Kui lapsepõlv on helge

TORE lapsepõlv oleneb suurel määral vanemate heast hoolitsusest. Kuid mis on hea hoolitsus? Küllap oled kuulnud sellealaseid nõuandeid. Pühenda oma lastele aega. Kuula nad ära. Anna neile kindlaid juhtnööre. Osuta neile empaatiat, jaga nende rõõme ja muresid. Ole neile tõeline sõber, loobumata sealjuures oma vanemlikust autoriteedist. Loomulikult aitavad need tihti korratud põhimõtted lapsevanematel oma ülesandega hästi toime tulla. Ent esmajoones tuleks lähtuda millestki veelgi olulisemast.

Miljonid vanemad kogu maailmas on leidnud, et eduka lapsekasvatuse võtmeks on Piibli põhimõtete järgimine. Miks? Sest Piibli tark Autor Jehoova Jumal on ka perekonnale alusepanija (1. Moosese 1:27, 28; 2:18–24; Efeslastele 3:15). Seega on loomulik, et tema inspireeritud Sõna on parim koht, kust otsida lapsekasvatamiseks juhtnööre. Aga kuidas võiks nii vana raamat nagu Piibel heita valgust nüüdisaegsele suundumusele sundida lapsi rutakalt lapsepõlve selja taha jätma? Vaadelgem mõningaid sellekohaseid Pühakirja põhimõtteid.

’Pikkamisi laste kannul’

Iisaki poeg Jaakob oli rohkem kui tosina lapse isa. Piiblis on kirjas tema targad sõnad ühe perekonnarännaku kohta: „Lapsed on väetid ... Mingu aga mu isand [Jaakobi vanem vend Eesav] oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi ... laste kannul” (1. Moosese 33:13, 14).

Jaakob teadis, et ta lapsed pole väikesed täiskasvanud. Nad olid „väetid” – väiksemad, nõrgemad ja rohkem tähelepanu nõudvad kui täiskasvanud. Ta aeglustas oma tempot, et kohandada seda laste omaga, selle asemel et sundida lapsi tema tempot järgima. Selles vallas peegeldas ta sellist tarkust, millega Jumal kohtleb oma inimlapsi. Meie Isa teab meie piiranguid, ta ei oota meilt enamat kui vaid seda, mis on mõistlik (Laul 103:13, 14).

Sellist tarkust peegeldavad ka mõningad loomad, sest Jumal on loonud nad „instinktiivselt targaks” (Õpetussõnad 30:24, UM). Näiteks on loodusteadlased pannud tähele, et elevandikari kohandab oma tempot karja keskel kõndiva elevandibeebiga ja liigub aegamisi edasi, nii et pisike suudab karja tempot järgida.

Nüüdisühiskond eirab nii mõneski vallas jumalikku tarkust. Ent seda ei tarvitse sinul teha.  Pea meeles, et su laps on „väeti” – ta ei suuda võtta enda õlule täiskasvanukoormat ja -kohustusi. Kui oled näiteks üksikvanem, kellel on raskeid isiklikke probleeme, ning sul tekib kiusatus oma lapsele hinge puistata, siis seisa sellele tungile vastu. Selle asemel pöördu mõne küpse täiskasvanud sõbra poole, kes saab sul aidata oma probleemides selgusele jõuda, – eelistatavalt võiks see olla inimene, kes aitaks sul rakendada Piibli tarka nõu (Õpetussõnad 17:17).

Samuti ära luba oma lapse elutempol kujuneda sedavõrd koormatuks, rangelt kavakohaseks ja organiseerituks, et tema elust kõik lapseea rõõmud kaoksid. Hoolitse tempo eest, mis oleks lapsele kohane, selle asemel et järgida pimesi nüüdismaailma elutempot. Piibel annab tarka nõu: „Ärge muganduge praeguse ajaga” (Roomlastele 12:2, EP 97).

„Igale asjale on määratud aeg”

Piiblis on veel üks tark põhimõte: „Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all.” Loomulikult on ka aeg töötada. Ja lastel on palju tööd teha – see hõlmab koolitööd, koduseid majapidamiskohustusi ja vaimset tegevust. Kuid samas piiblikohas öeldakse, et on ka „aeg naerda” ja „aeg tantsida” (Koguja 3:1, 4).

Lastel on eriline vajadus mängida, naerda, oma noorusenergiat päris muretult välja valada. Kui iga nende ärkveloleku moment kuulub kavakindlalt koolikohustustele, klassivälisele tegevusele ja muude tõsiste kohustuste täitmisele, võib nende mänguvajadus jääda rahuldamata. See omakorda võib muuta nad raskemeelseks, koguni muserdatuks (Koloslastele 3:21).

Mõelgem sellele, kuidas rakendada sedasama Piibli põhimõtet hoopis teisel moel. Kas ei peaks näiteks see, et igale asjale on määratud aeg, tähendama seda, et lapsepõlv on aeg olla laps? Küllap vastad sa sellele jaatavalt, kuid su lapsed ei pruugi sugugi alati sama meelt olla. Üsna sageli tahavad väiksed tüdrukud ja poisid teha seda, mida nad näevad täiskasvanuid  tegevat. Näiteks võib noortel tütarlastel olla ahvatlus riietuda ja end ehtida, otsekui oleksid nad täiskasvanud naised. Varajane puberteet võib avaldada lisamõju sellele, et nad tahavad näida vanematena.

Targad vanemad näevad sellises kalduvuses ohtu. Osa selle mandunud maailma reklaamist ja meelelahutusest kujutab lapsi oma seksuaalsusest teadlikena ja ülimalt varaküpsetena. Üha enam kasutatakse väikeste laste puhul jumestust, ehteid ja väljakutsuvat riietust. Ent miks peaks last muutma ahvatlevamaks pahelistele inimestele, kes püüavad neid seksuaalselt ära kasutada? Aidates oma lastel eakohaselt riietuda, rakendavad vanemad veel üht Piibli põhimõtet: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu” (Õpetussõnad 27:12).

Veel üks näide: kui lubada seda, et spordist saab tähtsaim asi lapse elus, võib see lõppeda tasakaalutu eluviisiga, kus igale asjale pole enam määratud aega. Piibel manitseb arukalt: „Ihulikust harjutusest on pisut kasu; aga jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8).

Ära luba lastel omaks võtta võit-iga-hinna-eest-mentaliteeti. Õhutades oma lapsi ülimale võistluslikkusele, võitma mis tahes hinnaga, hävitavad paljud lapsevanemad kogu sportimise ja mängimise lusti. Seepärast valdabki paljusid lapsi kihk võidu nimel teisi mängijaid tüssata või isegi vigastada. Kindlasti pole võit eales sellist hinda väärt!

Enesekontrolli õppimine

Lastel on tihti raske saada selgeks seda, et iga asja jaoks on oma aeg. Kui nad midagi soovivad, pole neil sugugi kerge kannatlikult ootama jääda. Asja teeb veelgi hullemaks see, et inimühiskonnas on võtnud maad kalduvus oma soove viivitamata rahuldada. Meelelahutusmeedia edastab alatasa sõnumit „Saa, mida tahad, ja saa see otsekohe!”.

Ära anna sedalaadi mõjutustele järele ning ära poputa oma lapsi liialt. „Võime oma soovide rahuldamist edasi lükata on emotsionaalse intelligentsuse olulisi aspekte,” nendib raamat „The Child and the Machine”. „Enesedistsipliin ja sotsiaalne harmoonia on vastumürgiks aina suurenevale lastevahelisele vägivallatsemisele nii koolis kui väljaspool kooli.” Piiblis on kirjas kasulik põhimõte: „Kui sulast noorelt hellitatakse, siis on ta viimaks tüliks!” (Õpetussõnad 29:21). Ehkki see salm viitab otseselt noorte sulaste kohtlemisele, on paljud lapsevanemad leidnud, et seesama põhimõte osutub vägagi kasulikuks ka laste puhul.

Laste vajaduste seas on ülimalt tähtsal kohal võtta vastu, nagu Piibel ütleb, „Jehoova distsipliini ja manitsust” (Efeslastele 6:4, UM). Armastavalt rakendatud distsipliin aitab lastel arendada selliseid isikuomadusi nagu enesekontroll ja kannatlikkus. Sellised iseloomujooned aitavad neil leida õnne ja kogeda kordaminekuid kogu elu jooksul.

Kui miski ei ohusta enam lapsepõlve

Siiski võid sa mõelda, kas tark armastav Jumal, kes inspireeris neid kasulikke põhimõtteid kirja panema, tõesti tahtis, et meie maailm muutuks selliseks, nagu ta on? Kas ta tahtis, et lapsed kasvaksid üles maailmas, mis on tihtilugu pigem ohtlik kui hoolitsev? Sulle võib pakkuda lohutust teadmine, et Jehoova Jumal ja tema Poeg Kristus Jeesus osutavad inimkonna, sealhulgas igas eas laste vastu hella armastust. Varsti puhastavad nad maa kõigist õelatest (Laul 37:10, 11).

Kas sa sooviksid heita pilku sellesse rahurikkasse, õnnelikku aega? Kujutle pilti, mida Piibel nii kaunilt kirjeldab: „Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter magab kitsekese kõrval; vasikas, noor lõukoer ja nuumveis on üheskoos ning pisuke poiss ajab neid!” (Jesaja 11:6). Elades maailmas, mis nii tihti lapsepõlve julmalt hävitab või sellele halastamatu tempo peale surub, on väga lohutav teada, et Jumal tõotab maakeral elavale inimkonnale sellist säravat tulevikku. Kindlasti ei taha Looja mitte seda, et lapsepõlv kaduma läheks või sellest läbi tuleks tormata, vaid hoopis seda, et see oleks õnnelik ja helge.

[Pilt lk 8]

Selle asemel et koormata oma last isiklike probleemidega, usalda need mõnele teisele täiskasvanule

[Pilt lk 8, 9]

Lastel on tarvis mängida