Lugejate kirju

Üksikvanemaga pered. Ma ei suuda sõnadega väljendada seda, kui väga ma hindan artiklisarja „Üksikvanemaga pered võivad hästi toime tulla” (8. oktoober 2002). Olen neid artikleid korduvalt lugenud, sest kasvatan üksi kahte last. Iga kord, kui neid loen, kinnitan endale, et saan hakkama ja ma pole üksi. Suur tänu teile!

C. B., Ameerika Ühendriigid

Olen lahutatud. Pärast seda, kui jäin kahe lapsega üksi, muutus mu elu väga pingeliseks. Olen Jehoovale tänulik, et ta on kuulanud minu abipalveid ja on vastanud mulle nende armastavate artiklite näol. Sel moel kinnitab ta meile, et mõtleb meie peale ja armastab meid.

L. T., Tšehhi

Tänan teid väga nende artiklite avaldamise eest. Tundsin end just hiljaaegu täiesti abituna, kuna olen üksikema ja mul tuli hakata taas tööl käima pärast seda, kui olin aastaid lastega kodus olnud. Need artiklid andsid mulle aga lootust ja julgustust, mida vajasin edasi tegutsemiseks. Kavatsen seal toodud soovitusi ellu rakendada, näiteks olla hästi organiseeritud ja juhatada korrapäraselt perekondlikku piibliuurimist. Tahan hoida seda ajakirja käepärast, et lugeda seda iga kord, kui tunnen end jälle abituna.

B. A., Ameerika Ühendriigid

14 aastat tagasi jäin oma poega ja tütart üksi kasvatama. Tänan teid pingutuste eest, mida teete neid artikleid välja andes. Olen siiski mõningates mõtetes pettunud. Näiteks kasutati artiklites korduvalt sõna „edukas”. Arvan, et olen rakendanud ellu soovitusi, mis on kirjas leheküljel 11, kuid minul pole olnud sellist edu nagu vanematel, keda on kujutatud sellel leheküljel. Kindlasti ei seisne edu ainult selles, kui kellegi lapsest saab täisajaline teenija või misjonär.

M. S., Jaapan

„Ärgake!” vastab: Oleme nõus, et edu saab mõõta mitmeti. Meie eesmärk oli tuua praktilisi soovitusi, mis aitaksid üksikvanematel tulla toime eluraskustega ja kinnitada neile, et nende pingutused pole asjatud. Näiteid noortest, kes on täisajalises teenistuses, toodi näitamaks, et üksikvanematel on õnnestunud kasvatada jumalakartlikke lapsi. Meie soov on see, et kõik lapsevanemad, nii need, kes kasvatavad last üksi kui ka need, kes teevad seda kahekesi, hoolitseksid ikka oma laste vaimsete, emotsionaalsete ja füüsiliste vajaduste eest.

Nälg Iirimaal. Tänan teid informatiivse artikli eest „Suur nälg Iirimaal. Jutustus surmast ja väljarändest” (8. oktoober 2002). Sellel näljaajal saabusid paljud iiri immigrandid laevadega Kanadasse. Suur osa neist suri koolerasse, tüüfusesse ja teistesse haigustesse. Kuna paljud lapsed jäid orbudeks, võtsid prantsuse keelt rääkivad pered nad endale kasvatada ja andsid neile oma perekonnanime. Seepärast ei teatud varsti enam midagi nende iiri päritolust.

K. S., Kanada

Noored küsivad. Tahtsin kommenteerida teie artiklit „Noored küsivad: miks mu vanem ei armasta mind?” (22. september 2002). Pärast vanemate lahutust langesin sügavasse masendusse. Vahel tundus mulle, et keegi ei saa mind aidata. Mul on maailma kõige parem ema ja vend, aga sellegipoolest tunnen mõnikord, et tükike mu südamest on kadunud, ja selle tükikese võttis ära isa. Palusin Jehoovalt, et miski aitaks mind. Ja just seda see artikkel tegigi. See artikkel aitas mul endasse positiivsemalt suhtuda ja õpetas mulle, kuidas oma olukorraga toime tulla. Mind liigutas väga kirjakoht Laul 27:10. Mõistsin, et Jehoova armastab mind isegi siis, kui tundub, et keegi teine ei armasta.

D. B., Ameerika Ühendriigid