Lugejate kirju

Juuksed. Mulle meeldis väga artikkel „Kas sulle teevad juuksed muret?” (8. august 2002). Olen töötanud kosmetoloogina 14 aastat. Me harjame rikutud juukseid just nii, nagu te soovitasite oma artiklis teha. Olen hämmastunud selle üle, kui professionaalselt on teie artiklid kirjutatud.

K. K., Jaapan

Olen innukas ajakirja „Ärgake!” lugeja ja tahan teid tänada selle artikli eest. Minu juustesse ilmusid hallid karvad juba teismeeas. Varsti oli minu hallipäisust juba kaugelt märgata. Tundsin end seepärast väga halvasti. See artikkel aga aitas mul suhtuda välimusse tasakaalukult ning keskenduda rohkem jumalike omaduste arendamisele.

E. J., Nigeeria

Pime armastus. Tänan teid teema eest „Joobunud armastusest”, mis ilmus rubriigis „Vaatleme maailma” (8. august 2002). See uudis aitas mul mõista, et isegi sel juhul, kui armumine ei lähe mööda, ei tähenda see seda, et sellest suhtest tuleks tingimata õnnelik abielu. Niisugused nõuanded aitavad tõesti hoida inimesi valelt teelt.

P. L., Venemaa

Luau. Lugesin huviga artiklit „Tere tulemast Hawaii luau’le” (8. juuni 2002). Mitu aastat tagasi käisin ka mina Hawaiil luau’l. Tundsin, et see pidusöök oli tugevalt seotud usu ja spiritistlike tavadega. Kuidas erineb luau teistest paganliku päritoluga pidustustest, mida tänapäeva ühiskonnas peetakse perekondlikeks koosviibimisteks, isegi kui luau ei ole meie ajal religiooni ega spiritismiga seotud?

L. F., Ameerika Ühendriigid

„Ärgake!” vastab: Selle artikli allmärkuses lk 24 kirjutati, et kuigi luau oli algselt seotud ka valereligioonitavadega, viitab see sõna tänapäeval lihtsalt Hawaii pidusöögile. Niisugune pidusöök võib olla kristlasele kohane, kuid võib ka mitte olla. Nagu ka kõigis teistes elu aspektides, peab kristlane langetama ise otsuse, mis jätaks talle Jehoova Jumala ees puhta südametunnistuse. (1. Timoteosele 1:5, 19; vaata ka „Ärgake!” 2000. aasta 8. jaanuari numbrit, lk 26–27.)

Sünnitusjärgne depressioon. Suur tänu artikli eest „Sain üle raskest sünnitusjärgsest depressioonist” (22. juuli 2002). See artikkel oleks otsekui mulle kirjutatud. Kuigi mul endal ei ole sünnitusjärgset depressiooni (meil abikaasaga pole lapsi), olen võidelnud masenduse ja rahutustundega poolteist aastat. Olin kogu aeg väsinud ja segaduses ega suutnud langetada kõige väiksemaidki otsuseid. Kartsin olla inimeste seas. Ma ei suutnud ilma oma meheta isegi toidupoodi minna. Nüüd on mu olukord paranenud ja ma tarvitan ravimeid. See artikkel aitas mul mõista, et saan oma tervise parandamiseks muudki teha. Ka minu abikaasa luges seda artiklit ning ta sai aru, kuidas ta võiks mind rohkem toetada.

J. R., Ameerika Ühendriigid

Kui tänulik ma küll olen sünnitusjärgset depressiooni käsitlenud artikli eest! Pärast kolmanda lapse sündi sain arstidelt teada, et mul on raske sünnitusjärgne depressioon. Enne seda oli mul tunne, et hakkan hulluks minema. See oli kohutav ja sünge aeg nii minule kui ka mu perele. Olen nüüd tarvitanud ravimtaimi ja vitamiine ning regulaarselt sporti teinud, see kõik on aidanud mul tulla toime nii hästi kui võimalik. Tänage palun Janelle’i, et ta jagas kogetut meiega.

J. C., Ameerika Ühendriigid