Liiva mitu  palet

Silma sattunud liiv teeb valu, aga kui pehme on liiv jalge all! Määratul hulgal liiva lasub mere põhjas, ent suured liivaväljad laiuvad ka tuhkkuivades kõrbetes. Paljud loomad põgenevad liiva eest, teistele on see aga koduks. Kuigi liiva peetakse tihti nuhtluseks, oleks tänapäeval elu ilma liivata peaaegu võimatu.

Nagu ülaltoodud kirjeldusest näha, suhtutakse liiva vastandlikult. Mis asi see liiv siis õieti on ja millest on see tekkinud?

Karm algus

Liiv koosneb mineraaliterakestest ja kivimite osakestest ning selle peamiseks koostisosaks on kvarts. Mäetipud, mis olid kunagi kivikõvad, on erodeerunud liivaks. Kuidas selline erosioon toimub?

Suur osa liivast on tekkinud pekslevate ookeanilainete toimel. Kui lained tormavad vastu rannakaljusid, muutuvad kaljud ajapikku hapramaks ja pragunevad. Lainete lakkamatul sööstul randa murduvad lõpuks suured kivimürakad kaljude küljest lahti ja kukuvad vette. Mäslev meri lihvib nende teravad ääred siledaks ja nii tekivad rahnud. Kestva lainetuse mõjul kuluvad rahnud veeristeks, need aga omakorda väiksemateks osakesteks, mida meie tunneme liivana. Vahel kannab meri liiva rannast eemale, paljudes paikades aga kuhjavad lained liiva randa tagasi, mis muudab rannad kauniks ja puhtaks.

Kivimeid lagundab ka külma ilma ja möllavate lainete ühismõju. Vesi tungib kivimilõhedesse, jäätub seal ning murrab kalju küljest tükke lahti. Niisugune rabenemine jätkub ning kivid muutuvad üha väiksemaks ja väiksemaks, kuni need on saanud liivaks.

Oma osa on ka tuulel, mis tõstab liivaterakesi ja keerutab neid vastu kive. Tuulekulutuse tagajärjel tekib veel rohkem liiva. Sellisele looduslikule liivjugapuhastusele alistuvad isegi sadade meetrite paksused kivimassid. Samal ajal ajab tuul ka tekkinud liiva laiali ja tõmbab selle nagu vaiba üle kuiva maa.

Aastatuhandete jooksul on tuulekulutuse toimel tekkinud loendamatuid tonne liiva. Kuigi paljud inimesed oleksid rõõmsad, kui liiva leiduks vaid mererannas, on liivast kasu muljalgi, nagu kohe näeme.

Tillukesed terad, tohutu kasu

Liivast sõltub suurel määral meie toit ja joogivesi. Kuidas nii? Ühel või teisel moel saame kõik oma toidu tänu maakera taimestikule. Taimi varustavad aga vajalike mineraalidega liiv, möll ja savi. Peale selle ringleb tänu liivale pinnases õhk ja vesi. Nii saavad taimejuured kergesti toitained kätte. Kuidas on aga liiv seotud meie joogiveega?

Kui täita liitrine kann kuiva liivaga, võib sinna valada  300 milliliitrit vett ja kann ei hakka vett üle ajama. See tuleb sellest, et liiv on poorne, mis tähendab, et selle terade vahel on palju ruumi. Tegelikult ongi sellised „veekannud” olemas ja need on piisavalt mahukad, et varustada eluandva veega suuri linnu. Mis on need kannud?

Suure osa maapinna all lasuvad põhjaveekihid. Põhjaveekihid, mis koosnevad määratu suurtest liiva ja teiste poorsete mineraalide kihtidest, sisaldavad vett, mis on imbunud maasse tõenäoliselt tuhandete aastate jooksul. Teadlaste arvestuste kohaselt sisaldavad need meile nähtamatud „veekannud” 40 korda rohkem magevett kui kõik maakera jõed ja järved ühtekokku. Põhjavesi tungib kaevudesse ja nii hoiab see vesi elus miljoneid inimesi.

Liiv sinu silme ees

Võib-olla kõnnid sa iga päev liiva peal, kuigi sa ei ole rannas. Kas sinu kodulinna tänavad ja kõnniteed on betooniga sillutatud? Mõnikord sisaldab see tavaline ehitusmaterjal kuni 25 protsenti liiva. Igal aastal kulub ehitusmaterjalide peale sadu miljoneid tonne liiva, nii et mõnes paigas on liiva isegi väheseks jäänud.

Kuigi üldiselt on liiv meie jalge all, võib see olla ka meie silme ees. Liivast on valmistatud paljud arvutiekraanid, samuti teleskoopide ja mikroskoopide läätsed. Sedasama võib öelda kristallvaaside ja peeglite kohta. Kõik need esemed on tehtud klaasist ning liiv moodustab üle poole toormaterjalist, mida kasutatakse klaasi valmistamiseks. Kuidas liivast klaasi tehakse?

Liiv ja muud koostisosad segatakse ning sulatatakse 1400-kraadise temperatuuri juures. Saadud venivat materjali saab rullida, puhuda, painutada, venitada ja keerutada peaaegu ükskõik mis kujuliseks. Klaaskiude saab põimida isegi kangasse. Läbipaistmatutest liivateradest valmistatakse siledat klaasi, mida kasutatakse nii iluesemena kui ka tööstuses, nii valguse murdmiseks kui peegeldamiseks.

Liikuvad liivad

Kujuta ette 75 meetri kõrgust liivamäge, mis liigub. See juhtub siis, kui tuul liivaluiteid ehk düüne edasi lükkab. Mõningais paigus Saharas näivad düünid lainetavat lõpmatusse.

Inimestele, kes elavad liivakõrbete lähedal, võivad düünid ebameeldivaid külastusi teha. Liikuvad liivad on blokeerinud teid ning matnud enda alla maju ja vahel koguni terveid linnu.

Kihab elust

Kuigi liiv võib näida elutuna, elab seal siiski palju loomi. Kuuma päeva ajal on kõrbeelanikud – rebased, maod ja skorpionid – liiva sisse kaevunud. Öösel poevad need loomad aga oma peidikutest välja ja tulevad toitu otsima. Piki Edela-Aafrika Namiibia Luukere rannikut uitavad mööda lõputuid düüne elevandid. Elevantidele, kes järskudest liivamägedest tagajalgu järgi lohistades alla lasevad, näivad düünid palju lõbu pakkuvat. Aasia ja Aafrika liivakõrbetes võib näha ka kaameleid, keda kohalikud kutsuvad kõrbelaevadeks.

Mõned loomad tulevad liivaranda koguni ookeanilainetest. Nii odasabalised, merikilpkonnad kui ka väikesed kalad grunjoonid, kes alluvad oma bioloogilisele kellale, lasevad lainetel kanda end rannaliivale, kuhu nad munevad oma munad või kaevavad marja.

Mõningatele taimedele on düünid sama heaks kasvukohaks kui teistele lillepotid. Liivakõrbetes õitsevad nii merisinepid, rand-seaherned kui ka lehtertapud, mis sirutavad oma pead liiva alt välja isegi pärast seda, kui düünid on need enda alla matnud. Nende pikad juured tõmbavad sügavalt vett ja toitaineid, millega nad toidavad õrnu õisi, mis annavad üksluisele liivavaibale värvi juurde.

Jah, liiv võib olla tüütu, kui see ranna ääres jalutades kinga sisse läheb. Ära aga lase liival end häirida! Meie elu sõltub liivateradest. Liiv on veel üks tõend meie Looja Jehoova Jumala tarkusest (Laul 104:24).

 [Kast/pildid lk 18, 19]

Vaimustus liivast

Liiva on mitmesugust värvi. Eri maades võib näha nii pigimusta, lumivalget, lillakaspunast, halli, punast, oranži, kollast kui ka vahepealsetes toonides liiva. Mõned liivad sisaldavad merekarpide tükikesi. Eri värvuse ja tekstuuriga liiv on köitnud mõningaid inimesi sedavõrd, et nad on hakanud liiva koguma. Paljud ostavad liiva, reisivad, et seda leida, ning korjavad seda klaaspudelikestesse, et täiendada oma liivakollektsiooni. Ise kutsuvad nad ennast liivaarmastajateks.

[Allikaviide]

Courtesy Serge tkint

[Pilt lk 16, 17]

Namibi kõrb, Namiibia

[Pildid lk 16]

Kivid muutuvad liivaks nii pekslevate lainete, murdlainetuse kui ka tuule toimel

[Pildid lk 17]

Kõrbed on koduks putukatele, taimedele, rebastele ja kaamelitele

[Allikaviide]

Rebased: Hai-Bar, Yotvata, Israel

[Pildid lk 18]

Liiv on tähtis klaasi ja betooni koostisosa

[Allikaviide]

Klaasipuhujad: Provided by The Corning Museum of Glass

[Pilt lk 18]

Düünid võivad küündida sadade meetrite kõrguseni