiteks kontsa kõrgus, stiil, mudel, kasutatud materjalid ja kaubamärk. Eriti kehtib see tänapäeval, mil jalatseid toodetakse nii paljudes maades nii erisuguste standardite järgi.

Kui su jalalt mõõtu võetakse, tõmba soki- või sukanina ettepoole, nii et varbad poleks kõverdunud, muidu võidakse saada valed mõõtmistulemused.

Kuidas tuleks su jalalt mõõtu võtta, kas istudes või seistes? „Kui klient istub, on mugavam mõõtu võtta.” Ent see annab valed mõõtmistulemused. Seepärast seisa püsti, kui lased oma jalad – kindlasti mõlemad – üle mõõta. Ära vaid oleta, et vasak jalg on suurem, lase mõlemalt mõõt võtta!

„Professionaalne jalatsipassimine on erakordset asjatundlikkust nõudev oskus ja teenus, mida teevad ülihea ettevalmistusega inimesed, keda võib leida parimatest jalatsiäridest, kus ülimalt oskusliku jalatsipassimise tähtsust mõistetakse ja hinnatakse.”

[Joonised lk 19]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Jalatsi osad

tald

pealis

kurk

sisetald

kontsa esiosa

kontsaplekk

ninats

alustald

rant

pööv

kurgujoon

tõkis

tagus

kannapadi

konts

[Pildid lk 20]

Brannocki seade

[Pilt lk 21]

Kõigi jalatsimudelite aluseks on need seitse põhistiili

[Pildid lk 21]

Kurgujoone stiilid

Blucher

Bal