Uni – kas luksus või hädavajadus?

ON INIMESI, kelle meelest magamine on ajaraiskamine. Pidades tähtsaks ülitihedat, asjatalitusi ja seltskonnaüritusi täis päevakava, lubavad nad endale und vaid siis, kui on rampväsinud. Seevastu need, kes kuni varajaste hommikutundideni voodis väherdes ööst öösse piinlevad, oleksid valmis andma mida tahes selle eest, et saaks öösiti korralikult välja magada.

Miks on ühtedel magamisega nii suuri raskusi, samal ajal kui teised meeleheitlikult ärkvel olla püüavad? Kas peaksime võtma und kui luksust või kui hädavajadust? Et saada neile küsimustele vastused, tuleb meil mõista, mis magamise ajal tegelikult toimub.

Unnesuikumise mõistatused

Praegu on veel mõistatus, mis täpselt põhjustab seda, et inimese teadvus lülitub välja ja ta vajub unne. Ent teadlased on teinud kindlaks selle, et uni on keerukas aju poolt juhitav protsess, mis allub 24-tunnisele bioloogilisele kellale.

Kui me saame vanemaks, siis meie uneharjumused muutuvad. Vastsündinu sagedased lühikesed uneperioodid kestavad ööpäevas kokku umbes 18 tundi. Kuid nagu seda väidavad uneuurijad, paistavad mõned täiskasvanud saavat hakkama vaid kolmetunnise uneajaga  ööpäevas, mõnedel aga kulub selleks kuni kümme tundi.

Hiljutised uuringud on näidanud, et ka bioloogilise kella erinevustega võib seletada seda, miks mõningatel teismelistel on hommikuti nii raske voodist välja saada. Bioloogiline kell tundub puberteedieas edasi nihkuvat, mistõttu noorukid tahavad hiljem magama minna ja hiljem üles tõusta. Selline une edasilükkumine on üleüldine ning hakkab teismeea kesk- ja lõpupoole tavaliselt taanduma.

Meie bioloogilist kella reguleerivad keemilised ained, millest paljud on suudetud juba kindlaks määrata. Üks neist on melatoniin, ajus sünteesitav hormoon, mis arvatakse põhjustavatki unisust. Mõningate teadlaste arvates on organismi metabolismi aeglustumine enne unnevajumist tingitud just melatoniinist. Melatoniini vabanedes alaneb kehatemperatuur ja väheneb verevool ajju, pinge lihastes hakkab tasapisi järele andma ning need lõdvestuvad. Mis hakkab toimuma pärast seda, kui inimene on jõudnud mõistatuslikku uneriiki?

„Roog ... kõige toitvam”

Ligikaudu kaks tundi pärast uinumist hakkavad meie silmamunad kiiresti siia-sinna liikuma. Pannud tähele seda nähtust, jagasid teadlased une kahte peamisesse faasi: REM-staadiumiks (rapid eye movement – kiired silmaliigutused) ja NREM-staadiumiks (non-REM-uni). NREM-une võib jaotada vastavalt une sügavusele veel nelja faasi. Hea ööune korral vaheldub REM-uni NREM-unega mitu korda.

Suurem osa unenägusid ilmub REM-une ajal. Sel ajal on ka lihased maksimaalselt lõdvestunud, mistõttu magaja ärkab füüsiliselt värskena. Lisaks arvavad mõningad uurijad, et vastomandatud informatsioon kinnistub meie pikaajalisse mällu just selles unestaadiumis.

Sügava une staadiumis (NREM-une faasid 3 ja 4) on vererõhk kõige madalam ja südame  löögisagedus kõige aeglasem, see aga annab puhkust meie vereringesüsteemile ja kaitseb südame-veresoonkonna haiguste eest. Lisaks on NREM-uni kasvuhormooni produktsiooni kõrgaeg. Mõningate teismeliste organism sünteesib kasvuhormooni öösel 50 korda rohkem kui päeval.

Paistab, et uni mõjutab ka meie isu. Teadlased on avastanud, et uni on Shakespeare’i tsiteerides tõepoolest „roog ... kõige toitvam elu pidulaual”. Meie aju tõlgendab unepuudust toidupuudusena. Magamise ajal nõristab organism leptiini – hormooni, mis tavapäraselt annab märku sellest, et me oleme piisavalt söönud. Kui me aga oleme ärkvel kauem, kui peaks, sünteesib meie organism vähem leptiini ning meil tekib soov saada rohkem süsivesikuid. Seega võib unevaegus viia suurema süsivesikute tarbimiseni, mis omakorda võib viia rasvumiseni. (Vaata kasti „Pärastlõunane uinak”, lk 6.)

 Väga tähtis tervisele

Kuid see pole veel kõik. Uni aitab organismil metaboliseerida vabu radikaale – molekule, mis väidetavalt põhjustavad rakkude vananemist ja koguni vähki. Värskes Chicago ülikooli uurimuses lubati 11 noorel tervel mehel magada kuue päeva jooksul vaid neli tundi ööpäevas. Selle perioodi lõppedes talitlesid nende keharakud otsekui 60-aastastel ning nende vere insuliinitaset võis võrrelda diabeetiku omaga! Samuti mõjub unevaegus halvasti vere valgeliblede ja hormoon kortisooli sünteesile, muutes inimese vastuvõtlikuks nakkustele ja vereringeelundkonna haigustele.

Kahtlemata on uni terve keha ja terve vaimu seisukohalt väga tähtis. Esimese uneuurimiskeskuse (USA Stanfordi ülikool) rajaja, teadlase William Dementi arvamuse kohaselt „paistab uni olevat meie eluea pikkuse olulisim indikaator”. Teadlane Deborah Suchecki São Paulo (Brasiilia) uneuurimiskeskusest märgib: „Kui inimesed teaksid, mis toimub unevaeguse all kannatavas organismis, siis oleksid nad ettevaatlikumad arvamusega, et magamine on ajaraiskamine ja passib vaid laiskadele.” (Vaata kasti ülal.)

Kuid kas uni on alati kosutav? Miks mõned inimesed magavad küll terve öö, ent ei tunne end ikkagi värskena? Järgmine artikkel tutvustab peamisi unehäireid ning selgitab, kuidas saaks paremini magada.

[Kast/pilt lk 6]

UNEVAEGUSE TAGAJÄRJED

LÜHIAJALISED TAGAJÄRJED

▪ unisus

▪ järsud meeleolumuutused

▪ lühiajalise mälu kadumine

▪ võimetus luua, planeerida ja tulemuslikult tegutseda

▪ keskendumisvõime kadumine

PIKAAJALISED TAGAJÄRJED

▪ rasvumine

▪ enneaegne vananemine

▪ kurnatus

▪ nakkushaiguste, suhkurtõve, südame-veresoonkonna ja seedeelundkonna haiguste suurenenud oht

▪ kroonilised mäluhäired

[Kast lk 6]

PÄRASTLÕUNANE UINAK

Kas sind on vallanud mõnikord pärast lõunatundi unisus? See ei pruugi olla märk sellest, et sa kannatad unevaeguse all. Pealelõunane unisus on kehatemperatuuri loomuliku languse tõttu normaalne. Lisaks on teadlased hiljuti avastanud peaajus sünteesitava valgu nimetusega hüpokretiin ehk oreksiin, mis hoiab meid ärkvel. Milline seos on hüpokretiini ja toidu vahel?

Kui me sööme, sünteesib meie organism leptiini, et tajuksime täiskõhu tunnet. Kuid leptiin pärsib hüpokretiini sünteesi. Teiste sõnadega, mida enam on peaajus leptiini, seda vähem on hüpokretiini ja seda suurem on unisus. See ehk ongi põhjus, miks mõne maa elanikud peavad siestat – tööpäevakatkestust, mis võimaldab lõunasöögi järel väikse uinaku teha.

[Arvjoonis lk 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

UNEFAASID

Lihtsustatud skeem

Unefaasid

Ärkvelolek

REM

NREM

Kerge uni

1

2

3

Sügav uni

4

1 2 3 4 5 6 7 8

Unetunnid

[Pilt lk 4, 5]

Küllaldane uni on terve keha ja terve vaimu seisukohalt ülimalt tähtis

[Pilt lk 5]

Kasvuhormooni sünteesitakse kõige enam uneajal