Putukatega levivad haigused – süvenev probleem

ÜHES Ladina-Ameerika kodus on jõudnud kätte magamamineku aeg. Ema mähib armastavalt oma väikepoja teki sisse ja soovib talle head ööd. Kuid ööpimeduses ronib laepraost voodi kohal välja must läikiv vähem kui kolme sentimeetri pikkune „suudlev lutikas” (Triatoma megista), kukutab märkamatult end magava lapse näole ning pistab oma noka läbi pehme naha, ilma et laps seda eriti tajukski. Ajal, mil lutikas ahnelt verd imeb, eritab ta parasiitidest kubisevat väljaheidet. Poiss kratsib läbi une oma nägu ning hõõrub nakatunud väljaheite haava sisse.

Selle ootamatu kohtumise tagajärjeks on see, et poiss nakatub Chagasi tõppe. Nädala-paari kestel vaevab teda kõrge palavik ning ta keha on turses. Isegi kui poiss jääb ellu, võivad parasiidid tema organismis edasi elada ning hõivata südame, närvid ja muud sisekoed. Võib mööduda koguni 10–20 aastat, enne kui sümptomid endast märku annavad. Siis võivad ilmneda seedetrakti kahjustused, võib nakatuda peaaju ning lõpuks tekkida surmaga lõppev südamepuudulikkus.

See väljamõeldud lugu annab realistliku kirjelduse Chagasi tõppe nakatumise kohta. Miljonid ladinaameeriklased on ohus saada selline surmasuudlus.

Inimese hulkjalgsed kaaslased

„Enamiku inimest vaevavate tõsisemate palavikuhaiguste põhjustajateks on putukatega levivad mikroorganismid,” kirjutab „Encyclopædia Britannica”. Tavapäraselt kasutatakse terminit ’putukas’ nii tõeliste putukate – kuuejalgsete olendite, näiteks kärbeste, kirpude, sääskede, täide ja mardikate – kui ka kaheksajalgsete olendite, näiteks lestade ja puukide kohta. Teadlased liigitavad kõik need suurde lülijalgsete kategooriasse. See on loomariigi suurim hõimkond, kuhu teadaolevalt kuulub üle miljoni liigi.

Valdav osa putukaid pole inimesele kahjulikud, osa putukaid on aga ülimalt kasulikud. Kui neid poleks, jääksid paljud inimestele ja loomadele toitu andvad taimed tolmeldamata ja viljatuks. Mõned putukad aitavad heitmeid taas ringkäiku saata. Paljud putukad on puhtalt taimtoidulised, samas on ka putukaid, kes toituvad teistest putukatest.

Muidugi on ka putukaid, kes tülitavad inimesi ja loomi oma valusate hammustustega või ka pelgalt massilise kohaloluga. Samuti tekitab osa neist suurt kahju põllukultuuridele. Ent kõige hullemad on haigusi ja surma levitavad putukad. Putukatega levivad haigused „põhjustasid 17. sajandist kuni 20. sajandi hakuni inimeste haigestumist ja surma rohkem kui kõik teised haigused  üheskoos võetuna”, tõdeb Duane Gubler USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskusest.

Praegusel ajal nakatub umbes iga kuues inimene mingisse putukatega levivasse haigusesse. Lisaks inimkannatustele on putukatega edasikanduvad haigused raskeks majanduslikuks koormaks eriti just arengumaades, kus rahalisi vahendeid kõige enam napib. Üksainuski haiguspuhang võib minna kalliks maksma. On teada, et üks selline 1994. aasta juhtum India lääneosas nõudis kohalikult ja maailmamajanduselt miljardeid dollareid. Nagu teatab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (MTO), ei või maailma vaeseimates riikides toimuda majanduslikku arengut enne, kui sellised terviseprobleemid kontrolli alla saadakse.

Kuidas putukad haigusi edasi kannavad

Putukad on nakkusesiirutajaiks peamiselt kahel viisil. Esimene neist on mehhaaniline edasikandmine. Nii nagu inimesed võivad kanda puhastamata kingadega mustust tuppa, „võivad toakärbsed kanda oma jalgadega edasi miljoneid mikroorganisme, mis piisavalt suurtes doosides võivad põhjustada haigestumist”, ütleb „Encyclopædia Britannica”. Näiteks võivad kärbsed olla saastatud väljaheidetega, mida nad siis meie toidule või joogile maandudes edasi kannavad. Sel teel nakatuvad inimesed sellistesse kurnavatesse ja surmatoovatesse haigustesse nagu kõhutüüfus, düsenteeria ja ka koolera. Kärbsed aitavad levitada ka trahhoomi – mis on olulisemaid pimeduse tekkimise põhjusi maailmas. Trahhoom võib põhjustada pimedaksjäämist, armistades silma sarvkesta – silma läbipaistvat osa vikerkesta ees. See nuhtlus on tabanud maailmas umbes 500 000 000 inimest.

Ka mustuses jõudsasti paljunevad prussakad arvatakse haiguste mehhaanilisel teel edasikandjate hulka. Lisaks seostavad spetsialistid astmajuhtude hiljutist järsku kasvu eeskätt laste seas prussakaallergiaga. Kujutlegem näiteks pilti 15-aastasest tüdrukust Ashley’st, kes on palju öid vaevelnud astmast põhjustatud hingamisraskuste käes. Kui arst asub Ashley kopse kuulama, pudeneb tüdruku särgist välja prussakas ja sibab üle läbivaatuslaua.

Haigused putukate organismis

Putukad võivad levitada haigusi ka siis, kui nende organismis pesitsevad viirused, bakterid või parasiidid, mida nad kas hammustades või muul moel edasi kannavad. Sel kombel kannab inimestele haigusi edasi vaid väike protsent putukaid. Näiteks, kuigi on olemas tuhandeid pistesääsklaste liike, kannab maailmas teisel kohal (pärast tuberkuloosi) asuvat surmatoovat nakkushaigust malaariat edasi vaid perekond Anopheles (hallasääsed).

Kuid teisedki sääsed kannavad edasi tervet hulka tõbesid. MTO teatab: „Suurimaks nuhtluseks kõigist haigusi edasikandvatest putukatest on sääsk, kes levitab malaariat, denguepalavikku  ja kollapalavikku, mis kõik üheskoos põhjustavad igal aastal mitu miljonit surmajuhtumit ja sadu miljoneid haigestumisi.” Nii malaaria kui ka denguepalavik ohustavad ligikaudu 40 protsenti maakera rahvastikust. Paljudes paikades võidakse nakatuda mõlemasse haigusesse.

Sääsed pole muidugi ainsad putukad, kes oma organismis nakkust kannavad. Tsetsekärbsed kannavad edasi algloomi, kes põhjustavad sadu tuhandeid inimesi vaevavat unitõbe ja sunnivad terveid kogukondi viljakaid põllunduspiirkondi hülgama. Jõepimedust põhjustavat organismi edasikandvad kihulased on röövinud umbes 400 000 aafriklaselt nägemise. Moskiitolased võivad kanda edasi ka algloomi, mis põhjustavad leišmaniaasi – tervet rühma sandistavaid, välimust moonutavaid ja tihtilugu surmatoovaid haigusi, mis vaevavad praegu miljoneid igasuguses eas inimesi mitmel pool maailmas. Kõikjal elutsevad kirbud võivad kanda edasi paelussi, entsefaliiti, tulareemiat ja ka Musta Surmana tuntud muhkkatku, mis keskajal pühkis vaid kuue aastaga minema kolmandiku või enam Euroopa rahvastikust.

Täid, lestad ja puugid võivad muude haiguste kõrval kanda edasi mitmeid tüüfusevorme. Maakera kõigis parasvöötmemaades võivad puugid kanda edasi kurnavat Lyme’i tõbe, mis on levinumaid siirutushaigusi Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Ühest Rootsi uurimusest ilmnes, et rändlinnud võivad transportida tuhandete kilomeetrite kaugusele puuke, kes tõenäoliselt kannavad haigusi edasi uutesse regioonidesse. „Encyclopædia Britannica” ütleb: „Puugid ületavad inimestele edasikantavate haiguste arvu poolest kõiki teisi lülijalgseid (välja arvatud sääsed).”  Tõsiasi on see, et üksainus puuk võib kanda oma organismis isegi kolme erinevat haigustekitajat ning anda kõik need edasi vaid üheainsa hammustusega!

Hingetõmme haigustest

Alles 1877. aastal tõestati teaduslikult, et putukad kannavad edasi haigusi. Sellest ajast saadik on korraldatud laiaulatuslikke kampaaniaid, et piirata või likvideerida haigusekandjaid putukaid. Aastal 1939 lülitati arsenali putukamürk DDT ning 1960. aastatel ei peetud enam putukate põhjustatud haigusi väljaspool Aafrikat elavate rahvaste peamiseks terviseohustajaks. Nakkusesiirutajate kontrolli all hoidmiselt kandus rõhk erakorraliste juhtumite ravimisele medikamentidega, mistõttu hakkas hääbuma huvi putukate ja nende looduslike elupaikade uurimise vastu. Töötati välja järjest uusi ravimeid ning tundus, et teadus suudab leida võluvahendi iga haiguse vastu. Nakkushaiguste all äganud maailm sai hinge tõmmata. Ent hingetõmbeaeg kujunes üürikeseks. Miks? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Väljavõte lk 3]

Tänapäeval nakatub iga kuues inimene mingisse putukatega edasikanduvasse haigusesse

[Pilt lk 3]

„Suudlev lutikas”

[Pilt lk 4]

Kärbsed ja tarakanid kannavad haigusetekitajaid jalgadega edasi

[Pildid lk 5]

Paljud putukad kannavad oma organismis haigusi

Kihulased levitavad jõepimedust

Sääsed levitavad malaariat, denguepalavikku ning kollapalavikku

Täid võivad kanda edasi tüüfust

Kirbud kannavad edasi entsefaliiti ja teisi haigusi

Tsetsekärbsed levitavad unitõbe

[Allikaviited]

WHO/TDR/LSTM

CDC/James D. Gathany

CDC/Dr. Dennis D. Juranek

CDC/Janice Carr

WHO/TDR/Fisher

[Pildi allikaviide lk 4]

Clemson University - USDA Cooperative Extension Slide Series, www.insectimages.org