Usside põnev  maailm

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

EGIPTUSE kuninganna Kleopatra kuulutas nad pühaks. Aristoteles kutsus neid maa soolteks. Charles Darwini arvates etendasid need loomad tähtsat osa maakoore ajaloos. Milline loom teenis ära nii kuulsate inimeste imetluse? Selleks loomaks on silmatorkamatu vihmauss.

Nagu kohe teada saad, väärivad vihmaussid tõesti imetlust. On tõsi, et vihmaussid on limased ja vingerdavad elukad, kuid isegi need omadused, mida me just ligitõmbavaks ei pea, tekitavad aukartust, kui neid väikseid usse paremini tundma õppida. Sul polegi tarvis teha muud kui kummardada ja pöörata ümber üks mullakamakas või segada pindmist lehekihti ning sa oled astunud vihmausside põnevasse maailma.

Lihtne aju, hämmastavad võimed

Kui vaadata vihmaussi lähemalt, on näha, et tema keha koosneb sõõrjatest kehalülidest, mis on justkui tihedalt üksteise kõrvale pressitud tillukesed sõõrikud. Igal lülil on kaht tüüpi lihased. Naha all asuvad ringlihased, nende all aga pikilihased. Vihmauss liigub neid lihaseid lüli lüli haaval sirutades või kokku tõmmates, nii et need kokkutõmbed kulgevad lainetena mööda ussi keha.

Kui võtta vihmauss peo peale, hakkab ta muidugi mõista väänlema ja vingerdama. Niisuguse reaktsiooni põhjuseks on see, et vihmaussi keha pinnal on retseptorid, iga kehalüli kohta kuni 1900. Tänu nendele meeleelunditele on vihmaussil võimalik vastu võtta kompimisärritusi, maitsta ja valgust tajuda.

Vihmauss haakub mulla külge väikeste harjastega. Igal lülil on harjastepaarid, mis töötavad umbes nii nagu sõudepaadi aerud. Uss ankurdab need harjased mulda, veab oma keha edasi ja tõmbab seejärel harjased mullast välja. Nii „sõuab” vihmauss edasi ja tagurpidi, kasutades korraga ühte harjasepaari. Kui teda ehmatatakse, ankurdab ta ühe otsa mulda ning tõmbab ülejäänud keha kiiresti kokku. Vihmaussi harjased töötavad niisuguse ajastatusega, et see võiks olümpiamängudel osalevad sõudjate meeskonnad päris kadedaks teha.

Kui lind napsab ära vihmaussi sabapoolsed kehalülid, kasvatavad mõned vihmaussiliigid kaotatud lülid tagasi. Siiski ei kasva vihmaussile kunagi rohkem lülisid, kui ta kaotas. Arvatakse, et vihmaussi iga kehalüli tekitab nõrka elektrilaengut ning ussid kasvatavad tagasi just nii palju lülisid, kui on tarvis ettenähtud maksimaalse laengu saamiseks.

Vihmaussi tuhanded meeleelundid ja keerukas lihastik on ühendatud peaajuga, mis asub keha suupoolses otsas. Eksperimendid on näidanud, et lisaks füüsilistele võimetele on vihmaussidel ka mingil määral mälu ning nad suudavad õppida ohte vältima.

Miks nii limane?

Tänu limasele kehale, mis paljudes vastikustunnet tekitab, saab see väike mullaelanik hingata. Vihmaussi kehapind on poorne ning naha lähedal asuvad veresooned imavad hapnikku kas õhust või hapnikurikkast veest ja vabastavad süsihappegaasi. Gaasivahetus saab aga toimuda ainult sel juhul, kui nahk on niiske. Kui vihmaussi keha kuivab, lämbub ta peagi.

Kui uss ei saa tugeva vihmasaju korral mullast välja, lõpeb tal selgi juhul varsti hapnikuvaru. See on üks põhjus, miks vihmaussid pärast vihmasadu mullast välja poevad. Kui nad seda ei teeks, ootaks neid samuti ees lämbumissurm.

Maakera kubiseb tõhusatest kündjatest

Meie maakeral elab üle 1800 vihmaussiliigi. Neid võib leida kõikjalt, välja arvatud kõige kuivemad ja külmemad paigad. Lõuna-Aafrika savannimuldades elab ühe ruutmeetri kohta vaid umbes 70 vihmaussi, Kanada metsamuldades aga üle 700 vihmaussi.

Uus-Meremaal on vihmaussid jaotatud kolme peamisesse rühma. Esimesse rühma kuuluvad kiiresti paljunevad ja liikuvad limukad, kes elavad maapinnal kõduneva orgaanilise aine sees. Teise ja kõige laialdasema levikuga rühma kuuluvad ussid uuristavad horisontaalseid käike mulla pealmistes kihtides. Kolmanda rühma vihmaussid kaevuvad mulda vertikaalselt ning võivad veeta ühes käigus mitu aastat ehk terve oma elu. Need on ussimaailma musklimehed. Neil asuvad pea ümber tugevad ringlihased, mis aitavad neil end mullas edasi tõugata ja süües teed rajada. Üks maailma suurimaid vihmausse elab Lõuna-Austraalias. See hiiglane võib kasvada kuni 1,5 meetrit pikaks ja kaaluda 500 grammi.

Mullas vingerdavad ussid on justkui pisikesed kündjad. Rajades endale süües teed läbi  sõnniku, mulla ja kõduneva taimestiku, toodavad nad tohutus koguses väljaheiteid. Arvestuste kohaselt eritavad Inglismaa rohumaade all elutsevad vihmaussid aastas hektari kohta umbes 20 tonni väljaheiteid. Veelgi hämmastavamad on Niiluse orus elavad vihmaussid. Nemad võivad eritada hektari kohta kuni 2500 tonni väljaheiteid. Tänu vihmaussi kaevamistööle tungib mulda paremini õhku ja vett ning tõuseb mulla viljakus.

Teadlased on avastanud, et ussi seedeelundkond muudab toitained taimedele omastatavaks, mistõttu vihmaussi väljaheited sisaldavad rohkesti toitu taimede jaoks. Lisaks sellele hävivad vihmaussi sooles paljud sõnnikus ja kõdunevas taimestikus leiduvad kahjulikud mikroorganismid. Seega puhastavad vihmaussid süües mulda. Niisiis on vihmaussid ideaalsed jäätmete ringlussevõtumasinad, nad söövad jäätmeid ja rikastavad mulda toitainetega.

Vihmausside kasutusviise

Vihmausside tähelepanuväärset jäätmete ringlussevõtuvõimet kasutatakse jäätmete kõrvaldamistööstuses. Üks Austraalia firma kasutab mitmes jäätmekäitluse rajatises ühtekokku 500 miljonit vihmaussi. Vihmausse hoitakse spetsiaalsetes aedades, kus nende toiduks on seasõnnik või inimeste väljaheited koos paberitükkide ja muu orgaanilise ainega. Vihmaussid söövad iga päev 50 kuni 100 protsendi ulatuses oma kehakaalust ning toodavad toitainerikast mulda, mida müüakse paljudes kohtades taimede kasvatamiseks.

Vihmaussidele on leitud veel üks kasutusvõimalus, nimelt saab neid süüa. Vihmaussid sisaldavad samu kasulikke aminohappeid, mida loomaliha. Kuivatatud vihmaussid sisaldavad 60 protsenti valku ja 10 rasva ning kaltsiumit ja fosforit. Mõningates maades juba süüaksegi vihmaussipirukaid. Teistes maades on aga tavaks vihmausse praadida või koguni toorelt süüa.

Kuigi vihmauss ei pruugi kunagi inimeste lemmikloomaks saada, oleks maailm ilma temata kindlasti hoopis teistsugune. Niisiis, järgmine kord, kui sa mõnda kena maastikku imetled, mõtle korraks ka vihmausside armeele, kes sinu jalge all usinalt mulda harivad ja väetavad ning tänu kellele see vaade kaunina säilib.

[Joonis/pildid lk 22]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Vihmaussi anatoomia

Nahk

Pikilihas

Harjaste lihased

Harjased

Närvikett

Sooltoru

Nefriid

Ringlihas

[Allikaviited]

Lydekker

J. Soucie © BIODIDAC

[Pilt lk 20]

Vihmaussid „sõuavad” mullas harjastega

[Pilt lk 21]

Kui vihmaussid töötavad mulda ümber, muutub see viljakamaks

[Pilt lk 21]

Hiigelsuur väheharjasuss, kes kuulub Austraalia ohustatud liikide hulka, võib kasvada kuni 1,5 meetri pikkuseks

[Allikaviide]

Courtesy Dr A. L. Yen

[Pilt lk 22]

Vihmaussid toodavad jäätmetest toitainerikast mulda