Noored küsivad:

Miks just mina olen lapsendatud?

„See on umbes sama mis elu parandamatu puudega. See on südame vaevus ja seda ei saa ravida.” (Robert)

NII kirjeldab oma elu üks mees, kelle ema ta pärast sünnitamist ära andis. Ta jätkab: „Praktiliselt iga päev igatseb su süda vastuseid sellistele küsimustele: kes on minu päris pere? kus nad elavad? miks nad mu maha jätsid?”

Chantial, kelle isa oli lapsendatud, kurdab, et ta ei tea, kes on tema bioloogilised vanavanemad. Ta ütleb: „Tunnen, et mind on justkui petetud, sest mul ei ole onusid, tädisid ega nõbusid.” Kõigil lapsendatud lastel sellist tunnet ei ole. Mõnel aga on. Miks?

Viha põhjus

Kui laps saab teada, et ta on oma bioloogilisest perekonnast lahutatud, võib see seada ta suure emotsionaalse pinge alla. Noorelt lapsendatud Catrina ütleb: „Mul oli raevuhoogusid, kuna ma ei mõistnud, miks mu bioloogiline ema minust loobus. Arvasin, et ema jättis mu maha seetõttu, et olin kole ja eemaletõukav. Kui ta vaid oleks andnud mulle võimaluse, oleks ta saanud minu üle uhkust tunda. Iga mõte oma pärisemast vaid süvendas minu viha.”

Samal ajal muutusid pingelisemaks Catrina suhted kasuvanematega. „Mulle tundus, et kasuvanemad võtsid mind mu pärisemalt ära,” ütleb ta. „Ja ma valasingi oma viha nende peale välja.” Jah, mõned reageerivad lapsendamisele vihaga.

Selline viha võib ohtlik olla. Mõnikord, nagu ka Catrina puhul, võid sa olla kalduv oma viha valel viisil või valede inimeste peale  välja valama. Piibel annab nõu: „Hoidu meelepahast ja hülga viha” (Laul 37:8). Kuidas on see võimalik? Jumala Sõna ütleb sedagi: „Arukus teeb inimese pikameelseks” (Õpetussõnad 19:11). Olukorra mõistmine aitab sul oma viha leevendada. Kuidas?

Paranda väärettekujutusi

Õige arusaamine võimaldab sul uurida oma viha toitvaid ettekujutusi. Näiteks, kui sa oled lapsendatud, siis kas sa arvad, et sinu bioloogilised vanemad andsid su ära sellepärast, et sul oli midagi viga? Catrina arvas nii. Kas see on aga iga kord nii? Võib-olla pole sul mingit võimalust teada saada, mille ajel sinu vanemad tegutsesid, aga mahakiskuvate väljamõeldiste vältimiseks on häid põhjusi. Mille pärast üldse vanemad oma lapsi tavaliselt ära annavad? Sageli nad arvavad, et neil ei ole muud võimalust.

Mõelgem Moosese näitele. Piibli jutustus 2. Moosese 2. peatükis räägib, et kui Egiptuse vaarao korraldas genotsiidi Iisraeli meessoost vastsündinute vastu, hoidis Jookebed oma last Moosest kolm kuud peidus. Lõpuks polnud peitmine enam võimalik, kuid ta poleks suutnud näha seda, kuidas ta laps hukatakse. Niisiis, „kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse” (2. Moosese 2:3).

Sel viisil oma last maha jätta oli talle kahtlemata väga raske. Aga kas tal oli muud võimalust? Armastus lapse vastu ajendas teda käituma viisil, mida ta pidas oma lapsele parimaks. On huvitav, et tema tütar seisis lähedal valves ja jäi sinna seni, kuni nägi, et tema pisivend võeti ilusti kaasa. Ta võis seda teha oma mureliku ema palvel.

Muidugi ei ole kõigi lapsendamisjuhtude ajendiks sellised ilmselged hädaolukorrad, aga motiivid on sageli sarnased. Robert ütleb: „Sündisin abieluvälisest suhtest. Minu kasvatamine oleks ema perele raske koorma pannud, sest peres oli ka teisi lapsi. Minu ema võis mõelda, et minule on kõige parem, kui mind lapsendatakse.”

Muidugi on palju põhjusi, miks lapsi antakse teise peresse kasvatada. Aga need juhtumid näitavad, et selle põhjuseks ei ole tingimata  see, et ema vihkab oma last või arvab, et tal on midagi viga. Paljudel juhtudel usub ema siiralt, et lapsel oleks parem, kui teda kasvatataks teises peres.

Selle väärtus, kui sind armastatakse

Ka see, kui mõistad, miks sind lapsendati, aitab sind. Vaadelgem jälle Moosese näidet. Mõne aja pärast „võttis vaarao tütar tema ja kasvatas ta enesele pojaks” (Apostlite teod 7:21). Mis pani vaarao tütre seda last kaitsma, kuigi ta teadis, et see on heebrealaste laps? „Poeglaps nuttis,” ütleb Piibel. „Ta halastas tema peale” (2. Moosese 2:6, EP 97). Jah Moosese lapsendamine polnud tingitud mitte vihkamisest ega hülgamisest, vaid sellest, et teda armastati.

Paljud lapsendatud lapsed mõistavad, et nende bioloogilised vanemad ei jätnud neid lihtsalt kuskile tänavale – kuigi seda tänapäeval pahatihti juhtub –, vaid andsid nad organisatsioonile, mis teeb kindlaks, et lapse eest kohaselt hoolitsetakse. Ja nende järgnev lapsendamine toimus tänu sellele, et keegi armastas neid sedavõrd, et oli valmis nende eest hoolitsemise enda peale võtma. Kas sinu puhul toimus midagi sarnast? Kui sa mõtled sulle osutatud armastusele ja oled selle eest tänulik, leevendab see sinu valu.

Lisaks võid sa tunda ka nende armastust, kes ei ole sind lapsendanud pere liikmed. Kui sa oled kristliku koguduse liige, toob sulle rõõmu see, et sul on palju vaimseid emasid, isasid, õdesid ja vendi, kes sind armastavad (Markuse 10:29–30). Kristlikud kogudusevanemad võivad sulle olla „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Jesaja 32:2). Ära karda küpsete kaaskristlaste poole pöörduda ja neid usaldada. Anna neile teada, mis on sinu meeles ja südames.

Robert tunneb, et tugevate sidemete loomine kristliku koguduse liikmetega on oluline. „Mul on ikka tühjustunne,” tunnistab ta. „Ent minu vaimse perekonna armastus tõukab selle tunde minu südame kaugeimasse soppi.”

Sa saad hakkama

Pane siis vastu vääratele ja negatiivsetele mõtetele. Nende hulka kuulub ka arvamus, et kuna sind lapsendati, ei saa sul elus hästi minna. Niisugused negatiivsed mõtted võivad olla väga masendavad. (Õpetussõnad 24:10.) Pealegi, neil pole mingit alust.

Tuleta meelde, et Mooses haaras kinni talle avanenud võimalustest. Piibel ütleb: „Moosesele õpetati kõike egiptlaste tarkust ja tema oli vägev sõnades ja tegudes” (Apostlite teod 7:22). Ja mis veelgi tähtsam, Mooses sai vaimset õpetust, pealegi veel nii suurel määral, et tema taevane Isa Jehoova oli talle täiesti reaalne (Heebrealastele 11:27). Kas tal läks elus hästi?

Mooses juhtis ju hiljem võimsat rahvast, mida oli kolm miljonit või enamgi. Temast sai prohvet, kohtumõistja, väejuht, ajaloolane, seaduselepingu vahemees ja Piibli esimese viie raamatu kirjutaja. Lisaks sellele arvatakse üldiselt, et ta on kirjutanud ka Iiobi raamatu ja Laulu 90. Jah, Moosesel läks elus väga hästi. Paljud lapsendatud lapsed on saanud hästi hakkama ja nii saad ka sina.

Robert kasvatas üles kaks last ja teenib praegu kristlikus koguduses vanemana. Kui ta vaatab tagasi oma elule lapsendatud lapsena, ütleb ta: „Olen õppinud mitte keskenduma sellele, mida ma ei suuda muuta, vaid olema tänulik õnnistuste eest, mis mul on.”

Kui sa elad hooldusperes või sind on lapsendatud, võivad sind aeg-ajalt häirida muremõtted. Aga püüa asendada need positiivsete mõtetega. Filiplastele 4:8, 9 lubab, et kui sa mõtled asjadele, mis on Jumalale meelepärased, siis ’rahu Jumal on sinuga’. Ent mis on mõned praktilised sammud, mis aitaksid sul kasuperes edukalt toime tulla? Üks tulevastest käesoleva seeria artiklitest vastab sellele küsimusele.

[Pildid lk 26]

Sinu lapsendamine on tõend sellest, et keegi armastas sind sedavõrd, et oli valmis sind enda juurde võtma ja sinu eest hoolitsema