Suurejooneline laevareis magistraalil nr 1

„ÄRGAKE!” NORRA-KORRESPONDENDILT

LÄBI aasta igal õhtul väljub Edela-Norra rannikult Bergenist laev, mis suundub umbes 4500 kilomeetri pikkusele 11-päevasele reisile põhja. Laevad mööduvad tuhandetest saartest ja sõidavad läbi arvukatest fjordidest ja merekitsustest ning peatuvad Norra kauni kaljuranniku linna- ja külasadamates.

Kuigi paljud peavad merereisi rannikuekspressil üheks maailma kauneimaks turismireisiks, on sellel reisil ka praktiline külg, sest liini laevad veavad kaupa, posti ja reisijaid isegi põhjapolaarjoone taha Kirkenesi sadamasse, liini lõpp-peatusesse.

Kuidas aga saavad laevad sõita põhjapooluse ümber, kui on talv ja suur osa Arktika vetest kaanetub jääga? Norrat mõjutavad Põhja-Atlandi hoovuse soojad veed ja pehmed läänetuuled. Nii Põhja-Atlandi hoovuse veed kui ka läänetuuled muudavad Norra kliima pehmemaks, kui nii kõrgetes  laiuskraadides ootuspärane oleks. Tänu sellele on Norra sadamad peaaegu jäävabad isegi talviti.

Veemagistraal saab alguse

Kui 19. sajandi lõpus kaaluti, kas ühendada Norra rannikuäärsed asustatud punktid maantee, raudtee või mereteega, otsustati meretee kasuks. Kuid tollal ei toimunud isegi mereühendus raskusteta, sest vaatamata sellele et meri ei jäätunud täielikult, oli laevasõit öösiti ja halva ilma korral ikkagi ohtlik.

Siiski sai tänu kapten Richard Withi kujutlusvõimele ja otsusekindlusele 1893. aasta 2. juulil alguse korrapärane laevaliiklus. Tol päeval alustas oma teekonda esimene rannikuekspress, mis väljus Trondheimist ja suundus Euroopa põhjapoolseimasse linna Hammerfesti. Hoolimata süngetest ennustustest, läks kõik hästi. Hiljem pikendati liini Bergenist Kirkenesi ja peatusi sai ühtekokku 34, ning Bergen ja Kirkenes on tänase päevani liini algus- ja lõpp-punktideks. Kõige suurem tõend selle meretee rajamise õnnestumise ja tähtsuse kohta on ehk see, et ranniku ääres elavad inimesed hakkasid seda liini nimetama magistraaliks nr 1.

Praegu on sellel liinil kasutusel 11 moodsat laeva, mis väljuvad iga 24 tunni tagant. Kuna aga rannikuäärsete linnade maantee- ja raudteeühendus on nüüdseks suuresti paranenud, on rannikuekspress orienteeritud üha enam turistidele, mida on ka näha laevade kujunduses.

Avarad vaated

Bergen-Kirkenesi liini laevad sõidavad peamiselt rahulikes vetes. Niisiis on reisijatel võimalik 11 päeva jooksul imetleda Norra kauneimaid vaateid: armsaid külakesi, ümbritsetud lopsakatest karjamaadest, mereäärseid kalurikülasid, liustikke, fjorde, lumiseid mägesid, merelindudest kihavaid rannakaljusid, võimsaid koskesid ja isegi vaalu.

Lisaks laevalt avanevatele vaadetele saavad reisijad laeva ankrusse jäädes ka maismaal vaatamisväärsustega tutvuda. Näiteks avaneb Molde linnast vaade Romsdali mäestiku 87 lumitunud mäetipule. Ålesundis ja Trondheimis jääb isegi veidi aega linnatänavatel jalutada ja sealset omanäolist arhitektuuri uudistada. Mõningates linnades üürivad reisijad auto ja sõidavad järgmisesse sadamasse, kus laev peatuse teeb.

Pärast Bodø linnast lahkumist möödub rannikuekspress Vestfjordenist ja suundub 175 kilomeetrit pika Lofootide saarestiku poole, kus kõrguvad mäed ja asuvad kenad kalurikülad. Mõned saared Lofootide saarestikus polegi muud kui kivid ja kaljud ning mõnel neist seisab vaid üksik tuletorn või paak. Lofootidel pesitsevad ühed maailma suurimad merelinnukolooniad – kajakad, tiirud, hahad, lunnid, tirgud, kormoranid, algid ning mõnikord ka tormipääsud. Lindude arvukus ulatub miljonitesse.

Igal talvel on meri Lofootide ümber täis kaluripaate, kuna siis on skrei ehk tursa püüdmise aeg. Siinsetes vetes liigub isegi vaalu. Millist vaatepilti pakuvad küll reisijatele need hiigelimetajad oma fontäänidega!

Suviti siseneb rannikuekspress ka Trollfjordi. Kuna sissepääs sellesse fjordi on nii kitsas, tekib reisijal tunne, et ta võiks üle reelingu ääre kummardades järsku kaljut puutuda. Siin ei julge laevamadrus sireeni lasta, sest muidu võib oodata kivivaringut. See rannik oma lumiste mäetippudega on fotograafide unistus.

 Laev peatub veel mõnes linna ja kaluriküla sadamas ning pöördub siis itta, ranniku äärde, mis on paljude arvates kogu reisi kõrgpunkt. Honningsvågi sadamast saavad reisijad minna ekskursioonile Nordkappi, Jäämerest peaaegu püstloodselt tõusvale 300 meetri kõrgusele kaljule, kust avanevad võimsad vaated.

Reisi lõpp-peatus on Kirkenes, kus peatutakse vaid mõned tunnid ja seejärel hakkab laev tagasi Bergeni poole sõitma. Põhjast lõunasse sõites on reisijatel võimalik imetleda vaateid, mille nad võisid maha magada teel põhja poole. Polaarjoone taga on näha võimsat 370-ruutkilomeetrise pindalaga Svartiseni liustikku. Seejärel möödub laev Seitsme Õe nime kandvast kaunist mäeahelikust ja kaabukujulisest Torghatteni mäest, millest läheb läbi suur looduslik tunnel. Måløy ja Florø linna vahel möödub laev 860 meetri kõrgusest Horneleni mäest, mis tõuseb veest välja nii järsult, et siingi ei julge laevamadrus kivivaringu kartuses sireeni lasta.

Keskööpäike ja polaaröö

Turistid, kes võtavad mööda Norra rannikut kulgeva reisi ette suvel, ei näe kogu reisi jooksul peaaegu  üldse pimedat aega. Suur osa reisist kulgeb ju keskööpäikese maal ehk põhjapolaarjoone taga. Siin paistab päike ööd läbi. Nordkapis ei looju päike peaaegu 12 nädalat järjest.

Talvel reisijad näevad hoopiski pikka polaarööd. Sellel ajal on aga oma võlu, mil taevas, ookeaniveel, mägedel ja lumel kumavad õrnad värvitoonid, kui päike küll läheneb horisondile, kuid ei tõuse sellest üle. Talvetaevas on parimaks taustaks ühele suurejoonelisemale looduse vaatemängule – virmalistele. Kui päikesetuule laenguga osakesed triivivad polaaralade kohale, tantsisklevad tähistaevas oma rütmi järgi rohelise, kollakasrohelise ja punaka värvusega kaarduvad, võbelevad ja lainetavad kiirte- või kardinakujulised virmalised.

Muidugi ei pea kõige selle imetlemiseks sõitma rannikuekspressiga. Tänu laiendatud maantee- ja raudteevõrgule saab seda teha ka auto või rongi aknast. Neile, kelle rahalised võimalused on piiratud, osutub viimane võimalus ökonoomsemaks. Ükskõik, millise tee keegi ka ei valiks, on kindel see, et Norra rannikuvaadetest, mis muutuvad iga kilomeetri tagant ja igal aastaajal, ei väsi ära mitte kunagi.

[Kaart lk 13]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

SOOME

ROOTSI

NORRA

OSLO

Meretee

▿ ▵ Bergen

▿ ▵ Florø

▿ ▵ Måløy

▿ ▵ Ålesund

▿ ▵ Molde

▿ ▵ Trondheim

PÕHJAPOLAARJOON

Monument põhjapolaarjoone juures

▿ ▵ Bodø

▿ ▵ Lofoodid

Trollfjord

▿ ▵ Tromsø

▿ ▵ Hammerfest

▿ ▵ Honningsvåg

▿ ▵ Kirkenes

[Allikaviide]

Põhineb kaardil: Hurtigruten

 [Pilt lk 15]

Mäetippudest ümbritsetud Trollfjord

[Allikaviide]

TO-FOTO AS, Harstad

[Pildid lk 15]

Lofootidel pesitsevad paljud merelinnud, näiteks kajakad, põhjatirgud ja lunnid

[Pilt lk 16]

Marsruut nr 1 algab Bergenist

[Pilt lk 16]

Monument põhjapolaarjoone juures

[Pilt lk 16]

Keskööpäike

[Allikaviide]

TO-FOTO AS, Harstad

[Pilt lk 16, 17]

Seitse Õde

[Allikaviide]

Per Eide

[Pilt lk 17]

Rannikuküla pimedal talveajal

[Pilt lk 17]

Aurora borealis, virmalised

[Allikaviide]

© TO-FOTO AS, Harstad

[Pilt lk 17]

Marsruudi lõpp Kirkenes

[Allikaviide]

Hallgeir Henriksen

[Pildi allikaviide lk 13]

Nancy Bundt