Noored ja uimastid

„Kas neil oli vaja surra?”

Selline küsimus tõstatati Brasiilia ajakirja „Veja” kaanel. Kõrvuti nende sõnadega avaldati fotod meeldivatest normaalse välimusega noortest, kes olid kaotanud elu – kõik nad olid uimastite kuritarvitamise ohvrid.

HOOLIMATA teada-tuntud ohtudest, kuritarvitatakse uimasteid ikka edasi – ja hävivad üha uued elud. Ravikulude, töövõime kahanemise, saamatajäänud sissetulekute ja kuritegevuse näol läheb uimastite kuritarvitamine arvestuste järgi näiteks Ameerika Ühendriikidele maksma 100 miljardit dollarit aastas. Ent kõige rängemat hinda tuleb ehk maksta lastel. Nagu selgub ühest Brasiilia ajalehes „Jornal da Tarde” avaldatud uurimusest, on 24,7 protsenti sealsetest 10–17-aastastest noortest juba proovinud mingit liiki uimastit.

Ehkki Ameerika Ühendriikides on teismeliste uimastitarvitamine viimastel aastatel mingil määral kahanenud, on seal uimastite küüsis siiski murettekitavalt palju noori. Võtkem näiteks keskkoolilõpetajad. Ühe uurimuse järgi oli 37 protsenti neist vähemalt proovinud marihuaanat möödunud aasta jooksul. Üks viiest oli seda tarvitanud möödunud kuul. Peaaegu üks kümnest oli proovinud möödunud aastal ecstasy’d, rohkem kui kuus protsenti oli proovinud LSD-d.

Kogu maailmast saabub süngeid teateid. Suurbritannia Riiklik Statistikaamet teatab, et „eelmisel aastal pruukis 12 protsenti 11–15-aastastest õpilastest uimaaineid ... Kannabis [marihuaana] oli ülekaalukalt enimtarvitatavam uimasti”. Eriti hoiatav on fakt, et „rohkem kui kolmandikule (35 protsendile) oli pakutud kas üht või mitut narkootikumi”.

Euroopa Liidu rahastatud aruanne näitab ka seda, et noorte seas on „joomine üha laiemalt levimas”. Aruandes lisatakse, et selline „alkoholi kuritarvitamine seondub mitmesuguste vahetute halbade tagajärgedega, näiteks õnnetuste, vägivalla ja mürgistustega, aga ka arenguliste ja sotsiaalsete probleemidega”. Üks Jaapani raport teatab, et „kõige sagedamini tarvitavad jaapani teismelised orgaanilisi lahusteid, millele võib järgneda teiste uimastite pruukimine”.

Niisiis pole üllatav, et ÜRO peasekretär Kofi Annan on öelnud: „Narkootikumid laostavad meie ühiskondi, sünnitavad kuritegevust, levitavad selliseid haigusi nagu aids ning hävitavad meie noori ja tulevikku.” Tihti on narkosõltlased seotud kuritegevusega, nagu uimastitega kaubitsemise ja narkojoobest ajendatud tapmisega. Lisaks põhjustab uimaainete pruukimine seda, et paljud inimesed langevad vägivalla ohvriks, saavad vigastusi või astuvad riskantsetesse juhuslikesse seksuaalvahekordadesse. Ja oleks ennatlik arvata, et sinu perekond on kõige selle eest kaitstud. Ühes USA valitsuse raportis öeldakse: „Uimastid pole kaugeltki vaid vaeste, vähemuste või suurlinnarajoonide probleem. ... Uimastitarbijaid on elanikkonna igast kihist ja riigi igast piirkonnast. Narkoprobleem puudutab igaühte.”

 Paraku tajuvad lapsevanemad ohtu tavaliselt alles siis, kui on juba hilja. Toogem näiteks ühe brasiilia tütarlapse juhtum. „Ta tarvitas alkohoolseid jooke,” jutustab neiu õde Regina. * „Perekond arvas, et sellest pole midagi. Ent asi lõppes sellega, et ta hakkas koos oma poistega uimasteid proovima. Kuna vanemad suhtusid alati tema probleemidesse, otsekui polekski neil tagajärgi, väljus ta elu igasuguse kontrolli alt. Ta oli korduvalt kadunud. Iga kord, kui keegi neiu leiti surnuna, helistas politsei mu isale, et kontrollida, kas ehk pole see tema tütar. See kõik oli meie perele äärmiselt kurnav.”

Maailma Tervishoiuorganisatsioon loetleb viit peamist põhjust, miks uimastid noortele kütkestavad võivad olla:

1) nad soovivad tunda end täiskasvanuna ja ise otsuseid langetada,

2) nad soovivad kuuluda kampa,

3) nad soovivad lõõgastuda ja tunda end mõnusalt,

4) nad soovivad riskida ja mässata ning

5) nad soovivad rahuldada oma uudishimu.

Selles, kas noor inimene tegelikult sellist enesehävituslikku teed alustab, on oma osa ka uimastite kättesaadavusel ja kaaslaste mõjul. „Mu vanemad ei rääkinud uimastitest kunagi sõnakestki. Koolis mainisid õpetajad seda probleemi vaid möödaminnes,” räägib brasiilia nooruk Luiz Antonio. Ta hakkas koolikaaslaste õhutusel uimasteid pruukima, olles 14-aastane. Kui ta hiljem üritas lõpetada, ähvardasid uimastitega varustavad „sõbrad” teda noaga, kui ta uimaainete pruukimise peaks katkestama.

Kas oled teadvustanud tõsiasja, et sinugi lapsed võivad olla ohus? Mida sa oled teinud selleks, et neid uimastite eest kaitsta? Järgmises artiklis käsitletaksegi seda, kuidas vanemad saaksid oma lapsi kaitsta.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 4]

„Narkootikumid laostavad meie ühiskondi, sünnitavad kuritegevust, levitavad selliseid haigusi nagu aids ning hävitavad meie noori ja tulevikku.” (ÜRO PEASEKRETÄR KOFI ANNAN)

[Pildi allikaviide lk 3]

© Veja, Editora Abril, May 27, 1998