Vaatleme maailma

Kas produktiivsus on kasvanud?

„Kui kümme aastat tagasi töötas iga kümnes kanadalane rohkem kui 50 tundi nädalas, siis nüüd teeb seda iga neljas,” teatab ajaleht „The Vancouver Sun”. Riiklikus uuringus, kus küsitleti 31 500 kanadalast, selgus et „pooled vastanutest teevad kodus või nädalavahetustel ühe kuu jooksul kokku 27 ületundi, mille eest neile palka ei maksta”. Üks peamisi ületöötamise põhjuseid on tehnika. „Uuringus tuli välja, et peaaegu kõik ületunnid tehti kodus ... arvutiga,” ütleb ajaleht. Niisiis, selle asemel et inimestel oleks tänu arvutile võimalik käia vaid neli päeva nädalas tööl ja rohkem puhata, on „just tehnika tõttu töötajad stressis, haiged, läbipõlenud ja puuduvad töölt, mis kõik vähendab produktiivsust”. Ajaleht lisab: „Enamik vastanutest on nõus, et tehnika on tekitanud neis suuremat huvi töö vastu ja kasvatanud produktiivsust. Samal ajal aga ei väitnud peaaegu mitte keegi, et tehnika on vähendanud nende töökoormust või tööstressi.”

 Saastatus suurlinnades

„México, Caracas, Bogotá ja La Habana on maailma saastatuimad linnad,” kirjutab México ajaleht „El Universal”. Nii selgus Londonis avaldatud uuringus, mille korraldas ühing Mercer Human Resource Consulting Society. Saastatuse mõju uuriti kogu maailma linnades ning arvesse võeti selliseid tegureid nagu õhukvaliteet, jäätmekäitlus, ohutus, elamistingimused, haridus, transport ja kommunaalteenused. Euroopa linnadest on kõige kõrgem elukvaliteet Zürichis ja Viinis. Maailma kõige puhtamad linnad on Calgary ja Honolulu. Ladina-Ameerikas peetakse parimaks linnaks, kus elada, Puerto Ricos asuvat San Juani.

Abielude purunemise hind

Instituudi Civitas Family Studies Unit projektijuht Rebecca O’Neill, kes analüüsis enam kui sadat kahekümne aasta jooksul avaldatud perekonnateemalist artiklit, kirjutas, et „paljudele peredele on ilma isata olemine toonud kaasa vaesuse, emotsionaalseid raskusi, terviseprobleeme ning tähendanud mitmesugustest võimalustest ilmajäämist ja stabiilsuse puudumist”. O’Neilli sõnul kannatavad purunenud perede lapsed „50 protsenti suurema tõenäosusega tervisehäireid, jooksevad kaks korda suurema tõenäosusega kodunt ära ja kogevad viis korda suurema tõenäosusega kuritarvitamist”, teatab Londoni ajaleht „The Sunday Telegraph”. Ajaleht lisab: „Lastel, kes ei ela koos oma päris isaga, on ka kolm korda suurem tõenäosus kogeda kooliprobleeme ja raskusi teistega läbisaamisel. Teismelistena hakkavad nad kaks korda suurema tõenäosusega jooma, suitsetama, uimasteid tarvitama, ... kuritegusid sooritama, samuti alustavad nad varem seksuaalsuhteid ja saavad emaks-isaks.” Isegi kui abielupaarid on sama vaesed kui üksikvanemad, satuvad nende lapsed vähema tõenäosusega nendesse raskustesse.

Vägivaldsete surmade seas esikohal enesetapp

„Kõige suurema osa vägivaldsetest surmadest maailmas moodustavad enesetapud,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Artikkel, mis põhineb Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raportil, lisab, et aastal 2000 suri vägivaldsesse surma 1,6 miljonit inimest. Tol aastal sooritas enesetapu 815 000 inimest, mõrvaohvriks langes 520 000 ning sõdades ja relvakonfliktides hukkus 310 000 inimest. Enamik vägivaldsetest surmadest leidis 2000. aastal aset „arengumaades, tööstusmaades aga vähem kui 10 protsenti”, kirjutatakse ajalehes. Eestis, Leedus ja Valgevenes sooritati neli korda rohkem enesetappusid kui Suurbritannias. Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on mõrvade arv kaks korda suurem kui enesetappude arv, Austraalias, Euroopas ja Kaug-Idas aga vastupidi.

Unepuuduses vaevlevad lapsed

Unepuudus mõjub laste tervisele väga halvasti, ütleb ajakiri „U.S.News & World Report”. Unepuuduse all kannatavad lapsed õpivad koolis kehvasti ja neil on raske sõpru leida. „Lapsed, kellel on unevõlg, ei suuda kaua keskenduda, nad on ärritunud, pöörased ja kannatamatud,” annab ajakiri teada. Arstid kurdavad, et tihtipeale on neis probleemides süüdi vanemad. Laste psühhoterapeut Barbara Braun-McDonald ütleb: „Kui te hoiate oma lapsi üleval õhtul kella üheteistkümneni, et veeta koos perega aega, tuleks teil oma tegemiste üle hästi järele mõelda.” Vanematel soovitatakse seada lastele kindel magamamineku ja ärkamise aeg, et neil tekiks normaalne une- ja ärkveloleku rütm. Lisaks sellele soovitatakse igaõhtuseid une-eelseid rituaale, näiteks lapsi vannitada, kaisutada ja lugeda neile unejuttu. Tunni aja jooksul enne magamaminekut ei tohiks aga lapsed telerit vaadata ega arvutit kasutada.

„Mängud, suupisted ja veri”

Jaapani noored on hakanud järjest sagedamini külastama „konditsioneeritud õhuga avaraid ruume, kus saab tasuta videoid vaadata, arvutimänge mängida, suupisteid süüa ja lasta endale jalamassaaži teha”, kirjutab ajaleht „IHT Asahi Shimbun”. Seda kõike saavad noored vaid ühel tingimusel – kui nad loovutavad verd, sest need rajatised kuuluvad Jaapani Punase Risti alluvuses töötavale verekeskusele. „Inimesed loovutavad verd õhkkonnas, kus valitseb peomeeleolu,” kirjutab ajaleht. „Pärast seda, kui noored on verd andnud, ei lahku nad verekeskusest, vaid jäävad sinna sõõrikuid sööma, mahla jooma ja arvutimänge mängima, mida kõike saab tasuta. Peale selle toimub paar korda nädalas tasuta tulevikuennustamine.” Samuti korraldatakse kosmeetikakursusi, kirbuturge, tehakse akupunktuuri, massaaži ja peetakse kontserte. Kuna veredoonoreid on jäänud aina vähemaks, püüab Punane Rist ümber kujundada kogu riigi verekeskusi. Verekeskused, mis olid varem sünged ja hirmuäratavad paigad, on teismeliste ja noorte seas muutumas üha populaarsemateks ajaveetmiskohtadeks, ütleb ajaleht.

Kruiisilaevad ja veereostus

„Luksuslikud kruiisilaevad, mis kannavad igal aastal miljoneid reisijaid maailma kõige eraldatumatesse paikadesse, ohustavad mereelustikku ja reostavad vett,” teatab Londoni ajaleht „The Sunday Times”. Laev, kus on peaaegu 4000 inimest – reisijad ja meeskonnaliikmed, heidab iga päev vette kümneid tuhandeid liitreid õlist pilsivett, reovett, pesupesemise vett ning ligi 70 liitrit mürgiseid kemikaale ja seitse tonni prügi. Merel tekitavad reisijad palju enam jäätmeid kui maismaal puhates. Aastal 2000 sõitis umbes 240 kruiisilaeva kümme miljoni reisijaga ökoloogiliselt habrastele aladele, nagu Alaska Glacier Bay’le, Kariibi mere korallriffidele ja saartele, Vahemere ajaloolisele rannikule ja isegi Antarktikasse. Arvatakse, et aastaks 2005 võetakse kasutusse veel 50 laeva. Roger Rufe ookeanikaitsegrupist ütleb: „Kruiisilaevad on nagu vee peal hulpivad linnad, kus ei eksisteeri mingisuguseid määrusi reovee ja jäätmete kõrvaldamise kohta, kruiisid muutuvad aga üha populaarsemaks.”

Paavsti kujutisega meeneid ostetakse vähem

Aastaid tagas Poolas „religioossete esemete müük kindla sissetulekuallika”, kirjutab poolakeelne „Newsweek”. Hiljuti on aga täheldatud, et pühakujusid ei osteta enam. Hoolimata sellest, et paavsti külastust Poolasse palju reklaamiti, osteti selliseid traditsioonilisi religioosseid esemeid nagu ketid ja ikoonid üsna vähe. „Turg oli üle ujutatud miljonitest [paavstiteemalistest] kipskujudest, metallbüstidest, maalidest ja vaipadest, kuid ostjad on muutunud valivaks,” ütleb ajakiri. Üks asi on siiski võitnud populaarsust. See on plastkaart, mille ühel pool on pühapilt ja teisel pool plasti sisse sulatatud kuldsed palvehelmed. Need palvehelmekaardid on saanud kõige populaarsemaks paavsti kujutisega meeneks, kirjutab Poola nädalaleht „Wprost”.