Keeruline ravi
Keeruline ravi
„Pole olemas kerget diabeeti. Iga juhtum on tõsine.” (Anne Daly Ameerika Diabeediühingust)
„TEIE vereproovides on suuri kõrvalekaldeid. Te vajate otsekohe ravi.” Deborah’le kostusid need arsti sõnad otsekui sepavasara löögid. „Sel ööl mõtlesin aina sellele, et kindlasti on tegemist laboratooriumi veaga,” räägib Deborah. „Ütlesin endale, et ma ei saa ju haige olla.”
Nagu enamik inimesi, arvas ka Deborah end võrdlemisi terve olevat, seepärast ei hoolinudki ta visalt märku andvatest sümptomitest. Ta pidas oma pideva janu süüks allergiaravimeid, mida ta tarvitas. Sagedast urineerimist põhjendas ta aga suure veetarbimisega. Ja väsimus – milline töölkäiv ema poleks kurnatud?
Kuid siis kinnitas vereproov, et süüdlaseks on suhkurtõbi. Deborah’l oli raske diagnoosiga leppida. „Ma ei rääkinud oma haigusest kellelegi,” jutustab ta. „Öösel, kui kogu pere magas, põrnitsesin pimedusse ja nutsin.” Diabeedist teada saades võidakse Deborah’ kombel kogeda tervet emotsioonide tulva, sealhulgas
depressiooni ja ka viha. „Tegin läbi pisaraterohke eitusperioodi,” ütleb Karen.
Sellised on loomulikud reageeringud sellele, mida tajutakse ülekohtuse saatuselöögina. Kuid diabeetikutele saab kohanemiseks tuge pakkuda. „Minu meditsiiniõde aitas mul oma haigusseisundit tunnistada,” ütleb Karen. „Ta kinnitas mulle, et nutmises pole midagi halba. Selline emotsioonide väljavalamine aitas mul olukorraga kohaneda.”
Miks see on tõsine haigus
Suhkurtõbe on nimetatud „elumootori enda häireks” ja seda täiesti põhjendatult. Kui organism ei suuda glükoosi metaboliseerida, võib lakata töötamast terve hulk elutähtsaid mehhanisme. See võib mõnikord tuua kaasa eluohtlikud tagajärjed. „Inimesed ei sure otseselt suhkurtõppe,” ütleb dr Harvey Katzeff, „nad surevad tüsistustesse. Meil õnnestub tüsistusi päris hästi vältida, ent kui need on juba tekkinud, on meil neid raske ravida.” *
Kas suhkurtõppe haigestunutele paistab mingit lootusekiirt? Jah, kui nad mõistavad selle tervisehäire tõsidust ning järgivad raviprogrammi. *
Dieet ja kehaline tegevus
Olgugi et I tüüpi suhkurtõbe ei osata ära hoida, uurivad teadlased geneetilisi riskifaktoreid ning üritavad leida mooduseid immuunrünnaku pärssimiseks. (Vaata kasti „Glükoosi roll”, lk 8.) „II tüübi puhul on pilt palju positiivsem,” öeldakse raamatus „Diabetes–Caring for Your Emotions as Well as Your Health”. „Paljud, kellel võiks olla haiguseks geneetilisi eeldusi, saavad kõiki haigussümptomeid tõrjuda juba ainuüksi tasakaalustatud toiduvalikuga ning regulaarse kehalise tegevusega, tänu millele nad on heas kehalises vormis ja hoiavad kehakaalu normi piirides.” *
Kehalise tegevuse tähtsust rõhutab ka „The Journal of the American Medical Association” oma teates naisi hõlmanud hiigeluuringu kohta. Uuringus jõuti järeldusele, et „ka lühiajaline füüsiline aktiivsus stimuleerib keharakke enam kui 24 tunniks imendama insuliini vahendatavat glükoosi”. Seetõttu järeldatakse teates, et „naistel aitab nii kõndimine kui ka muu hoogne kehaline tegevus oluliselt kaasa II tüüpi suhkurtõve riski vähendamisele”. Teadlased soovitavad vähemalt 30-minutist mõõdukat kehalist tegevust enamikul, kui mitte kõigil nädalapäevadel. See võib tähendada ka sellist lihtsat asja nagu kõndimine, mis „on küllap vist parimaid, turvalisimaid ja odavaimaid kehalise tegevuse vorme”. („American Diabetes Association Complete Guide to Diabetes”.)
Ent suhkurtõbised peaksid harrastama kehalist liikumist spetsialistide järelevalve all. Üheks põhjuseks on see, et suhkurtõbi võib kahjustada veresoonkonda ja närve, seega vereringet ja puutemeelt. Seepärast võib väike kriimustus jalal jääda märkamata, sinna võib tungida nakkus ning hiljem tekkida haavand – tõsine terviseprobleem, mis kohese ravi puudumisel võib viia amputatsioonini. *
Igal juhul võib korrapärane kehaline liikumine aidata inimesel suhkurtõvega toime tulla. „Mida enam teadlased reeglipärase kehalise tegevuse kasu uurivad, seda enam kinnitust see leiab,” kirjutab „ADA Complete Guide”.
Insuliinravi
Paljudel diabeetikutel tuleb lisaks dieedipidamisele ja kehalise liikumise programmile iga päev oma glükoositaset mõõta ja endale mitu korda insuliini süstida. Mõned II tüüpi diabeeti põdejad on võinud tänu dieedi ja korrapärase kehalise liikumise tõttu paranenud tervisele insuliinravi vähemalt mõningaks ajaks katkestada. * Karen, kes põeb I tüüpi suhkurtõbe, leiab, et kehaline aktiivsus suurendab süstitava insuliini mõjusust. Selle tulemusel on ta saanud vähendada igapäevast insuliinikogust 20 protsendi võrra.
Ent haigel pole põhjust masenduda, kui on vaja insuliini tarvitada. „See, et minnakse insuliini peale üle, ei tähenda sugugi, et elu on läbi,” ütleb Mary Ann, paljude patsientide eest hoolitsev diabeediõde. „Kui veresuhkrut hoolega kontrollida, on hilisemad tervisehädad iga diabeedivormi puhul võimalikult väiksed.” Ühest hiljutisest uurimusest selgus, et nendel I tüüpi suhkurtõbe põdejatel, kes hoolega oma veresuhkru taset kontrollisid, „esines diabeedist põhjustatud silma-, neeru- ja närvihaigusi olulisel määral vähem”. Silmahaiguste (retinopaatia) risk vähenes näiteks 76 protsenti! Samasugust kasu kogevad ka II tüüpi diabeeti põdejad, kes oma veresuhkru taset rangelt kontrollivad.
Et insuliinravi oleks hõlpsam ja valmistaks vähem ebameeldivusi, on kõige levinumatel abivahenditel süstaldel ja insuliinipliiatsitel imepeened nõelad. „Kõige hullem on tavaliselt esimene torge,” lausub Mary Ann. „Enamik patsiente ütleb, et hiljem ei tunne nad enam suurt midagi.” Teiste meetoditena kasutatakse automaatsüstlaid, mis torkavad nõela nahasse valutult, jugapumpasid, mis sõna otseses mõttes suruvad insuliini peene joalaengu abil läbi naha, ning infusioonpumpasid, mille kateeter jääb paigale kaheks-kolmeks päevaks. Viimastel aastatel on üha enam populaarsust võitmas umbes piiparisuurune insuliinipump. See programmeeritav seade annustab insuliini kateetri kaudu püsiva voona vastavalt organismi päevavajadustele ning see teeb insuliini manustamise täpsemaks ja mugavamaks.
Õpi pidevalt
Ja ikkagi pole olemas suhkurtõve kõikehõlmavat ravi. Ravi valimisel tuleb igal inimesel arvestada paljude teguritega, enne kui langetada isiklik otsus. „Kuigi võidakse olla meedikute hoole all, on patsient see, kelle käes on rool,” sõnab Mary Ann. Ajakirjas „Diabetes Care” nenditakse: „Diabeediravi ilma süstemaatilise nõustamiseta võib pidada puudulikuks ja ebaeetiliseks raviks.”
Mida enam diabeetikud oma haiguse kohta teada saavad, seda parem ettevalmistus on neil oma tervise eest hoolitsemiseks ning seda suuremad on nende väljavaated elada pikemat ja tervemat elu. Ent tõhus ettevalmistus eeldab kannatlikkust. Raamatus „Diabetes–Caring for Your Emotions as Well as Your Health” selgitatakse: „Kui sa üritad kõike ühe korraga selgeks õppida, siis tõenäoliselt satud sa segadusse ega suuda saadud infot tõhusalt kasutada. Pealegi pole suurt osa sulle kõige vajalikumat infot raamatutes või infolehtedel kirjas. Asi puudutab seda, ... kuidas sinu veresuhkur olukordade muutudes varieerub. Selle selgekssaamine katse-eksituse meetodil võtab aega.”
Näiteks hoolega jälgides õpid sa mõistma, kuidas sinu organism reageerib stressile, mis võib põhjustada veresuhkrutaseme järsku tõusu. „Olen elanud oma suhkurtõbise kehaga 50 aastat,” ütleb Ken, „ja ma mõistan, mida ta mulle ütleb!” Oma keha kuuldavõtmine on tasunud end ära, sest Ken suudab ikka veel täisajalist tööd teha, kuigi ta on üle 70 aasta vana!
Tähtis on perekonna toetus
Suhkurtõve ravis ei saa unustada ka perekonna toetust. Ühes teatmeteoses märgitakse, et laste ja noorte täiskasvanute suhkurtõve puhul on „olulistest teguritest ehk tähtsaim perekonnaelu üldine kvaliteet”.
Perekonnaliikmetel on kasulik diabeedi kohta infot hankida ja ka kordamisi koos haigega arsti juures käia. Teadmised aitavad neil toeks olla, olulisi sümptomeid ära tunda ning vastavalt tegutseda. Ted, kelle naine haigestus juba nelja-aastaselt I tüüpi suhkurtõppe, ütleb: „Ma saan aru, millal Barbara suhkrutase liiga alla läheb. Ta jääb keset keskustelu vaikseks, läheb üleni higiseks ja saab ilma mingi põhjuseta vihaseks. Ka aeglustuvad tema reaktsioonid.”
Kui Keni naine Catherine märkab, et Ken muutub kahvatuks ning ta nahk kattub külma higiga ja ilmnevad muutused tema meeleolus, annab ta mehele lihtsa matemaatikaülesande. Keni segane vastus annab Catherine’ile märku, et on aeg otsuste langetamine enda õlule võtta ning olukord kiiresti lahendada. Nii Ken kui ka Barbara hindavad kõrgelt seda, et neil on hästi informeeritud abikaasa, keda nad armastavad ja täielikult usaldavad. *
Armastavad perekonnaliikmed peaksid püüdma olla toetavad, lahked ja kannatlikud – need on omadused, mis aitavad kõigil haigetel inimestel raskete eluprobleemidega toime tulla ning võivad anda nende haigusseisundile koguni pöörde paremuse poole. Kareni mees kinnitas oma naisele ikka ja jälle, et ta teda armastab, ning sellel oli tohutult positiivne mõju. Karen meenutab: „Nigel ütles mulle: „Inimesed vajavad eluspüsimiseks toitu ja vett, nii nagu sinagi vajad toitu ja vett – ja väikest doosi insuliini.” Need südamlikud, samas praktilised sõnad olid just see, mida ma vajasin.”
Perekonnaliikmetel ja sõpradel tuleb mõista ka seda, et veresuhkru taseme üles-alla kõikumise tõttu võib suhkurtõbi mõjutada meelolu. „Kui mind tabab veresuhkrust tingitud masendus,” ütleb üks naine, „muutun ma väga vaikseks, tusaseks, kergesti ärrituvaks ja pettunuks. Seejärel tunnen end kohutavalt halvasti, et olen olnud nii lapsik. Aga kergendust toob teadmine, et teised mõistavad, millest on tingitud sellised tunded – mida ma küll üritan kontrolli all hoida.”
Suhkurtõvega võib edukalt hakkama saada, eriti kui haige saab tuge sõpradelt ja perekonnaliikmetelt. Abiks võivad olla ka Piibli põhimõtted. Kuidas?
[Allmärkused]
^ lõik 9 Tüsistuste hulka kuuluvad südamehaigused, ajurabandus, neerude alatalitlus, perifeersete veresoonte haigused ja närvikahjustused. Jalgade vereringe nõrgenemine võib põhjustada haavandeid, mis rasketel juhtudel nõuavad haigestunud jäseme amputeerimist. Suhkurtõbi on ka kõige sagedasem täiskasvanute pimedaksjäämise põhjus.
^ lõik 10 ”Ärgake!” ei propageeri mingit konkreetset ravi. Need, kes kahtlustavad endal suhkurtõbe, peaksid pöörduma arsti poole, kellel on selle haiguse ennetamise ja ravimise kogemusi.
^ lõik 12 Liigne rasv taljepiirkonnas (õunakujuline keha) paistab olevat ohtlikum kui puusadele kogunenud rasv (pirnikujuline keha).
^ lõik 14 Veelgi suuremasse ohtu seavad endid suitsetajad, sest nende suitsetamisharjumus kahjustab südant ja vereringesüsteemi ning põhjustab veresoonte ahenemist. Ühe teatmeteose järgi tehakse 95 protsenti suhkurtõvest põhjustatud amputatsioonidest suitsetajatele.
^ lõik 17 Mõned haiged saavad abi suu kaudu tarvitatavatest ravimitest. Ühed sellised ravimid ergutavad kõhunääret rohkem insuliini eritama, teised aeglustavad veresuhkru taseme tõusu, kolmandad vähendavad insuliiniresistentsust. (I tüüpi suhkurtõve puhul suu kaudu võetavaid ravimeid üldjuhul ei määrata.) Praegusel ajal ei saa insuliini veel suu kaudu tarvitada, sest seedimine lõhustab selle valgu, enne kui see vereringesse jõuab. Ei insuliinravi ega suu kaudu võetavad ravimid välista vajadust kehalise liikumise ja korraliku dieedi järele.
^ lõik 27 Meedikud soovitavad suhkurtõbistel kanda alati kaasas isikutunnistust ja kanda kaelas või randme ümber tunnusplaati. Kriisiolukorras võivad need asjad päästa elu. Näiteks hüpoglükeemilist reaktsiooni võidakse ekslikult pidada mingiks teiseks haigusseisundiks või koguni alkoholiprobleemiks.
[Kast/pilt lk 6]
Kas noorte inimeste haigus?
Suhkurtõvest on „saamas noorte inimeste haigus”, ütleb New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli juhtiv endokrinoloog ja dekaan dr Arthur Rubenstein. Suhkurtõppe haigestumise keskmine vanus on tõepoolest kahanemas. „Kümme aastat tagasi õpetasime meditsiiniüliõpilastele, et alla 40-aastastel seda haigust ette ei tule,” ütleb diabeedispetsialist dr Robin S. Goland, kõneldes II tüüpi suhkurtõvest. „Nüüd diagnoosime seda alla 10-aastastel.”
Mis on suhkurtõve sagenemise põhjus noorte hulgas? Mõnikord on tegemist geneetilise eelsoodumusega, ent oma osa on ka kehakaalul ja elukeskkonnal. Ülekaaluliste laste hulk on paari viimase aastakümnega kahekordistunud. Mis on selle põhjuseks? „Toitumusharjumustes ja kehalise tegevuse vallas on viimase 20 aasta jooksul toimunud hulk muutusi,” ütleb dr William Dietz USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskusest. „Nende hulka võib arvata tihedama väljaspool kodu söömise, sagedasema hommikusöögi vahelejätmise, karastusjookide ja kiirtoitude suurenenud tarbimise ning [kehalise kasvatuse] vähendamise ja vahetundide ärajätmise koolides.”
Suhkurtõvest ei saa terveks ravida. Seepärast on arukas võtta kuulda ühe teismeeas haige nõu, kes lausub lihtsalt: „Hoia eemale rämpstoidust ja püsi heas vormis.”
[Kast/pilt lk 8, 9]
Glükoosi roll
Glükoos on organismi triljonite rakkude kütteaine. Kuid rakkudesse sisenemiseks vajab see „võtit” – insuliini, keemilist ainet, mida eritab kõhunääre. I tüüpi suhkurtõve puhul insuliin lihtsalt puudub. II tüüpi suhkurtõve puhul organism küll toodab insuliini, ent teeb seda puudulikult. * Lisaks ei taha rakud lasta insuliinil siseneda – seda haigusseisundit kutsutakse insuliiniresistentsuseks. Mõlema suhkurtõvevormi puhul on tagajärg sama: nälgajäänud rakud ja ohtlik veresuhkru tase.
I tüüpi diabeedi puhul ründab inimese immuunsüsteem kõhunäärmes paiknevaid insuliini tootvaid beetarakke. Seepärast on I tüüpi diabeet autoimmuunne haigus, mida nimetatakse ka immuunvahendatud diabeediks. Immuunreaktsiooni võivad vallandada sellised tegurid nagu viirused, mürkkemikaalid ja mõningad ravimid. Tegemist võib olla ka geneetilise eelsoodumusega, sest mõningates perekondades esineb I tüüpi suhkurtõbe sageli, kõige sagedamini kohtab seda kaukaaslaste seas.
II tüüpi diabeedi puhul on geneetiline tegur veelgi määravam, ent seda haigust esineb rohkem mittekaukaaslaste seas. Kõige enam haigestuvad Austraalia aborigeenid ja Ameerika põlisrahvad, sealjuures on viimaste seas II tüüpi diabeedi esinemissagedus suurim maailmas. Teadlased uurivad geneetika ja rasvumise vahelisi seoseid ja ka seda, kuidas võib liigne rasv soodustada geneetiliselt vastuvõtlike inimeste insuliiniresistentsust. * Erinevalt I tüüpi diabeedist esineb II tüüpi diabeeti eeskätt üle 40-aastaste seas.
[Allmärkused]
^ lõik 45 Umbes 90 protsenti diabeetikutest põeb II tüüpi haigust. Varem nimetati seda insuliinisõltumatuks ehk täiskasvanuea diabeediks. Kuid need terminid pole täpsed, sest insuliini vajab tervelt 40 protsenti II tüüpi suhkurtõbe põdejatest. Peale selle on II tüüpi suhkurtõbe diagnoositud murettekitavalt paljudel noortel – mõned neist pole veel teismeikkagi jõudnud.
^ lõik 47 Üldiselt peetakse rasvumiseks seisundit, kus kehakaal ületab normaalkaalu 20 protsendi võrra või enam.
[Pilt]
Glükoosi molekul
[Allikaviide]
Luba: Pacific Northwest National Laboratory
[Kast lk 9]
Kõhunäärme roll
Umbes banaanisuurune kõhunääre paikneb otse mao taga. Raamatus „The Unofficial Guide to Living With Diabetes” kirjutatakse, et „eritades ööpäevaringselt üles-alla kõikuva glükoositaseme juures tänu oma pidevale ja laitmatule talitlusele täpselt õiges koguses insuliini, suudab terve kõhunääre tagada veresuhkru ühtlase ja püsiva taseme”. Hormoon insuliini sünteesivad kõhunäärmes paiknevad beetarakud.
Kui beetarakud ei tooda piisaval määral insuliini, koguneb verre glükoos, põhjustades hüperglükeemiat. Madalat veresuhkru taset nimetatakse aga hüpoglükeemiaks. Koostöös kõhunäärmega aitab ka maks veresuhkru taset hoida, talletades ülemäärase glükoosi glükogeenina. Kõhunääre aktiveerib maksa muutma glükogeeni taas glükoosiks, et organism seda kasutada saaks.
[Kast/pilt lk 9]
Suhkru roll
Laialt levinud väärarusaama kohaselt põhjustab rohke suhkrutarbimine suhkurtõbe. Meditsiinilised tõendid osutavad sellele, et olenemata suhkru tarvitamisest, suureneb geneetiliste eeldustega inimeste haigestumisrisk rasva tarbimisega. Liiga palju suhkrut tarbida pole siiski tervislik, sest see sisaldab väga vähe toitaineid ning soodustab rasvumist.
Teine väärarusaam on see, et suhkurtõbistel on ebanormaalne himu suhkru järele. Kuid tegelikult ei armasta nad magusat rohkem kui teised. Kui suhkurtõbi pole kontrolli all, võib see panna inimese tundma nälga – ent mitte tingimata suhkru järele. Suhkurtõbised võivad maiustusi süüa, ent nad peavad üldist dieediplaani koostades arvestama ka suhkrutarbimisega.
Viimased uuringud osutavad sellele, et dieet, mis sisaldab rikkalikult fruktoosi – puu- ja köögiviljadest saadud suhkrut –, võib soodustada loomadel, sõltumata nende kaalust, insuliiniresistentsuse ja koguni suhkurtõve tekkimist.
[Joonised/pildid lk 8, 9]
Suhkurtõvest mõne sõnaga
KÕHUNÄÄRE
Terve inimene
Pärast sööki reageerib kõhunäärevere suurenenud glükoosisisaldusele, eritades vajalikus koguses insuliini.
Insuliini molekulid kinnituvad lihas- ja muude rakkude retseptorite külge. See omakorda aktiveerib glükoosi lubavad portaalid
Lihasrakud omastavad ja põletavad glükoosi. Seeläbi muutub glükoositase vereringes taas normaalseks
I tüüpi suhkurtõbi
Immuunsüsteem ründab kõhunäärmes paiknevaid insuliini sünteesivaid beetarakke. Selle tagajärjel insuliinisünteesi ei toimu
Glükoosi molekulid ei saa insuliini abita rakkudesse siseneda
II tüüpi suhkurtõbi
Üldjuhul sünteesib kõhunääre vaid vähesel määral insuliini
Kui retseptorid reageerivad insuliinile halvasti, jäävad verest glükoosi imendamiseks vajalikud portaalid aktiveerimata
Glükoos koguneb vereringesse, takistades elutähtsaid protsesse ja kahjustades veresoonte seinu
[Joonis]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
RAKK
Retseptor
Portaal
Insuliin
Rakutuum
Glükoos
[Joonis]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
VERESOON
Vere punalibled
Glükoos
[Allikaviide]
Inimene: The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck
[Pilt lk 7]
Diabeetikutel on väga oluline pidada kinni õigest dieedist
[Pildid lk 10]
Suhkurtõbised saavad normaalses elutegevuses osaleda