Miks tõved taas pead tõstavad?

UMBES 40 aastat tagasi arvati, et sellised klassikalised putukatega levivad haigused nagu malaaria, kollapalavik ja denguepalavik on suurtest maakera piirkondadest sama hästi kui likvideeritud. Siis aga juhtus midagi ootamatut – putukatega edasikanduvad haigused hakkasid taas endast märku andma.

Miks? Üks põhjus oli see, et mõningatel putukatel ja nende mikroobidel oli kujunenud välja resistentsus nende piiramiseks kasutatud putukamürkidele ja medikamentidele. Seda loomulikku adaptsiooniprotsessi oli soodustanud nii ülemäära suurtes annustes putukamürkide kasutamine kui ka medikamentide väärtarvitamine. Raamatus „Mosquito” nenditakse: „Liigagi paljudes vaestes peredes hangivad inimesed endale ravimid, tarvitavad neid vaid seni, kuni sümptomid leevenevad, arstimite ülejäägi aga hoiavad alles võimalikuks uueks haiguspuhanguks.” Sellise pooliku ravi tõttu võivad tugevamad mikroobid jääda inimese organismi edasi elama ja anda uue ravimresistentse järglaskonna.

Kliimamuutused

Üks tähtis putukatega levivate haiguste taastuleku põhjus on looduses ja ühiskonnas toimuvad muutused. Olulisel kohal on seejuures globaalsed kliimamuutused. Mõned teadlased kardavad, et keskkonna globaalse soojenemise tõttu levivad kõiksugused haigusekandjad putukad edasi praegu veel jahedama kliimaga piirkondadesse. On tõendeid, mis paistavad osutavat sellele, et see protsess on juba käivitunud. Dr Paul R. Epstein Harvardi meditsiinikooli tervisekaitse ja globaalkeskkonna keskusest märgib: „Praegu saabub teateid nii putukate kui ka putukatega edasikanduvate haiguste (kaasa arvatud malaaria ja denguepalavik) levimisest Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika kõrgematele aladele.” Costa Ricas on denguepalavik juba jõudnud teisele poole mägesid, mis veel hiljaaegu takistasid haigusel Vaikse ookeani rannikust kaugemale levimast, ning haaranud nüüd enda alla terve riigi.

Kuid soojemaks muutunud ilm võib avaldada muulgi moel mõju. Mõnes piirkonnas on jõed muutunud seetõttu mudalompideks, mõnes aga jäävad suurtest vihmadest ja üleujutustest järele seisva veega tiigid. Mõlemal juhul pakub seisev vesi sääskedele suurepärast paljunemiskeskkonda. Lisaks lühendab soojem kliima sääskede arengutsüklit, kiirendab nende paljunemistsüklit ning pikendab sääserohket perioodi. Soojema ilmaga on sääsed aktiivsemad. Kõrgemad temperatuurid mõjutavad ka sääse soolt, intensiivistades  haigusttekitavate mikroobide paljunemist ja seega tõenäosust, et juba üksainus piste võib põhjustada nakkust. Kuid sellega probleemid veel ei piirdu.

Näide haiguste levimise kohta

Putukatega levivate haiguste edendajaiks võivad olla ka muutused inimühiskonnas. Selle mõistmiseks tuleb meil heita lähem pilk putukate rollile. Paljude haiguste puhul võib putukas olla haiguse edasikandumise ahelas kõigest üks lüli paljudest. Loom või lind võib olla haigusetekitaja peremeesorganismiks, kandes putukaid oma kehal või varjates mikroorganisme enda vereringes. Kui need peremeesorganismid suudavad sel kombel ellu jääda, võivad ka neist saada haigustekitaja reservuaarid.

Võtkem näiteks aastal 1975 avastatud Lyme’i tõve, mis sai oma nime USA-s Connecticutis asuva leiukoha järgi. Lyme’i tõbe põhjustav bakter võis jõuda Põhja-Ameerikasse sadakond aastat tagasi Euroopast saabunud laevade pardal koos rottide ja kariloomadega. Kui pisike puuk imeb nakatunud looma verd, jäävad bakterid ta soolde kogu tema eluajaks. Hiljem, kui see puuk hammustab kas teist looma või inimest, võivad bakterid üle kanduda ohvri vereringesse.

Ameerika Ühendriikide kirdeosas kinnitas Lyme’i tõbi juba kaua aega tagasi kindlalt kanda. Lyme’i tõve bakterite peamine kohalik reservuaar on suur-helehamstrik. Need närilised on ka puukide, eriti kasvustaadiumides puukide peremeesloomadeks. Täiskasvanud puugid eelistavad valida hirvlasi kodupaigaks, kus toituda ja paarituda. Kui täiskasvanud emane puuk on end verd täis kaaninud, kukutab ta end maapinnale, et muneda munad, kust peagi väljuvad vastsed, kes alustavad uut elutsüklit.

Tingimuste muutumine

Tõvestavad mikroobid on loomade ja putukatega koos eksisteerinud pikka aega, põhjustamata inimeste haigestumist. Ent tingimuste muutudes võib paigustaudist kujuneda epideemia – inimesed haigestuvad teatud piirkonnas massiliselt. Milliste muutustega oli tegemist Lyme’i tõve juhtumil?

Minevikus aitasid kiskjad hirvepopulatsiooni parajuse raames hoides piirata inimeste kontakte puukidega. Kui esimesed asukad Euroopast metsi põllumaadeks raadasid, kahanes hirvepopulatsioon veelgi  ning ka neid jahtinud kiskjad siirdusid mujale. Kuid 19. sajandi keskpaiku hakkas põllumajandus lääne poole nihkuma ja paljud farmid hüljati, nii et mets hakkas oma valdusi tagasi võitma. Hirved tulid tagasi, kuid neid hävitavad röövloomad mitte. Seepärast kasvas hirvepopulatsioon plahvatuslikult – ja sama plahvatuslikult ka puugipopulatsioon.

Mõni aeg hiljem jõudsid kohale ka Lyme’i tõve bakterid ning jäid aastakümneteks oma peremeestesse elama, enne kui hakkasid ohustama inimesi. Ent kui metsaservadele hakkas kerkima eeslinnu, sattus puukide valdustesse üha enam lapsi ja täiskasvanuid. Puugid haakusid inimeste külge, inimesed aga nakatusid Lyme’i tõppe.

Haigused ebastabiilses maailmas

Eeltoodud stsenaarium kirjeldab vaid üht paljudest haiguste levimise viisidest ning on vaid üks näide selle kohta, kuidas inimtegevus nende esilekerkimist mõjutab. „Peaaegu kõik uued ja visamad haigused võlgnevad oma taastuleku inimese vahelesekkumisele,” kirjutab keskkonnateadlane Eugene Linden oma raamatus „The Future in Plain Sight”. Toome veel mõne näite. Nüüdisajal populaarseks muutunud kiirete reisimisviiside tõttu võivad haigusetekitajad ja nende kandjad jõuda igale poole maailmas. Nii suurte kui ka väikeste loomade looduslike elupaikade hävimine ohustab bioloogilist mitmekesisust. „Saastamine haarab nii õhku kui vett,  nõrgestades ühtmoodi loomade ja inimeste immuunsüsteemi,” märgib Linden. Ta tsiteerib dr Epsteini arvamust: „Oma sekkumisega ökosüsteemi on inimene nõrgestanud maakera immuunsüsteemi ning loonud mikroobide paljunemiseks soodsad tingimused.”

Poliitiline ebastabiilsus viib sõdadeni, mis kahjustavad ökosüsteeme ja lammutavad tervisekaitset ja toitlustamist tagavaid infrastruktuure. Lisaks sellele toob Ameerika Loodusloomuuseumi „Biobulletin” välja mõtte: „Alatoitumuses ja nõrgaksjäänud põgenikud on tihti sunnitud elama põgenikelaagrites, kus ülerahvastatus ja antisanitaarsed elutingimused seavad inimesed ohtu haigestuda igasugu nakkustesse.”

Majanduslik ebastabiilsus sunnib inimesi siirduma eeskätt just tihedalt rahvastatud linnapiirkondadesse kas siis kodumaal või võõrsil. „Tihedalt asustatud piirkonnad on haigusetekitajaile soodsad,” selgitab „Biobulletin”. Linna elanikkonna plahvatusliku kasvuga „ei suuda üldjuhul pidada sammu sellised rahva tervise heaks rakendatavad olulised meetmed nagu põhihariduse andmine, toitlustamine ja vaktsineerimisprogrammid”. Ülerahvastatus seab lisakoormuse ka puhta vee, kanalisatsiooni- ja jäätmekäitlussüsteemidele, mistõttu kannatavad sanitaarolud ning isiklik hügieen, samal ajal kui putukatele ja teistele haigusekandjatele on loodud igati soodsad tingimused. Kuid nagu selgub järgmisest artiklist, pole olukord siiski lootusetu.

[Väljavõte lk 11]

„Peaaegu kõik uued ja visamad haigused võlgnevad oma taastuleku inimese vahelesekkumisele”

[Kast/pilt lk 7]

Lääne-Niiluse viirus tungib Ameerika Ühendriikidesse

Lääne-Niiluse viirus, mis kandub inimesele edasi peamiselt sääskede vahendusel, isoleeriti esimest korda aastal 1937 Ugandas. Hiljem on leitud seda Lähis-Idast, Aasiast, Okeaaniast ja Euroopast. Läänepoolkeral avastati see viirus alles aastal 1999. Sellest ajast peale on Ameerika Ühendriikides registreeritud üle 3000 nakkusjuhtumi ning enam kui 200 inimest on surnud.

Enamik nakatunuist pole oma nakatumisest teadlikud, olgugi et mõnel võib esineda gripile iseloomulikke sümptomeid. Kuid väikest protsenti haigeid tabavad rasked haigused, kaasa arvatud peaajupõletik ja seljaajukelmepõletik. Lääne-Niiluse viirusele pole veel vaktsiini ega konkreetset ravi. USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskus hoiatab, et Lääne-Niiluse viiruse võib saada ka organisiirdamise ja vereülekande kaudu, juhul kui doonor on nakatunud. „Praegu ei osata verest Lääne-Niiluse viirust leida,” teatas aastal 2002 uudisteagentuur Reuters.

[Allikaviide]

CDC/James D. Gathany

 [Kast/pilt lk 8, 9]

Kuidas ennast kaitsta? Mõningaid nõuandeid

„Ärgake!” pöördus nakkusohtlike putukate ja nakkushaiguste levipiirkondade elanike poole kõikjal maailmas, et saada kasulikke tervisenõuandeid. Ehk kuluvad nende nõuanded sinugi elupiirkonnas marjaks ära.

Puhtus – tähtsaim kaitseabinõu

▪ Hoia oma kodu puhas

„Säilita toitu kaetud nõudes. Hoia valmistoitu enne serveerimist kaane all. Korista mahapudenenud toit otsekohe ära. Ära jäta pesemata toidunõusid üleöö ja ära jäta toidujäätmeid õue vedelema, et neid hommikul ära viia. Kata need kinni või mata maha, sest putukad ja närilised tulevad öösel toitu otsima. Kui katta muldpõrand õhukese betoonikihiga, on kergem hoida kodu puhtana ja putukatest vabana.” (Aafrika)

„Ladusta puuvilju või muud putukatele ahvatlevat elumajast kaugemal. Hoia kariloomi – kitsi, sigu, kanu – väljaspool maja. Kaaneta välikäimlad. Mata loomasõnnik kiiresti maha või kata lubjaga, et kärbsed ligi ei saaks. Isegi kui naabrid kõike seda ei tee, võid sa hoida putukate hulka parajuse piires ning ka anda head eeskuju.” (Lõuna-Ameerika)

[Pilt]

Jätta toit või jäätmed katmata on otsekui kutsuda putukaid ühisele einele

▪ Isiklik hügieen

„Seep ei ole kallis. Niisiis pese sageli käsi ja riideid, eriti kui oled puutunud kokku teiste inimeste ja loomadega. Hoidu puutumast surnud loomi. Hoidu kätega puudutamast suud, nina ja silmi. Rõivaid tuleks korrapäraselt pesta, kuigi need võivad paista puhastena. Et mõningad lõhnaained meelitavad putukaid ligi, siis väldi lõhnastatud hügieenitooteid.” (Aafrika)

Ennetavad meetmed

▪ Kõrvalda sääskede sigimispaigad

Kata kinni veetünnid ja pesupalid. Kõrvalda kõik lahtised anumad, kuhu võiks koguneda vett. Ära jäta vett lillepotialusele seisma. Sääsed võivad paljuneda kõikjal, kuhu vesi kauemaks kui neljaks päevaks seisma jääb. (Kagu-Aasia)

▪ Väldi kontakte putukatega

Väldi putukate aktiivseimaid toitumisaegu ja -paiku. Troopikamaades loojub päike varakult, seepärast tehakse paljusid igapäevatoimetusi pimedas, mil paljud putukad on tavalisest aktiivsemad. Väljas istudes ja magades suureneb oht saada mingi putukatega edasikanduv üldlevinud haigus. (Aafrika)

[Pilt]

Magada sääseohtlikul maal väljas on otsekui ennast sääskedele toidulauaks pakkuda

  Eriti metsas olles kanna rõivaid, mis jätavad minimaalselt nahka paljaks. Kasuta oma riietel ja nahal putukatõrjevahendeid, alati järgides kaasaantud juhendeid. Kui olete viibinud väljas, vaata hoolega ennast ja oma lapsed üle, et avastada puuke. Hoia oma lemmikloomad tervetena ja vabadena putukatest. (Põhja-Ameerika)

Ole kariloomadega võimalikult vähe kontaktis – putukad võivad nende haigusi inimestele levitada. (Kesk-Aasia)

Kõik perekonnaliikmed kasutagu sääsevõrku – oleks hea, kui seda on putukatõrjevahendiga immutatud. Pane akende ette sääsevõrgud ja vaata, et need poleks katki. Sulge katuseräästas avad, kust putukad saaksid sisse pugeda. Sedalaadi ettevaatusabinõud küll maksavad kuigipalju, ent veelgi rohkem raha võib kuluda siis, kui laps tuleb haiglasse viia või kui pere ülalpidaja haigestub ega suuda tööl käia. (Aafrika)

[Pilt]

Putukamürgiga immutatud sääsevõrk tuleb odavam kui ravimi- ja haiglaarved

Kõrvalda oma kodust putukate peidupaigad. Krohvi seinad ja laed ning sule praod ja augud. Kata roogkatuse alune putukakindla kangaga. Kõrvalda putukate peidupaigad – näiteks paberi- või rõivahunnikud või ülestikku riputatud pildid seintel. (Lõuna-Ameerika)

Mõned inimesed peavad putukaid ja närilisi kalliteks külalisteks. Nad pole seda mitte! Hoia neist oma kodu puhas. Kasuta putukatõrjevahendeid ja -mürke, ent järgi juhiseid. Kasuta kärbsepüüniseid ja -piitsa. Ole nutikas: üks naine tegi kangast toru, täitis selle liivaga ja asetas uksealusesse tühimikku, et putukad sisse ei pääseks. (Aafrika)

[Pilt]

Putukad ei tohiks sinu majas külalisteks olla. Aja nad minema!

▪ Ennetav meditsiin

Säilita haigustele vastupanu õigesti toitudes, puhates ja kehalisi harjutusi tehes. Piira stressi. (Aafrika)

Reisijatele. Vii end eelnevalt kurssi värskeima infoga nakkusohtude kohta. Teavet saab tervishoiuasutustest ja valitsuse internetilehekülgedelt. Enne reisileasumist tee läbi selle piirkonna külastamiseks vajalik ennetusravi.

Kui tunned end haigena

▪ Pöördu otsekohe arsti poole

Enamik haigusi allub varase diagnoosi korral kergemini ravile.

▪ Hoidu valediagnoosist

Pöördu arsti poole, kes on kursis nakkusesiirutajate kaudu levivate haigustega ja vajaduse korral ka troopikahaigustega. Räägi arstile kõigist oma haigussümptomitest ja sellest, kus sa oled hiljuti ja ka varem reisil käinud. Tarvita antibiootikume vaid vajaduse korral ning tee ravikuur täielikult läbi.

[Pilt]

Putukatega levivaid haigusi võidakse ekslikult muude haigustena diagnoosida. Räägi arstile kõigist oma reisidest

[Allikaviide]

Maakera: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Kast/pilt lk 10]

Kas putukad levitavad HIV-nakkust?

Entomoloogid ja meditsiiniteadlased pole rohkem kui kümneaastase uurimistöö käigus leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et sääsed või mingid muud putukad kannavad edasi aidsiviirust HIV-i.

Näiteks sääse suised ei sarnane süstlaga, millel on vaid üks ava, mille kaudu võidakse veri tagasi süstida. Sääsed imevad ühe avause kaudu verd ning teise kaudu eritavad sülge. Nagu selgitab Sambia Mongu piirkonna tervisekaitseosakonna HIV-spetsialist Thomas Damasso, lõhustub veri sääse seedesüsteemis, mistõttu viirus hävib. Putuka väljaheidetes HIV-i ei leidu. Erinevalt malaariaparasiitidest HIV sääse süljenäärmetesse ei satu.

Selleks, et inimene nakatuks HIV-iga, peaks ta puutuma kokku ülisuures koguses pisikutega. Juhul kui sääse toitumist segatakse ning ta otsekohe teisele ohvrile laskub, on tema suistesse jääda võiv verekogus liiga tühine, et teha kahju. Nagu ütlevad spetsialistid, ei saada HIV-nakkust ka siis, kui HIV-positiivset verd täis sääsk lahtise haava peal maha lüüa.

[Allikaviide]

CDC/James D. Gathany

[Pildid lk 7]

Puuk (paremal pool suurendatult) levitab inimestele Lyme’i tõbe

Vasakult paremale: täiskasvanud emane, täiskasvanud isane ja nümf, kõik tegelikus suuruses

[Allikaviide]

Kõik puugid: CDC

[Pildid lk 10, 11]

Putukatel aitavad haigusi edasi kanda üleujutused, halvad sanitaartingimused ja inimeste migratsioon

[Allikaviide]

FOTO UNACIONES (from U.S. Army)