Surmav kõrvetus

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

AUSTRAALIAS Põhja-Queenslandis oli kaunis hommik ja suvekuumus lausa sundis värskendavasse ookeanivette suplema minema. Kahjuks oli aga sealsetes vetes nähtud eluohtlikke meduuse – meriherilasi – ja kohalik raadiojaam Townsville’is andis ujuda soovijaile edasi korduvaid hoiatusi.

Üks abielupaar neid hoiatusi kahjuks ei kuulnud. Mees ja naine istusid rahulikult Vaikse ookeani kalda lähedal poole meetri sügavuses vees, kuni naine, kes oli 34. nädalat rase, äkki karjatas. Ta hüppas püsti ning püüdis meduusi kombitsaid oma jalgade ja kõhu pealt ära tõmmata. Pärast seda, kui mees oli aidanud oma naise kaldale, tormas ta meeleheites abi järele, olles ka ise kõrvetada saanud. Kui ta mõne minuti pärast tagasi jõudis, näis, et ta naine ei hinga enam ning tema nägu ja jäsemed olid tõmbunud mustaks. Tänu kohesele elustamisele ja kiirabi kiirele saabumisele jäi noor naine õnneks ellu, samuti tema laps, kes sündis mõned nädalad hiljem.

Igal aastal saab meriherilastelt kõrvetada sadu ujujaid. Mõned neist on meduusi kombitsatega kokku puutudes surnud juba minuti pärast. Pole siis midagi imestada, et pärast nende meduuside vette ilmumist jääb rand suviti ujujatest korrapealt tühjaks. Pikad kombitsaharud, mida suurematel isenditel on 40–60, võivad osutuda väga ohtlikuks.

Millised on ettevaatusabinõud?

Mõned inimesed ei lähe üldse vette, kui kuskil läheduses on meriherilasi märgatud. Neil, kes soojematel kuudel siiski ujuma minna söandavad, tasuks meduusiga valusa kokkupuute vältimiseks tõmmata selga kummiülikond.

Paljusid Põhja-Austraalia randasid patrullitakse korrapäraselt ja niipea, kui meriherilasi kuskil nähakse, korjatakse need veest välja. Peale selle antakse kohalikus raadiojaamas sageli edasi hoiatusi. Hoolimata nendest ettevaatusabinõudest, varitseb inimesi meduuside liikvel olles siiski alati oht. Tundub, et meduusid heidavad oma munad vette tõusuojades ja -jõgedes. Täiskasvanuks saades näivad meduusid aga eelistavat rannikuvett.

Õnneks pole meriherilase kõrvetus üldjuhul surmav. Palju sõltub sellest, mil määral kombitsatega kokku puututi, mürgi kogusest, meduusi vanusest ning ohvri vanusest ja tervisest. Sellegipoolest võib ohvri süda seiskuda juba minuti  pärast, kui talle kohe abi ei anta. Põhjus on nimelt selles, et kombitsatel asuvad kõrverakud ning teiste olenditega kokkupuutumisel lendavad neist noolena välja kõrveniidid. Sel moel püüavad meduusid endale süüa, näiteks krevette.

Meriherilasel on tervelt kaheksa silma. Kuigi tema silmad on suunatud läbipaistva keha sisse, märkavad need teel takistusi, nagu inimesi ja röövloomi. See muidugi ei tähenda, et meduusid meelega inimesi ründaksid. Kui meduusil on aega, manööverdab ta ümber takistuste. Ta saab liikuda tänu sellele, et tema täringukujuline keha on nagu lõõts, mis tõmbab vett sisse ja väljutab siis selle.

Põhjus, miks inimesed saavad kõrvetada, seisneb selles, et nad sageli sukelduvad või lähevad joostes vette, nii et meduusidel ei jää aega kokkupõrget vältida. Kui meduusi kombitsad inimese kehaga kokku puutuvad, reageerivad need kohe, jäädes naha külge kinni ja eraldades mürki. Valu, mida ohver tunneb, on kohutav. Mürki eraldavad paljud kõrverakud ja mürk imendub kiiresti. Kui ohver hakkab jooksma või käte ja jalgadega vehkima, imendub mürk veel kiiremini. Teine probleem seisneb selles, et kombitsad, mis tulevad küll meduusi küljest lahti, kleepuvad kõvasti ohvri keha külge ja kui ohver püüab neid lahti sikutada, vabaneb kõrverakkudest veelgi rohkem mürki.

Kas on vastumürki?

Meriherilase mürgile on olemas vastumürk ja õige vastumürgi kiire kasutamine on päästnud paljude elu. Aastaid arvati ekslikult, et kõige parem hädaabi mürgi väljapaiskamise aeglustamiseks on kallata kombitsatele denatureeritud piiritust. Tänu uuematele uuringutele on aga avastatud, et piiritus tegelikult stimuleerib mürgi eraldumist.

Praegu arvatakse, et kõige parem on kombitsatele peale valada äädikat, mis on odav ja ka üsna kergesti kättesaadav. Äädikas teeb kõrverakud toimetuks ja hoiab ära mürgi eraldumise. Nüüd on enamik kohalikke valitsusametnikke lasknud ohupiirkondadesse panna üles suured hoiatussildid ning teinud neis paikades kättesaadavaks äädikapudelid.

Niisiis kuigi Austraalia soojades troopikavetes võib olla mõnus ja kosutav ujuda, tuleb ujujatel meduuside ringi liikudes siiski ettevaatlik olla.

[Kast/pilt lk 27]

LIHTSAD ETTEVAATUSABINÕUD

• Uju ainult patrullitavatel randadel

• Kui vees on meriherilasi, kasuta kummiülikonda

• Võta kaasa esmaabikott, samuti äädikat

• Kui saad meduusi käest kõrvetada, ära hakka kombitsaid enda küljest lahti kiskuma

• Kui ohvri süda ei löö ning ta on lakanud hingamast, tee kohe kunstlikku hingamist

[Pilt lk 26]

Meriherilase kombitsad lähivaates

[Allikaviide]

Courtesy of Surf Life Saving Queensland