Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas tulla toime kasulapse raskustega?

Kuidas tulla toime kasulapse raskustega?

Noored küsivad:

Kuidas tulla toime kasulapse raskustega?

„Ma ei tea oma pärisvanematest tegelikult mitte midagi ja olen sellepärast väga õnnetu.” (16-aastane Barbara)

„Mul pole aimugi, kus ma sündisin või kes mu vanemad olid. Vahel mõtlen sellele öösiti. (9-aastane Matt)

„Kui ma lähen oma kasuvanematega riidu, mõtlen, et võib-olla mõistaksid mu pärisvanemad mind paremini. See on minust muidugi väga inetu. Ma ei ole seda kunagi oma kasuvanematele öelnud.” (16-aastane Quintana)

ON TÕSI, et lapsendatud lastel on omad raskused. Üsna paljud noored võitlevad ülal kirjeldatud tunnetega. Paljud mõtlevad, kas nad peaksid välja uurima, kes on nende bioloogilised vanemad, ning kas elu nendega oleks õnnelikum. See pole aga veel kõik.

Selle sarja eelmises artiklis rääkisime negatiivsetest arvamustest, mis on mõningatel lapsendatutel enda kohta. * Selliste tunnete vastu on vaja võidelda, et leida rõõmu ka lapsendatud lapsena. Milliseid muid probleeme võib nendel noortel tekkida ja kuidas nendega toime tulla?

Kas kasuvanemad on mu tõelised vanemad?

13-aastane Jake ütleb, et mõtles oma pärisemale üsna tihti. See aga tekitas probleeme kasuvanematega. Ta meenutab: „Iga kord, kui sain vihaseks, ütlesin kasuemale, et tema pole mu tõeline ema ja temal pole õigust mind karistada.”

Nagu näha, tuli Jake’il mõista tähtsat küsimust, kes on tema tõeline ema. Kui sina oled lapsendatud, võid samuti mõelda, kas su bioloogilised vanemad kohtleksid sind paremini kui kasuvanemad. Kas aga lapsele elu andmine on ainus asi, mis teeb vanematest tõelised vanemad?

Jake’i kasuema nii ei arvanud. Jake lausub: „Kasuema ütles mulle tihti, et tema on mu tõeline ema, kuigi ta ei ole mind sünnitanud.” Kui mees ja naine võtavad endale lapse, loovad talle kodu, toidavad ja kasvatavad teda ning hoolitsevad muul moel tema eest, siis on nad lapse tõelised vanemad (1. Timoteosele 5:8). Nii on see ka juriidiliste isikute silmis sellel maal, kus sa elad. Kas see on nii ka Jumala silmis?

Mõtle Jeesus Kristuse lapsendamise peale. Kuigi Jeesus polnud puusepp Joosepi tegelik poeg, võttis Joosep ta enda omaks (Matteuse 1:24, 25). Kas Jeesus mässas Joosepi autoriteedi vastu, kui ta noor oli? Ei, ta mõistis, et Jumala tahe on see, et ta oma kasuisale kuuletuks. Jeesus tundis hästi käsku, mille Jehoova oli andnud Iisraeli lastele. Mis käsk see oli?

Austa oma isa ja ema

Pühakiri ütleb noortele: „Sa pead austama oma isa ja ema” (5. Moosese 5:16). Pühakirjas kasutatakse sõna „austama” tihti lugupidamise ja teistega arvestamise mõttes. Sa saad austada oma kasuvanemaid sellega, et oled nende vastu hea, suhtud lugupidamisega nende positsiooni, kuulad nende arvamust ja oled valmis täitma nende mõistlikke soove.

Mida teha aga sel juhul, kui su kasuvanemate käitumine ei näi olevat mõistlik? On tõsi, et seda tuleb ette. Kõik vanemad on ebatäiuslikud, olgu nad siis päris- või kasuvanemad. Kasuvanemate vead võivad teha neile kuuletumise tõesti raskeks. Ja pole üllatav, et sellisel juhul keskendud sa liiga palju enda kui lapsendatud lapse seisundi peale ja mõtled, kas see vähendab sinu kohustust vanematele kuuletuda. Kuid kas kasuvanematele kuuletumine pole nii oluline kui pärisvanematele kuuletumine?

Seda aitab mõista Jeesuse olukorrale mõtlemine. Pea meeles, et Jeesus oli täiuslik (Heebrealastele 4:15; 1. Peetruse 2:22). Tema kasuisa ja pärisema aga polnud täiuslikud. Üsna tõenäoliselt tuli ette olukordi, mil Jeesus nägi, et tema vanemad teevad midagi valesti. Kas Jeesus mässas Joosepi kui ebatäiusliku perekonnapea vastu või Maarja emaliku juhatuse vastu, mis ei pruukinud alati kõige õigem olla? Ei. Piibel ütleb, et kui Jeesus oli noor, oli ta vanematele allaheitlik (Luuka 2:51).

Kui sul ja su kasuvanematel on eriarvamusi, võib sulle tunduda, et neil pole õigus. Ent sul tuleb tunnistada, et ka sina oled ebatäiuslik. Alati on olemas võimalus, et sina eksid. Igal juhul on kõige parem järgida Jeesuse eeskuju (1. Peetruse 2:21). See aitab sul vanematele kuuletuda. Vanematele kuuletumiseks on aga veelgi tähtsam põhjus.

Piibel ütleb: „Lapsed, olge oma vanemaile sõnakuulelikud kõigis asjus, sest see on Issandale meelepärast!” (Koloslastele 3:20). Kui kuuletud oma vanematele, rõõmustab see sinu taevast Isa (Õpetussõnad 27:11). Ta tahab, et sa õpiksid sõnakuulmist, sest ta soovib, et ka sina oleksid õnnelik. Tema Sõna õhutab noori vanematele kuuletuma, lisades: „Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal” (Efeslastele 6:3).

Saa oma kasuvanematega lähedasemaks

Head suhted kasuvanematega tähendavad palju enamat kui vaid nende austamist ja neile kuuletumist. Tõenäoliselt tahad ka sina elada kodus, kus valitseb sõbralik ja armastav õhkkond. Sinu kasuvanematel on kohustus selline õhkkond luua, kuid ka sinul on selles oma osa täita. Mida sa peaksid selleks tegema?

Otsi võimalusi, et saada oma kasuvanematega lähedasemaks. Küsi neilt nende tausta, elu ja huvide kohta. Palu neilt nõu, kuidas lahendada mõnda probleemi, mis sind vaevab, valides selleks aja, mil nad on lõõgastunud ja valmis vestlema (Õpetussõnad 20:5). Teiseks püüa teha midagi kodu korrashoidmiseks, näiteks aita vanemaid majapidamistöödes või muudes toimetustes, ilma et nad sind paluma peaksid.

Kas sul tuleks aga oma pärisvanemad üles otsida? Kui sa otsustad seda teha või otsustavad nemad seda teha, kas see ohustab ilmtingimata sinu suhteid kasuvanematega? Varem ei andnud lapsendamisega seotud organisatsioonid vanematele infot laste kohta, kelle nad olid ära andnud, ja vastupidi. Praegu on olukord mõningates maades muutunud ning paljud kasulapsed on saanud kokku oma bioloogiliste vanematega, kellest nad üldse midagi ei mäleta. Seal, kus sina elad, võivad muidugi olla teistsugused menetlustavad.

See, kas sa otsustad oma bioloogilised vanemad üles otsida või mitte, on sinu isiklik asi, kuid see ei pruugi olla lihtne. Kasulapsi valitsevad paljud segased tunded. Mõned igatsevad kohtuda oma pärisvanematega, teised mitte. Paljud lapsendatud on saanud kontakti oma bioloogiliste vanematega ja see pole muutnud nende suhteid kasuvanematega.

Palu nõu oma kasuvanematelt ja võib-olla ka küpsetelt sõpradelt kristlikus koguduses (Õpetussõnad 15:22). Kaalu oma võimalusi hoolikalt ja ära tegutse tormakalt. Nagu ütleb Õpetussõnad 14:15, ’paneb taipaja tähele oma samme’.

Kui otsustad oma pärisvanemad üles otsida, kinnita oma kasuvanematele, et armastad ja austad neid sellegipoolest. Kui õpid oma pärisvanemaid tundma vähehaaval, säilitad stabiilsed suhted kasuvanematega, kes sind üles kasvatasid ja õpetasid.

Saa taevase Isaga lähedasemaks

Paljudel lapsendatud noortel on hirm hülgamise ees. Nad kardavad, et võivad kaotada oma kasupere, nii nagu kaotasid kunagi oma pärisvanemad. Selline kartus on mõistetav. Pea siiski meeles neid tarku sõnu: „Kartust ei ole armastuses, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja” (1. Johannese 4:18). Ära lase enda üle valitseda hirmul kaotada oma lähedasi. Püüa selle asemel õppida teisi, ka oma peret, armastama. Kõige enam püüa aga armastada oma taevast Isa, Jehoova Jumalat. Tema on täiesti usaldusväärne ega hülga kunagi oma ustavaid lapsi. Ta võib leevendada sinu hirmutunnet (Filiplastele 4:6, 7).

Catrina, kes adopteeriti lapsena, ütleb, et Piibli lugemine on aidanud tal Jumalaga palju lähedasemaks saada ning õnnelikku ja viljakat elu elada. Ta ütleb, et lähedased suhted Jehoovaga on väga tähtsad, kuna meie taevane Isa teab, mida me tunneme. Catrina lemmikpiiblitekst on Laul 27:10, mis ütleb: „Mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles” (EP 97).

[Allmärkus]

^ lõik 7 Vaata artiklit „Miks just mina olen lapsendatud?”, „Ärgake!”, 22. aprill 2003.

[Pilt lk 20]

Otsi võimalusi, et saada oma kasuvanematega lähedasemaks