Akani vanasõnad – sotsiaalsete normide peegel

„ÄRGAKE!” GHANA-KORRESPONDENDILT

MIS on vanasõna? Ühe sõnaraamatu definitsiooni järgi on vanasõna „tihtitsiteeritav õpetliku või üldistava sisuga lühiütlus”. Nigeeria jorubad defineerivad vanasõna värvikamalt, nimetades seda „hobuseks, kes kannab inimese kiiresti mõtte tuumani”.

Vanasõnade ehk traditsiooniliste ütluste tähtsuse võtab kokku see Ghana akanitele tuntud vanasõna: „Targale inimesele kõneldakse vanasõnadega, mitte ei aeta pikka juttu.” Mõte on selles, et targale pole alati vaja loengut pidada, et veenda teda õiget asja tegema. Tabav vanasõna ergutab mõttetegevust, aitab asjadest aru saada ning võib ajendada tegema seda, mis on õige.

Ghanas kasutatakse vanasõnu rikkalikult abielu- ja matusetseremooniatel ning rahvamuusikas. Samuti on need asendamatud diplomaatilistel läbirääkimistel. Eestkõneleja või eriülesannetega saadik kasutab tihtilugu osavalt vanasõnu.

Akanite ühiskonnas on oskuslik vanasõnade tarvitamine tarkuse märk. Huvitaval kombel mainib Piibel, et kuningas Saalomon – mees, kes oli kuulus oma tarkuse, õpetatuse ja diplomaatia poolest – teadis 3000 õpetus- ehk vanasõna. Erinevalt inimkogemusele ja -tarkusele tuginevatest vanasõnadest on Piibli õpetussõnad Jumala inspireeritud ja täiesti õiged. Loomulikult ei saa inimeste vanasõnu, ükskõik kui targad need ka poleks, pidada sama väärtuslikuks kui Piiblit. Ent heitkem nüüd pilk mõningatele akani vanasõnadele.

Arusaam Jumalast

Ghana rahvalikes ütlustes tunnistatakse tihti Jumala olemasolu ja seda kajastavad ka akani vanasõnad. Akanite filosoofias pole ateistlikel ideedel kohta. Näiteks ütleb üks vanasõna: „Jumalat ei näita lapsele keegi.” Jumala olemasolu on isegi lapsele täiesti enesestmõistetav. Tihtilugu kasutatakse seda vanasõna, et viidata millelegi, mida lapski automaatselt, ilma erilist õpetust saamata taipab.

Üks teine akani vanasõna nendib: „Kui püüadki Jumala eest ära joosta, on ta ikka sinu kohal.” Nõnda siis on püüe Jumala olemasolu eitada enesepettus. Samasugust mõtet on juba kaua aega tagasi väljendanud Piibel, öeldes, et Jumala silmad „on igas paigas, valvates kurje ja häid” (Õpetussõnad 15:3). Meil kõigil tuleb Kõigeväelisele aru anda.

Sotsiaalsete normide ja väärtushinnangute kajastus

Nagu ka teiste kultuuride vanasõnade puhul, on akani vanasõnad sotsiaalsete normide ja väärtushinnangute varamu. Näiteks iseloomustab väljaöeldud sõnade mõjujõudu tabavalt järgmine vanasõna: „Keelevääratus on hullem kui jalavääratus.” Talitsemata keel võib tõepoolest palju pahandust teha ning sellest võib tegelikult oleneda elu või surm (Õpetussõnad 18:21).

Ent talitsetud keel võib olla tõeliseks rahusobitajaks, nagu see väljendub mõtteteras „Keele juuresolekul hambad ei riidle”. Mõte seisneb siin selles, et vastaspoolte – näiteks mehe ja naise – vahel saab asju rahumeelselt lahendada, kui need rahulikult läbi arutada. Ja kui see ka tulemusi ei anna, võib läbirääkimistel keele oskuslik kasutamine siiski leevendada konflikti.

Praktiline tarkus

Taiplikkuse ja ettenägelikkuse väärtuslikkust kajastavad ilmekalt arvukad vanasõnad,  mis rõhutavad praktilist tarkust. Impulsiivne, hulljulge inimene, kes ei mõtle oma tegude tagajärgedele, peaks võtma õpetust järgmisest tarkuseterast: „Enne kui kobrat hakkad narritama, otsi endale põgenemistee.”

Lapsevanemal, kes märkab oma lapse juures mingit halba iseloomujoont, oleks hea panna tähele järgmist vanasõna: „Kui näed võsu, mis võib sulle silma torgata, juuri see välja, enne kui see teravaks muutub.” Jah, kõik halvad omadused tuleks välja juurida – või juba eos lämmatada –, enne kui neist kujuneb välja tõsine probleem.

Viited sotsiaalsetele ja kultuurilistele tavadele

Mõnikord on vanasõnast arusaamiseks vaja mõista kohalikku kultuuri. Näiteks peavad akanid taunitavaks kommet teha teiste ees – eriti vanemate inimeste ees – vasaku käega žeste. Sellele käitumisreeglile vihjab vanasõna „Ära näita teed oma kodulinna vasaku käega”. Teiste sõnadega, inimene peab hindama seda, mis tal on, kaasa arvatud oma päritolu.

Traditsioonilised akani kodus valitsevad lauakombed kajastuvad järgmises vanasõnas: „Laps, kes õpib pesema oma käsi, sööb koos vanematega.” Söögiajal on perekonnaliikmed rühmitatud vastavalt eale. Ent kui laps peab end hästi ülal – eriti mis puutub füüsilisse puhtusesse ja käitumisoskusesse –, võidakse teda ülendada istuma laua taha koos isa ja teiste täiskasvanutega. See vanasõna rõhutab mõtet, et selle, mil määral inimesest lugu peetakse, määrab pigem tema käitumine kui iga.

Kas sa mõtled abiellumisele? Siis pööra tähelepanu sellele akani vanasõnale: „Abielu pole palmivein, mida saab enne maitsta.” Need, kes müüvad palmiveini – kääritatud palmimahlast valmistatud jooki –, lasevad võimalikel ostjatel seda tavaliselt maitsta, enne kui need otsustavad, kui palju ja kas üldse seda osta. Kuid abielu sel moel proovida ei saa. See vanasõna rõhutab, et abielu on kestev liit ning et prooviabielu on lubamatu.

Ümbritseva hoolas tähelepanemine

Hulk vanasõnu tõendavad seda, millise erksa tähelepanuga on akanite esivanemad jälginud inimesi ja loomi. See vanasõna näiteks on loodud tibudega kana jälgides: „Tibu, kes on ema kõrval, saab rohutirtsu koivad endale.” Mida see tähendab? Kui inimene teistest eraldub, võib ta kergesti kahe silma vahele jääda, kui jagamisel on midagi head.

Igaüks, kes on näinud surnud konna, võib kindlasti mõista selle vanasõna paikapidavust: „Konna tegelikku pikkust näeb siis, kui ta on surnud.” Seda vanasõna lausutakse tavaliselt olukorras, kus inimese väärtusi ei hinnata. Sel juhul lohutab sellist inimest teadmine, et küllap loob ta puudumine inimestele võimaluse hakata tema häid omadusi täiel määral hindama.

Vanasõnad pildis

Kuigi akanite vanasõnad on kandunud põlvest põlve edasi suusõnal, on paljusid ütlusi talletatud kunstisümbolitena. Sellist kunsti võib näha puunikerdustel, sauadel, kullakaaludel ja nii traditsioonilistel kui ka tänapäevastel riidemustritel. Ghana kunstigaleriides võib näha kujutisi puu otsa ronivast mehest, keda teine mees abistab. Nõnda antakse pildis edasi vanasõna „Kui ronid lopsaka puu otsa, võidakse sind toetada”. Selle aluseks on selge sõnum: kui püüdled  väärt sihtide poole, võidakse sulle tuge pakkuda.

Matused pakuvad eriti soodsaid võimalusi ühe kirjaniku nimetatud „tekstiilikeele” edasiandmiseks. Selliste sündmustega kaasnev leinameeleolu paneb tõesti elu üle järele mõtlema. Seepärast on matuserõivaste kujundusel filosoofiline alltekst. Näiteks kangas, millel kujutatakse redelit või treppi, tuletab meelde vanasõna „Surmaredelil ei ronita sugugi vaid üksi”. * See ärgitab igaüht endasse alandlikult suhtuma ja hoiduma elamast, otsekui oleks ta surma eest kaitstud (Koguja 7:2).

Akanite ühiskonnas oskavad hõimuvalitsejate saadikud või eestkõnelejad väga meisterlikult vanasõnu kasutada ning lisaks on nende ametisaual rahva väärtushinnanguid kajastavad motiivid. Näiteks lind, kes hoiab küüniste vahel mao pead, on „lühend” vanasõnast „Kui saad võtta kinni mao peast, pole ülejäänu muud kui lihtsalt köis”. Mis sõnum on selle taga? Käsitle probleeme otsustavalt, kõhkluse ja kartuseta.

Vanasõnade kasutamisreeglid

Nagu iga kõnekujundi puhul, sõltub see, millal ja kuidas vanasõna tuleks kasutada, nii sellest, mida soovitakse väita, kui ka kuulajaskonnast. Kui vanasõnu õigesti ei kasutata, kahandab see väite mõjusust. Ja kuna mõnes kultuuris on vanasõnade kasutamisel suhtlemisetiketis oluline osa, võib iga vääritikasutamine luua inimestele kõnelejast negatiivse pildi.

Ghanas peetakse vanasõnade väljamõtlejaiks ja edasikandjaiks hõimuvanemaid. Seetõttu eelneb vanasõnale tavapäraselt fraas: „Meie vanemad ütlevad . . .” Ja juhul, kui kõneleja seisab endast palju eakamate kuulajate ees, on viisakas kasutada enne vanasõna lausumist väljendit „Teie kui vanemad ütlete . . .” Olles lugupidav, ei soovi noorem kõneleja lasta paista, otsekui õpetaks tema vanasõnadesse kätketud tarkusesõnade kaudu hõimuvanemaid.

Mõned kasulikud tähelepanekud

Vanasõnad võivad väitele kas eelneda või järgneda. Ka võib neid sedavõrd nutikalt väitesse põimida, et vihjest arusaamiseks läheb tublisti taipu vaja. Näiteks võivad akanid öelda tasase ja rahuarmastava inimese kohta: „Kui see sõltuks vaid Sellest-ja-Sellest, poleks külas mingit paugutamist.” See tuletab meelde vanasõna: „Kui asja otsustaks vaid tigu ja kilpkonn, poleks põõsastikus mingit paugutamist.” Neid mõlemaid peetakse tasasteks ja tagasihoidlikeks olenditeks, kellel puudub võitlushimu. Selliste omadustega inimesed sobitavad rahu.

Kui aga soovida akanitelt kuulda ridamisi vanasõnu, võidakse sulle öelda vaid üksainus: „Kui pole und, siis pole ka unenägu.” Teiste sõnadega: nii nagu unenägusid ei saa ärkvel olles näha, ei saa ka vanasõnu sobiva olukorra puududes kasutada. Olud määravad nende tarvitamise.

[Allmärkus]