Kuidas oma lapsi kaitsta

„Lapsevanematel on ülimalt tähtis osa laste kaitsmisel uimaainete kuritarvitamise eest. Nemad peavad olema oma lastele eeskujuks ja infoallikaks.” (DONNA SHALALA, USA TERVISHOIU- JA SOTSIAALMINISTEERIUMI SEKRETÄR)

NIISIIS oled sina kui lapsevanem sõjas uimastite kuritarvitamise vastu eesliinil. Kahjuks ei taju sugugi mitte kõik lapsevanemad oma tähtsat rolli. „Mu isal polnud mitte kunagi aega,” meenutab brasiilia nooruk Ireneu. „Ta vestles meiega vaid möödaminnes. Uimastite kohta ei antud meile mitte mingit nõu.”

Vastandina sellele mõelgem teisele brasiilia noorukile Alecxandrosele, kes meenutab: „Kui telerist tuli saade narkomaanidest, kutsus isa meid vendadega seda vaatama. Ta juhtis tähelepanu sellele, kui kohutavasse seisundisse olid need uimastisõltlased oma harjumuse tõttu jõudnud. Mõnikord kasutas ta juhust ja küsis meilt, kas me oleme näinud koolis noori, kes on langenud uimastisõltuvusse. Sel moel ta hoiatas meid uimastitarvitamise ohtude eest.”

Kas sina oled arutanud oma lastega, milliseid ohte kätkevad uimastid? Ehk tuleb sul end selles vallas asjadega kurssi viia. Kristlikud lapsevanemad saavad aidata oma lastel mõista, et keelatud uimaainete tarvitamine kahjustab nende vaimsust. Piibel kutsub meid üles hoidma oma organismi puhtana kõigest saastast, nii füüsilisest kui vaimsest (2. Korintlastele 7:1). Regulaarne piibliuurimine koos lastega võib osutuda nende kaitsmisel võimsaks abivahendiks. *

 „Noorpõlvesõber”

Tähtis on ka rajada oma lastega usalduslik vahekord. Jehoova on oma maiste laste „noorpõlvesõber” (Jeremija 3:4). Kas sina oled oma lapsele „noorpõlvesõber”? Kas sa ikka kuulad oma lapse ära? Kas laps saab vabalt oma probleemid sulle ära rääkida? Kas oled nobedam hukka mõistma kui tunnustust avaldama? Võta aega selleks, et last paremini tundma õppida. Kas tal on sõpru? Kes need on? Hoiatab ju Piibelgi: „Halb seltskond rikub head kombed!” (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Ära kõhkle kindlaid piire kehtestada või armastavalt distsiplineerida. Piibel ütleb: „Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!” (Õpetussõnad 29:17).

Lisaks ära alahinda last varitsevaid ohte. Mõned lapsevanemad võivad ehk rahulolevalt arvata, et kuna nende lapsed on heast perekonnast, siis nemad küll uimastite küüsi ei lange. Paraku on dr José Henrique Silveira sunnitud tõdema: „Narkodiiler eelistab luua sõprust mõjukatest perekondadest pärit lastega, sest see tõotab talle kasulikku äri.” Ja kui üks hea mainega noor inimene sattub uimastite võrku, võivad talle tihtilugu järgneda ka teised noored.

Niisiis, hinda olukorda kainelt. Tee endale selgeks, millised on uimastisõltuvuse esimesed märgid. Kas on su laps muutunud ootamatult näiteks endassetõmbunuks, rusutuks, vaenulikuks või minetanud koostöövalmiduse? Kas ta on mingitel seletamatutel asjaoludel eemaldunud endistest sõpradest või perekonnaliikmetest? Kui jah, siis on sul põhjust muretsemiseks.

Kurb küll, aga hoolimata osa lapsevanemate kiiduväärt ponnistustest on ikkagi neid noori, kes lasevad end ahvatleda ja proovivad uimaaineid. Mida tuleks teha, kui see osutub tõeks ka sinu lapse puhul?

Kui noor inimene tarvitab uimasteid

„Mu vend oli pruukinud uimasteid juba mitu kuud, enne kui vanemad selle avastasid,” kõneleb Ireneu. „Kuna neile polnud eales pähe tulnud, et mõnest nende lapsest võiks ühel päeval narkomaan saada, oli esialgne reaktsioon paanika. Isa ei osanud esimese hooga teha muud, kui mu venda toore jõuga karistada.”

Kui avastatakse, et laps tarvitab uimasteid, võib esimene reaktsioon olla tõepoolest kas viha, nördimus või nurjumistunne. Ent USA haridusministeeriumi infolehel antakse nõu: „Ära sattu paanikasse ega hakka end süüdistama. Just nüüd on oluline säilitada rahu ja tuua olukorda selgust. ... Uimastipruukimist saab ennetada. Uimastisõltuvust saab ravida.”

Et olukorda mitte hullemaks teha, jää lahkeks ja kindlaks. Liigselt oma pahameelt ja nördimust väljendades võid lapse paranemist takistada. Pealegi soovid sa ju, et su laps sirguks vastutustundeliseks täiskasvanuks, kes oskab ise oma peaga mõelda. Seepärast on tarvis võtta aega selleks, et noore inimesega asi avameelselt läbi arutada, nii et ta mõistaks, et on hea uimastitest eemale hoida. Püüa jõuda selgusele, mis on probleemidesse sattunud lapse südames, ning ole varmas kuulama (Õpetussõnad 20:5).

Ireneu meenutab edasi: „Hiljem muutsid mu vanemad taktikat ja hakkasid vennale nõu andma, seades seejuures piirid sellele, kuhu ta võib minna, ja vahetasid ta õpperühmasid, et ta iga päev ühtede ja samade koolikaaslastega kokku ei puutuks. Nad hakkasid kontrollima, kellega  ta läbi käib, ning pöörama rohkem tähelepanu nii temale kui ka teistele perekonnaliikmetele.”

Pane tähele, kuidas ka mõningad teised lapsevanemad on edukalt sekkunud, kui nad avastasid, et nende lapsed uimasteid pruugivad.

Edukas asjasse sekkumine

„Midagi hullemat poleks meile küll saanud juhtuda,” jutustab Marcelo, kes elab Brasiilias São Paulos. „Meie naisega polnud kahe alaealise poja käitumises midagi võõristavat märganud. Nad käisid tihtilugu väljas söömas koos grupi teiste noortega, keda tundsime endi arvates hästi. Oli kohutav kuulda ühelt sõbralt, et meie kaks poega tarvitavad marihuaanat. Ent kui me seda neilt endilt pärisime, tunnistasid nad kohe, et see on nõnda.”

Kuidas Marcelo oma poegade käitumisele reageeris? „Meie naisega ei suutnud oma ahastust varjata,” möönab ta. „Kuid ehkki me mõistsime uimaainete pruukimise hukka, ei kaotanud me poistesse usku. Mõistsime mõlemad, et nüüdsest on meie sihiks aidata poegadel uimastipruukimisest vabaneda. Rääkisime avameelselt oma kavatsustest ning mõlemad pojad olid meie seatud piirangutega nõus. Nad pidid koolis ja mulle tööl abiks edasi käima, kuid ei võinud enam omapäi väljas aega veeta. Näitasime neile iga päev – mitte ainult eriolukordades –, et me armastame neid. Kuna ma töötan ehitajana, võtsin nad tööle kaasa nii tihti, kui sain. Hakkasime mõnusalt koos aega veetma ning võtsime rohkem aega kõnelemiseks tulevikust ja vajadusest püüelda väärt elusihtide poole.” Sel teel suutis Marcelo koos oma naisega aidata poegadel uimastipruukimisest vabaneda.

Mõelgem veel ühe brasiilia isa kogemusele. Tema poeg Roberto meenutab: „Kui isa sai teada, et mu vend uimaaineid tarvitab, ei hakanud ta oma poega karmilt kritiseerima ega  distsiplineerima, vaid osutas talle sõprust ning võitis tema usalduse. Ta uuris välja, kes olid mu venna sõbrad ja kus ta alatasa aega veetis, ning püüdis tuua teda arusaamisele, et talle pole vaja ei uimasteid ega selliseid sõpru. Isa ütles talle, et ta ei taha ööd läbi üleval olla ja teda otsimas käia.” Kasuema toetas täielikult oma abikaasat tema püüetes raskustesse sattunud noort inimest õigele teele juhtida. Nad mõlemad mõistsid, et tegutseda tuleb kiiresti, ning otsustasid talle kodus tuge pakkuda. (Vaata kasti „Kust saada abi”.)

Ära anna alla!

Kasvatada neil „rasketel aegadel” lapsi võib olla kurnav ja keeruline (2. Timoteosele 3:1). Niisiis ei tohiks sa mitte kunagi jätta hooletusse enda emotsionaalseid ja vaimseid vajadusi (Matteuse 5:3, UM). Õpetussõnad 24:10 ütleb väga õigesti: „Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” Läbikäimine tõsikristlastega võib palju jõudu anda. Jehoova tunnistajate kuningriigisaalis koosolekutel käies võib saada tuge ja julgustust (Heebrealastele 10:24, 25).

Õpetada oma lapsi Jumalasse uskuma saab olla parim kaitse uimastite vastu. Jumal muidugi ei sunni noori mingit kindlat eluteed valima. Ent ta annab kasulikku nõu. Laulus 32:8 on kirjas Jumala sõnad: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides!” Jumal kui armastav taevane Isa soovib lapsi emotsionaalse, füüsilise ja vaimse hävingu eest kaitsta (Õpetussõnad 2:10–12). Olgem kindlad, et Jumal kaitseb ja toetab ka vanemaid, kes kindlal meelel kasvatavad oma lapsi „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” (Efeslastele 6:4, EP 97).

Ja ikkagi on laste kasvatamine nüüdismaailmas mõnikord tohutult raske. Kas on näha mingit lootusekiirt?

[Allmärkus]

 [Väljavõte lk 8]

„Uimastipruukimist saab ennetada. Uimastisõltuvust saab ravida.” (USA HARIDUSMINISTEERIUM)

[Kast lk 6]

Kust saada abi

Mõned lapsevanemad võivad jõuda otsusele, et kõige parem oleks last uimastitest võõrutada arstliku järelevalve all. See, millist ravi taotleda, on vanemate endi otsus. Kuna aga meditsiiniasutuste ravikvaliteet võib vägagi erinev olla, oleks hea enne otsuse langetamist asja põhjalikult uurida. São Paulo (Brasiilia) ülikooli professori ja psühhiaatri Arthur Guerra de Andrade sõnul vabaneb uimastisõltuvusest vaid 30 protsenti kliinilist ravi saanutest. Niisiis tuleb lapsevanematel oma lapse tervenemise vastu aktiivselt huvi tunda ka siis, kui asjasse on kaasatud meedikud.

[Kast/pildid lk 7]

Abi uimastisõltuvusest vabanemiseks

Kas sa oled noor inimene, kes üritab uimastitest lahti saada? Sel juhul võib sind neis püüetes aidata Piibli lugemine ja loetu ellurakendamine. Eriti kasulik oleks sul lugeda Laulude raamatut, sest seal väljendatakse paljusid neist valulikest tunnetest, mis sind ehk praegu valdavad. Abiks on ka oma kõige salajasemate mõtete esitamine siiraste abipalvete kaudu Jumalale (Filiplastele 4:6, 7). Siis sa hakkad tajuma, et ta tõesti hoolib sinust ja soovib, et sul hästi läheks. Kuna aga Jumal ei sunni kedagi vastu tahtmist toimima, on oluline, et sa tõepoolest ise tahad uimastitest vabaneda. Korduvalt Jumala toetust kogenud laulik Taavet ütles: „Ma ootasin Jehoovat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud!” (Laul 40:2, 3). Need, kes tänapäeval soovivad kõigest rüvetavast puhtaks saada ja Jumalat teenida, saavad samasugust tuge.

[Pilt lk 5]

„Isa hoiatas meid uimastitarvitamise ohtude eest.” (Alecxandros)

[Pilt lk 8]

Võta selleks aega, et hoiatada oma lapsi uimastipruukimise füüsiliste ja vaimsete ohtude eest

[Pilt lk 8]

Tea, kellega su laps seltsib

[Pilt lk 8, 9]

Kui käsitleda asja rahulikult, saab vältida olukorra veelgi hullemaks muutumist