Kas ülekaalulisus on muutumas globaalseks epideemiaks?

„ÜLEKAALULISUS, mida on kaua peetud moodsa eluviisiga kaasnevaks nähtuseks rikastes ja arenenud riikides, on levimas ka arengumaadesse,” kirjutab Suurbritannia meditsiiniajakiri „The Lancet”. Ajakirjas märgiti, et toitumiseksperdid hoiatavad nüüd globaalse epideemia eest, mida kujutavad endast ülekaalulisusega seotud haigused, nagu suhkurtõbi, hüpertoonia, vähk ning südame- ja veresoonkonnahaigused.

Kuna Hiinas on viimase kaheksa aasta jooksul ülekaaluliste meeste arv kolmekordistunud ja naiste arv kahekordistunud, on seal hüpertooniahaigete suhtarv sama suur kui Ameerika Ühendriikides. Enam kui pooled uutest suhkurtõvejuhtudest diagnoositakse Indias ja Hiinas. Suhkurtõbe põdevate inimeste suhtarv Egiptuses on sama mis Ameerika Ühendriikides ning pooled selle riigi naistest on ülekaalulised. Mehhikos on ülekaalulisus muutunud järjest suuremaks probleemiks kogu riigis ja seda kõigis ühiskonnakihtides ning selle tagajärjel on tõusnud ka suhkurtõve all kannatavate inimeste arv. Isegi väga vaestes Sahara-tagustes Aafrika riikides on ülekaaluliste ja suhkurtõbe põdevate inimeste arv kasvamas.

Kuigi mõningates riikides võib ülekaalulisuse süüks panna rasvase kiirtoidu söömise, on peamiseks põhjuseks tegelikult see, et paljud tootjad on hakanud lisama toitudesse rohkem suhkrut, et nende maitset parandada. Lisaks sellele sisaldavad Aasia ja Aafrika söögid rohkem toiduõlisid, mis annavad lisakaloreid. Tänu tehnoloogia arengule vabrikutes ja põllumajanduses tuleb kaupade tootmiseks teha vähem füüsilist tööd. Inimesed tahavad vähem töötada ja rohkem puhata. Praegu, mil kasutatakse palju arvutit ja vaadatakse televiisorit, liiguvad inimesed vähem ning selle asemel, et tõusta püsti ja minna oma kolleegidega rääkima, saadetakse nüüd üksteisele sõnumeid.

Kuna ülekaalulisus kasvab kiiresti ka koolilaste seas, ja eriti neis paigus, kus füüsiline aktiivsus on vähenenud, peavad õpetajad mõistma ka toitumise ja õppimise vahelist seost. Gail Harrison California ülikooli tervishoiukoolist ütleb, et ülekaalulisuse epideemia ja sellega seotud haiguste vastu võitlemiseks on lisaks kohalikele ennetusabinõudele tarvis ka „ülemaailmset tegevuskava, mis tähendab nii ennetuspoliitika, asjatundlikkuse kui ka infrastruktuuride arengut”.