Vaatleme maailma

Kooli kõrvalt töölkäimise hind

Järjest rohkem Saksamaa noori on hakanud tööl käima lisaks koolivaheaegadele ka kooli ajal. „Vähemalt kolmandik 13-aastastest ja vanematest lastest töötab nädalas keskmiselt rohkem kui kolm tundi,” teatab ajakiri „Der Spiegel”. Saksamaa liidumaal Hessenis teeb abiturientidest juhutöid 50–80 protsenti. Harva käivad noored tööl selleks, et oma vanemaid majanduslikult aidata. Pigem on neil raha vaja kõige uhkema mobiiltelefoni, firmarõivaste ja auto ostmiseks. Samuti meeldib neile sõltumatuse tunne, mille annab töölkäimine. Töölkäimisel on aga oma hind. „Mõnikord on õpilased pärast eelmisel õhtul või vara hommikul töötamist nii väsinud, et jäävad koolis, pea laua peal, magama,” märgib pedagoog Thomas Müller. „Õpilased eelistavad kohest luksust haridusele, mis aitaks neid tulevikus.” Pedagoog Knud Dittmann lisab: „Niipea kui lastes juurdub tarbimismentaliteet, on nad nõus maksma luksuse eest halbade hinnetega või jääma isegi kooliaastat kordama.”

 Inimahvid ohus

„Kui inimesed midagi tõsist ette ei võta, kaovad 30 aasta pärast inimahvide elupaigad peaaegu täielikult,” annab teada Reutersi uudisteagentuur. Hiljutisel keskkonnakonverentsil Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis ütlesid ÜRO ametnikud: „Kui teede rajamine, kaevanduslaagrite ja teiste infrastruktuuride areng jätkub samas tempos, jääb aastaks 2030 inimtegevusest suhteliselt häirimatuks vaid vähem kui kümme protsenti Aafrika inimahvide elupaikadest.” Elupaikade vähenemise tagajärjel on inimahvide populatsioonid juba märgatavalt vähenenud. Šimpanseid, keda sajand tagasi oli umbes 2 000 000, olevat praeguseks alles vaid 200 000, madalikugorillasid on kõigest paar tuhat ja mägigorillasid paarsada. Reutersi sõnul teeb „ÜRO koostööd teadlaste, keskkonnakaitsjate, valitsusametnike ja kohalike elanikega, et valmistada taastusprogramme ligikaudu 24 riigis, kus leidub nende ahvide populatsioone”.

Televisioon mõjutab suhtumist ajalukku

„Britid peavad viimase saja aasta kõige tähtsamaks sündmuseks riigi ajaloos Walesi printsessi Diana surma. Seda peetakse tähtsamaks kui Teise maailmasõja puhkemist ja naiste valimisõiguse kehtestamist,” kirjutab Londoni ajaleht „The Times”. Ajaloo telekanali küsitluses paluti enam kui 1000 inimesel vastata, milline kümnest viimase saja aasta sündmusest oli Suurbritannia ajaloos kõige tähelepanuväärsem. 22 protsenti pidas kõige tähtsamaks sündmuseks printsess Diana surma, 21 protsenti Teise maailmasõja puhkemist ja 15 protsenti naiste valimisõiguse kehtestamist. Maailmasündmustest pidas 41 protsenti kõige tähtsamaks 11. septembri rünnakuid, 19 protsenti aatomipommi heitmist Hiroshimale ja 11 protsenti Berliini müüri langemist. Ajalehe „The Times” sõnul mõjutab enamiku inimeste suhtumist „ajaloosündmuste tähtsusesse see, mida nad on hiljuti televisioonist näinud”.

Kas lahutus ja õppeedukus on omavahel seotud?

Prantsusmaa demograafiliste uuringute riikliku instituudi hiljutine uuring näitab, et lahutatud vanemate lapsed õpivad koolis halvemini kui kooselavate vanemate lapsed, teatab Prantsusmaa päevaleht „Le Monde”. Hoolimata pere sotsiaalsest või kultuurilisest taustast, jätavad need noored, kelle vanemad lahutavad enne laste täiskasvanuks saamist, kooli pooleli keskeltläbi kuus kuud kuni aasta varem kui need noored, kelle vanemad elavad koos. Isegi rikaste perede lapsed, kellest suurem osa teeb ära keskkooli lõpueksamid, jäävad kaks korda suurema tõenäosusega keskkooli lõputunnistusest ilma, kui nad on pärit purunenud perekonnast. Prantsusmaal lõpeb lahutusega 40 protsenti abieludest.

Narkootikumide kaudne mõju

Viimaste kuude jooksul on Peruus surnud viis inimest, kes jõid vett džungli allikatest, mis on saastunud koka kasvatamise ja kokaiini töötlemise jäätmetega, teatab Lima ajaleht „El Comercio”. Kokaiini tootmiseks kasutatavate mürgiste ainete hulka kuuluvad muu hulgas petrooleum, väävelhape ja ammoniaak. „Need inimesed surid, kuna olid tarvitanud vett allikatest ja ojadest, kuhu narkokaubitsejad viskavad väga mürgiseid kemikaalide jäätmeid,” ütleb raport. Mürgiste jäätmetega kokkupuutumine on halvasti mõjunud ka narkopolitseinikele, kelle ülesandeks on konfiskeerida uimasteid ja hävitada salajasi uimastilaboreid. Saastunud vee tarbimine on „tekitanud pöördumatut kahju” ka paljudele teistele džunglis elavatele inimestele. „Kurb on see, et suur hulk sealseid elanikke ei teagi, millises ohtlikus olukorras paljud neist on,” ütles Jonathan Jacobson USA saatkonna narkootikumide vastu võitlevast büroost Limas. „Nendel inimestel pole seejuures koka kasvatamise ja töötlemisega mingit tegemist.”

Karastusjoogid mehhiklaste toidusedelis

Ameerika Ühendriikide järel teine suurim karastusjookide tarbija maailmas on Mehhiko ning karastusjoogid kuuluvad kümne peamise toote hulka, mida tarbib 60 protsenti Mehhiko peredest, kirjutab ajaleht „Reforma”. See fakt teeb muret tervishoiutöötajatele, kuna selle asemel et osta piima, puuvilju, köögivilju ja muid laste kasvuks ja arenguks vajaminevaid toiduaineid, kulutavad pered liiga palju raha toodetele, mis „ei anna kehale mitte mingisuguseid toitaineid, vaid sisaldavad suures koguses süsivesikuid, mis soodustavad pikapeale ülekaalulisust”, teatab „Reforma”. Karastusjookide ja eriti koola suur joomine põhjustab ka hammaste lagunemist ja osteoporoosi, ütleb ajalehe teadaanne.

Peavalu tablettidest

„Neuroloog Michael Anthony hinnangute kohaselt on kuni 10 protsenti peavalude all kannatajatest liiga palju valuvaigisteid tarvitanud,” annab teada Austraalia Sydney ajaleht „The Daily Telegraph”. „Inimestel ei valuta pea korra nädalas, vaid iga päev, kuna nad on tarvitanud liiga palju käsimüügist ostetud tablette.” Professor Anthony Uus-Lõuna-Walesi ülikoolist avastas, et „patsientidel, kes võtavad liiga palju peavalutablette, on vähe serotoniini”, ainet, mis piirab veresoonte laienemist. „Serotoniini madal tase põhjustab arterite laienemist ja see tekitabki peavalu,” märgib ta. Anthony soovitab migreeni all kannatajatel kasutada arsti väljakirjutatud tablette, mitte käsimüügist saadud ravimeid, lisades: „Kui [patsiendid] kasutavad [valuvaigisteid] rohkem kui kolm korda nädalas, isegi, kui nad võtavad kolm korda nädalas vaid ühe annuse, muutub peavalu mõne kuu pärast tugevamaks.”

Hommikuse iivelduse leevendamine

„Hinnangute kohaselt kannatab 70–80 protsenti rasedatest naistest hommikuti iiveldust,” kirjutab Austraalia ajaleht „The Sun-Herald”. Kui lapseootel naised tõusevad hommikul üles, tunnevad nad iiveldust, millega kaasneb sageli ka oksendamine. Üks põhjus võib seisneda selles, et raseduse ajal tõuseb organismis progesterooni-nimelise hormooni tase, mis võib tekitada liiga palju maohappeid. „Rasedatel naistel võib iiveldust tekitada ka suurenenud lõhnatundlikkus.” Kuigi hommikuse iivelduse vastu pole mingit universaalset lahendust, soovitab ajaleht vältida sooje kohti, kuna iivelduse võib kutsuda esile kuumus. Samuti soovitatakse teha lühikesi uinakuid, piisavalt magada ja nuusutada lahtilõigatud sidrunit. „Püüa enne voodist tõusmist süüa kuivikuid või ilma piimata putru. Tõuse alati voodist üles aeglaselt,” jätkab ajaleht. „Söö tihti valgurikkaid suupisteid.” Ajaleht ütleb, et „hommikusel iiveldusel on ka hea külg. Hiljutised uuringud näitavad, et emade seas, kes tunnevad iiveldust, esineb vähem nurisünnitusi”.