Suhkurtõbi – „hiiliv tapja”

KUI Ken oli 21-aastane, hakkas ta tundma mõistatuslikku kustutamatut janu. Ka pidi ta tihti urineerima – lõpuks ligikaudu iga 20 minuti järel. Peagi hakkas Ken tundma raskust jäsemetes. Teda valdas krooniline väsimus ja ta nägemine hägustus.

Pöördepunkt saabus siis, kui Ken sai viirusnakkuse. Arsti juures käies selgus, et Kenil polnud mitte ainult gripp – tal oli ka I tüüpi suhkurtõbi (melliitdiabeet). Selle biokeemilise häire tõttu kahjustub organismi võime omastada mõningaid toitaineid, eelkõige veresuhkrut nimetusega glükoos. Kenil tuli kuus nädalat haiglas olla, enne kui ta veresuhkru tase stabiliseerus.

See juhtus üle 50 aasta tagasi. Viimase poolsajandi jooksul on ravi märgatavalt paranenud. Paraku põeb Ken ikka veel suhkurtõbe ja ta pole sugugi ainuke. Arvestuste kohaselt põeb maailmas seda haigust enam kui 140 miljonit inimest ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel võib see arv aastaks 2025 kahekordistuda. Spetsialistid on suhkurtõve laialdase leviku pärast mõistagi mures. „Praegu ilmnevate arvude põhjal võib see olla epideemia algus,” ütleb ühe Ameerika Ühendriikide ravikeskuse juhataja dr Robin S. Goland.

 Vaadelgem lühiaruandeid kõikjalt maailmast.

AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Suhkurtõbe põeb umbes 16 miljonit inimest ning igal aastal diagnoositakse umbes 800 000 uut haigusjuhtu. Miljonid selle haiguse põdejad ei ole sellest veel ise teadlikud.

AUSTRAALIA. Nagu teatab Austraalia Rahvusvaheline Diabeediinstituut, „on suhkurtõbi üks tõsisemaid terviseprobleeme 21. sajandil”.

EESTI. Eesti Diabeediliidu andmetel on Eestis umbes 38 000 diabeetikut ja lisaks neile arvatavasti veel vähemalt 10 000 inimest, kes oma häirest teadlikud pole.

INDIA. Suhkurtõbe põeb vähemalt 30 miljonit inimest. „15 aastat tagasi oli meil alla 40-aastasi patsiente harva,” sõnab üks arst. „Praegusel ajal kuulub iga teine neist sellesse vanuserühma.”

SINGAPUR. Peaaegu kolmandik rahvastikust vanuses 30–69 aastat põeb suhkurtõbe. Seda on diagnoositud ka paljudel lastel – osa neist on koguni kümneaastased.

Suhkurtõve ravi raskendab asjaolu, et inimene võib seda haigust põdeda juba pikka aega, enne kui see diagnoositakse. „Kuna varased sümptomid on võrdlemisi leebed, jääb suhkurtõbi tihtilugu avastamata,” märgib ajakiri „Asiaweek”. Seepärast ongi suhkurtõbe nimetatud hiilivaks tapjaks.

Pidades silmas selle haiguse laia levikut ja tõsidust, käsitletakse järgnevates artiklites järgmisi küsimusi:

● Mis põhjustab suhkurtõbe?

● Kuidas saavad suhkurtõbised haigusega toime tulla?

[Kast/pilt lk 4]

Mis on selle nime taga

Termin „melliitdiabeet” (diabetes mellitus) tuleneb kreeka sõnast tähendusega ’läbi sifooni kulgema’ ja ladina sõnast tähendusega ’magus kui mesi’. Need sõnad annavad sellele haigusele tabava kirjelduse, sest vesi läbib diabeetiku organismi, nõrgudes otsekui sifooni kaudu suust kuseteedesse ja sealt otseteed välja. Lisaks on uriin suhkrusisalduse tõttu magus. Seepärast valati patsiendi uriini enne tõhusamate testimismeetodite kasutuselevõttu sipelgapesa juurde maha. Kui uriin tõmbas sipelgaid ligi, osutas see suhkrusisaldusele.