Vaatleme maailma

Tekstisõnumiga kiusamine

„Iga neljas teismeline on langenud arvuti või mobiiltelefoni teel kiusamise ohvriks,” kirjutab Londoni „The Guardian”. Briti heategevusliku organisatsiooni National Children’s Home (NCH) raportist ilmneb, et 16 protsenti 11–19-aastastest noortest „on saanud mobiiltelefoni teel ähvardavaid tekstisõnumeid”, 11 protsenti noori on aga kimbutatud kas Interneti jututubade või elektronposti vahendusel. NCH teatab, et lapsed „ei räägi sellest kellelegi ja kannatavad vaikides või usaldavad probleemi neile, kes ka ise ei tea, kuidas seda tõhusalt lahendada”. Noortel soovitatakse kiusamisega mitte leppida, vaid kõnelda juhtunust vastutustundelisele usaldusväärsele inimesele, samuti vaadata hoolega, kellele oma telefoninumbrit või elektronposti aadressi anda, ning vajaduse korral neid muuta. „The Guardiani” teatel annab NCH nõu: „Kui saad häirivaid sõnumeid, märgi üles kellaajad ja kuupäevad ning anna neist politseile teada.”

 „Kõnelevad” taimed

Saksamaa Bonni ülikooli rakendusfüüsika instituudi teadlased on töötanud välja laserjuhtimisega mikrofonid, mis võivad taimi „kuulata”. Need mikrofonid registreerivad helilaineid, mida tekitab stressis taimede eritatav etüleengaas. Bonni ülikooli teadlane dr Frank Kühnemann ütleb: „Mida enam on taim stressis, seda valjem signaal kõlab mikrofonist.” Kord võis instrumendi näitudest näha, et pealtnäha terve kurk „lausa kisendas”. „Lähemal uurimisel selgus, et kurgi oli vallutanud jahukaste, kuigi sümptomeid polnud veel näha.” Jahukaste puhul kulub tegelikult kaheksa-üheksa päeva, enne kui laigud nähtavale ilmuvad ning põllumehed probleemi märkavad. „Taimi pealt kuulates peaks olema võimalik töötada välja hoiatussüsteem, mis annab kahjuritest ja haigustest varakult teada. Puu- ja juurviljade stressitaseme teadmine võib ka aidata neid paremini säilitada ja transportida,” kirjutab Londoni „The Times”.

Nikotiin ja väikelapse äkksurma sündroom

Prantsusmaa ja Rootsi teadlased võivad olla jõudnud jälile saladusele, miks suitsetamine suurendab väikelapse äkksurma sündroomi riski, teatab Prantsusmaa päevaleht „Le Figaro”. Loomi uurides on saadud teada, et nikotiin võib magamise ajal häirida respiratoorseid reflekse. „Magamise ajal ilmnev hapnikuvaegus (hüpoksia), mida võib spontaanselt esineda lühikeste hingamispauside (apnoe) ajal, käivitab tavapäraselt kardiorespiratoorse erutuse ja ka ärkamise. Ent kui see kaitsereaktsioon on nõrgenenud, võivad apnoe ja hüpoksia ägeneda ning põhjustada hingamispeetust,” öeldakse teates. Teadlased oletavad, et see kaitsereaktsioon võib inimestel nõrgeneda pideva eksponeerituse tõttu nikotiinile, mis kandub raseduse ajal suitsetava ema vere kaudu lootele edasi. Tagajärjeks võib olla „uneapnoele reageerivate respiratoorsete reflekside ja ärkamisreflekside vähenenud efektiivsus ja sellest tulenevalt väikelapse äkksurma sündroomi suurenenud risk”. Väikelapse äkksurma sündroom „on seni Prantsusmaal peamiseks surmapõhjuseks esimesel eluaastal”, kirjutab „Le Figaro”.

Erootiline popkultuur

Moe, reklaami, meedia ja meelelahutustööstuse kaudu „kasutab tänapäeva popkultuur agressiivselt ära inimeste seksuaalihasid”, kirjutab Poola nädalaleht „Polityka”. Nagu ütlevad disainerid, „edendab mood erootikat, erootika aga moodi”. Selle varjatud mõte on, „mida enam oma keha paljastada, seda varem sind märgatakse”. Ka reklaamis näidatav seks ja erootika „muudavad reklaami meeldejäävamaks”, ergutades seega läbimüüki, ütleb Varssavi ülikooli kultuurisemiootika spetsialist dr Ewa Szczęsna. „Selle piirid, mida peetakse erootiliselt stimuleerivaks, on märkimisväärselt muutunud,” lisab ta. „Polityka” nendib, et kogemused on näidanud, et raha nimel on reklaamitegijad valmis ületama igasuguseid piire.

Meediakasv Indias

Kolme aasta jooksul, alates aastast 1999 kuni aastani 2002, on ajalehelugejate arv Indias kasvanud 131 miljonilt 155 miljonini, selgus lugemisuuringutega tegeleva nõukogu küsitlusest. Kui vaadelda ajalehtede, ajakirjade ja muude perioodikaväljaannete lugejaskonda üheskoos, siis on selle maa trükiväljaannete lugejaid kokku 180 miljonit. Ent kui pidada silmas seda, et 65 protsenti India miljardilisest rahvastikust oskab lugeda, on lugejate arvu suurendamiseks veel palju arenguruumi. Telerivaatajate arv ulatub 383,6 miljonini, raadiokuulajate arv aga 680,6 miljonini. Nüüd on juurdepääs Internetile rohkem kui 6 miljonil inimesel, võrreldes 1,4 miljoniga aastal 1999. Umbes pooltes nendes India kodudes, kus on televiisor, on nüüd ka kaabel- ja satelliittelevisioon – kolme aasta kasv on olnud 31 protsenti.

Inimröövide kasv

„Viisteist aastat tagasi polnud inimrööve [Mehhikos] peaaegu üldse,” teatab Mexico „The News”. „Kuid 1980-ndatel hakkas kuritegevus kasvama ning Mehhiko 1994.–1995. aasta majanduskrahh tõi kaasa põhjalikud muutused, nii et inimröövidest – ja kuritegevusest üldse – on saanud üha laiemaid mõõtmeid võttev tegevusala.” Paistab, et inimröövi eest pole mitte keegi kaitstud. „Noorte neidude eest nõutakse 500 dollarit lunaraha; ühe 12-aastase Tijuana tütarlapse röövisid kolledžiõpilased, et saada kooliskäimiseks raha; mõned on läinud koguni nii kaugele, et on lavastanud iseenda röövi, saamaks lunaraha oma perelt või äriettevõttelt,” kirjutab „The News”. „[Inimröövidest] on saanud igapäevaelu lahutamatu osa. Mehhiko kultuurikeskkond on kujunenud selliseks, et lunaraha makstakse kiiresti ära ning politseile teatatakse haruharva.” Nagu kõnelevad ohvrid, turvaspetsialistid ja ilmneb ka kohtulugudest, „on politsei inimröövidega tihtilugu seotud, kusjuures nõrga ja korrumpeerunud kohtusüsteemi tõttu jäävad nad üldjuhul kinni võtmata”.

Vähenev keeleoskus

„Umbes 20 protsenti alg-, põhi- ja keskkooliõpilasi loeb haruharva oma lõbuks raamatuid ning umbes 80 protsenti põhi- ja keskkooliõpetajatest arvab, et õpilaste jaapani keele oskus on kahanenud,” tõdeb Jaapani päevaleht „The Yomiuri Shimbun”. Haridusuuringutega tegeleva instituudi teadlased küsitlesid „2120 õpilast alates algkooli 4. klassist kuni keskkooli üheteistkümnenda klassini ning 259 alg-, põhi- ja keskkooliõpetajat”, on raportis kirjas. Nad leidsid, et „lugemuse vähenemine on halvendanud [õpilaste] tekstimõistmist, sõnavara ja õigekirjaoskust”. Paljud küsitletud õpetajad süüdistasid täiskasvanute, sealhulgas lapsi õpetavate õpetajate aina viletsamaid lugemisharjumusi. Ka viitasid nad „videomängude halvale mõjule”.

Õhusaastest põhjustatud surmajuhtumid ületavad liiklusõnnetuste surmajuhtumite arvu

„Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel sureb praegu õhusaaste tagajärjel 3 miljonit inimest aastas. See ületab igal aastal liiklusõnnetustes surmasaanute arvu kolmekordselt,” teatatakse ühe keskkonnasõbralikku majandust edendava instituudi raportis. Samal ajal kui valitsused näevad kõvasti vaeva, et surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi poleks nii palju, „pööravad nad kaugelt vähem tähelepanu neile surmajuhtudele, mida inimesed põhjustavad pelgalt autoga sõites. Kuigi saastatud õhu sissehingamisest saadud südame- ja hingamisteede haigustest tulenevatel surmajuhtudel puudub see autoõnnetuste surmajuhtudega kaasnev dramaatilisus koos kõigi nende vilkuvate tulede ja sireenidega, on need sama reaalsed”, öeldakse raportis. „Õhusaastajateks on süsinikmonooksiid, osoon, vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja tolmuosakesed” – kõigi nende tekitajaks on selliste fossiilsete kütteainete nagu kivisüsi ja bensiin põletamine.