Üks kasulikumaid pähkleid maailmas

ON OLEMAS üks harukordne pähkel, mis on jõudnud kõikjale maailma. Sellest pähklist saadakse nii toitu kui ka jooki. Neid pähkleid kandva puu ainulaadne siluett on troopikasaarte tunnusjooneks. Millisest pähklist on jutt? Kookospähklist, mis on üks kasulikumaid pähkleid maailmas. *

Inimestele, kes ei ela troopilises kliimavöötmes, võib kookospalm tihtipeale seostuda vaid puhkusega troopikas. Neile, kes aga elavad troopikamaades, tähendab see puu palju enamat. Indoneeslased väidavad, et selle viljal „on nii palju kasutusviise kui aastas päevi”. Filipiinidel öeldakse: „See, kes istutab kookospalmi, istutab anumaid, riideid, toitu, jooki ja maja ning oma lastele pärandi.”

See ütlus pole sugugi liialdus. Raamatu „Coconut–Tree of Life” sõnul ei saa kookospalmist „üksnes toitu, jooki ja küpsetusrasva,  vaid selle lehtedest tehakse ka katuseid, kiududest köisi ja matte, luukestadest anumaid ja kaunistusi ning õiekobara magusast mahlast suhkrut ja alkoholi”. Raamat lisab: „Kasutada saab isegi puutüve, kui seda õigesti lõigata.” India ookeani Maldiivide elanikud tegid kookospalmist isegi paate ning nad olevat nende paatidega Araabiasse ja Filipiinidele sõitnud. Kookospähklid on aga tegelikult isegi suuremad meresõitjad kui nende kasvatajad.

Meresõitja kookoseseeme

Kookospalmid kasvavad hästi enamikul troopilistel randadel, kus sajab piisavalt vihma. Kuigi kohalikud elanikud on seda mitmekülgset puud istutanud, on see puu ka ilma inimeste abita levinud maakera kõige eraldatumatesse paikadesse. Taimede seemned levivad mitmel viisil, kookoseseemned kasutavad selleks ookeani. Selles peitubki kookospalmi kui maailmaränduri saladus.

Kui kookospähkel on saanud küpseks, kukub see maha. Küps pähkel võib veereda mööda kallast mere poole, kust tõusuvesi selle merre uhub. Kuna kookospähkli kiudkest on õhurikas, jääb pähkel vee peale hulpima. Mõni Vaikse ookeani atollilt pärit kookospähkel võib triivida üksnes teisele poole laguuni. Kui aga pähkel jõuab avamerele, võivad lained selle päris kaugele kanda.

Soolasel mereveel, mis hävitab enamiku muud seemned, võtab kaua aega, et tungida läbi kookospähkli kõva kesta. Kookospähklid võivad merel vabalt kolm kuud vastu pidada, triivides mõnikord tuhandete kilomeetrite kaugusele ja sellest hoolimata sobivas rannas edukalt idanema hakata. Võib-olla nii ongi kookospalmist saanud paljude troopikarandade asukas.

Troopika maitse

Need, kes ei ela troopikamaades, võivad mõelda, et kookospähkliga maitsestatakse vaid komme ja küpsiseid. Kes aga läheb Kagu-Aasiasse, näeb, et kookospähklil on ka palju muid kasutusviise. Raamatu „Pacific and Southeast Asian Cooking” sõnul on „kookospähkel Hawaiist Bangkokini üks tähtsamaid toitude koostisosasid”. Raamatus öeldakse samuti, et nende piirkondade elanikele on „kookospähkel eluks vajalik vili, millest nad valmistavad peaaegu loendamatul hulgal erisuguseid toite”.

Kookospähkel on troopikamaade köögis au sees lihtsal põhjusel – see annab vedelikku, piima ja küpsetusõli. Selget ja magusat vedelikku, mis täidab toorest ja rohelist pähklit, nimetatakse kookosmahlaks. See on maitsev ja värskendav jook, mida müüakse troopikamaades tihtipeale teeäärsetes poodides. Kookospiima saadakse aga riivitud toitekoe segamisel veega ja vee välja pressimisel. Kookospiimaga maitsestatakse nii suppe, kastmeid kui ka taignaid.

Selleks, et eraldada kookospähklitest õli, lööb farmer küpse pähkli pooleks ja kuivatab selle sisu päikese käes. Kui kookospähkli tuum ehk kopra on kuivanud, on seda kerge luukesta küljest eemaldada. Seejärel pressitakse koprast õli. Troopikamaades ongi kookosõli peamine küpsetusõli, läänemaades kasutatakse seda sageli margariinides, jäätises ja küpsistes.

Kookospähklite koristamine pole sugugi kerge töö. Sageli tuleb saagikoristajatel ronida puu otsa ja pähkleid käsitsi lõigata. Teised saagikoristajad kasutavad pikka latti, mille otsa on kinnitatud nuga. Indoneesias on aga dresseeritud ahve seda tööd tegema. Kõige lihtsam meetod on oodata, kuni kookospähklid ise maha kukuvad, siis võib ka kindel olla, et pähklid on tõesti küpsed.

Ükskõik kuidas kookospähkleid ka ei koristataks, läheb see mitmekülgne vili hästi müügiks või kasutavad kohalikud elanikud seda ise toiduks. Kui sa järgmine kord kookospalmi kas pildi peal või tegelikus elus näed, pea meeles, et see pole vaid ilus puu, mis kaunistab troopikarandasid. Tegemist on puuga, mis kannab kõige kasulikumaid pähkleid maailmas.

[Allmärkus]

 [Kast/pildid lk 26]

HUVITAVAID FAKTE KOOKOSPÄHKLI KOHTA

KOOKOSEVARAS. Inimesed pole ainukesed, kellele kookospähklid meeldivad. Kookosevarga-nimeline vähk, kes elab päevaajal maa sees augus, toitub öösiti kookospähklitest. Inimestel on vaja suurt nuga, et kookospähklit katki saada, osav kookosevaras taob seda aga vastu kivi, kuni selle koor avaneb. Kookospähklid näivad sellele loomakesele toiduks sobivat, sest ta võib elada isegi üle 30 aasta.

KASUTUS KOSMEETIKAS. Kuna kookosõli mõjub hästi nahale, kasutatakse seda huulepulkades ja päikesekreemides. Kui sa kasutad biolagunevat seepi või šampooni, mis tekitavad palju vahtu, võib üheks nende põhiliseks koostisosaks olla kookosõli.

[Pildid]

Kookospähklid võivad elada üle merereisid

Kookosevaras

Kookospalmi noor taim

[Allikaviide]

Godo-Foto

[Pildi allikaviide lk 25]

Parempoolne väike pilt ülal: Godo-Foto