Kas väärtushinnangud on väärastumas?

ÜKS suurimaid kingitusi, mille vanemad saavad lastele anda, on tingimusteta armastus ja väärtused, millest nad ka ise elus juhinduvad.

Ilma tõeliste väärtusteta on elu vaid üks karm ellujäämisvõitlus. Väärtused annavad elule mõtte. Need aitavad inimestel seada prioriteete, moraalseid piire ja käitumisreegleid.

Kummatigi on paljud traditsioonilised väärtused kiirelt muutumas. Näiteks ütleb professor Ronald Inglehart, et „ühiskond võtab omaks seksuaalnorme, mis annab igaühele vabaduse elada oma seksuaalsete eelistuste järgi ja ennast teostada”. 1997. aastal korraldatud Gallupi küsitluses paluti 16 riigi kodanikel avaldada oma arvamust vallaslaste sünnitamise moraalsuse kohta. Küsitluse tulemused näitavad, et „seda moodsat eluviisi aktsepteerib 90% või enam Lääne-Euroopa elanikke ja vähem kui 15% Singapuri ja India elanikke”.

Mõned on seda uut seksuaalvabadust heaks kiitnud. James A. Dorni väljaanne „The Rise of Government and the Decline of Morality” aga osutab „abieluväliste sündide ja perekondade purunemise valdavusele kui märgile moraalsest allakäigust”.

Muud väärtused, mida enam ei hinnata

Teisedki traditsioonilised väärtused on märgatavalt muutunud. Uurimisprojekti World Values Survey koordinaator professor Inglehart annab teada, et tööstusmaades „peetakse üha vähem lugu autoriteedist”.

Lisaks peeti varem tähtsaks tööeetikat. Nüüd on aga sellessegi suhtumine muutunud. USA organisatsioon National Federation of Independent Business küsitles enam kui poolt miljonit tööandjat. „31 protsenti neist ütles, et inimeste leidmine vabadele töökohtadele on raske ja 21 protsendi sõnul on töö kvaliteet üldiselt vilets.” Üks tööandja ütleb: „Järjest raskem on leida selliseid töötajaid, kes tuleksid rohkem kui ühe päeva tööle õigel ajal ja kainena.”

 Sellise suundumuse põhjuseks võivad olla majandusjõud. Kui firma kasum väheneb, vallandavad tööandjad töötajaid või vähendavad mõningaid toetusi. Ajakiri „Ethics & Behavior” ütleb: „Töötajad tunnevad, et nad ei saa tööandjaid usaldada, ja sellepärast muutub nende suhtumine tööandjatesse. Töötajal on mõttetu tööle pühenduda, kuna homme ei pruugi tal seda tööd enam olla.”

Veel üks valdkond, milles inimeste väärtushinnangud on märgatavalt muutunud, on kombed ja viisakus. Üks Austraalias korraldatud uuring tegi kokkuvõtte: „Üle 87,7% töötajatest teatas, et halvad kombed kontoris mõjutavad personali moraali.” USA ärimeeste küsitluses ütles „80 protsenti vastanutest, et äri on muutunud jõhkramaks”. CNN-i uudisteagentuuri sõnul on „halb klienditeenindus nii laialt levinud, et möödunud aasta jooksul tuli peaaegu pooltel küsitletutest sellepärast lihtsalt poest lahkuda. Pooled sõnasid, et nad on tihti näinud inimesi väga valjult või ärritunult mobiiltelefoniga rääkimas. Kümnest autojuhist kuus ütles, et liikluses tuleb kogu aeg puutuda kokku agressiivsuse või hoolimatusega”.

Suhtumine inimelusse

Inimesed küll väidavad, et nad hindavad teatud väärtusi, kuid seda ei ole näha nende tegudes. Näiteks küsis Globaalse Eetika Instituut 40 riigi kodanikelt, mida nad peavad elu kõige suuremaks väärtuseks, ning 40 protsenti nimetas viie kõige tähtsama väärtuse hulgas austust elu vastu. *

Mis aga toimub tegelikus elus? Kuigi tööstusmaadel on ressursse, millega kõrvaldada paljusid kannatusi, kirjutas ÜRO Lastefondi tegevdirektor Carol Bellamy 1998. aastal oma  raamatus, et „igal aastal sureb arengumaades peaaegu 12 miljonit alla viie aastast last, kellest enam kui pooled surevad alatoitumuse tõttu. Nii palju lapsi suri viimati 14. sajandil, mil Euroopas möllas katk”. Sellised teadaanded teevad murelikuks igaühe, kes peab inimelu kalliks. „Vaatamata sellele et alatoitumuse ohtude kohta on kindlaid teaduslikke tõendeid, mille hulk aina suureneb, pole ülemaailmne alatoitumus üldsust eriti liigutanud. Palju rohkem pööratakse tähelepanu börsi kursile kui alatoitumuse laialdastele ja hukatuslikele tagajärgedele või tervisliku toitumise tohutule kasule,” märgib Bellamy.

Väärastunud suhtumine ellu ilmneb ka meditsiiniringkonnas. Kõigest 1970. aastatel polnud 23 nädala vanuselt sündinud lastel peaaegu mingisugust elulootust. Praegu jääb kuni 40 protsenti enneaegselt sündinud lastest ellu. Kas pole aga kummaline, et igal aastal tehakse maailmas ühtekokku 40 kuni 60 miljonit aborti! Enamik aborditud loodetest on vaid mõned nädalad nooremad kui enneaegsed lapsed, keda arstid püüavad kõigest hingest elus hoida. Kas see ei näita, et maailmas valitseb suur moraalne segadus!

Me vajame moraalset kompassi

Kui Gallupi organisatsioon küsis inimestelt, mis on elus kõige ebaolulisem, pidas enamik kahest kõige ebaolulisemast väärtusest üheks oma usule kindlaks jäämist. Pole siis midagi imestada, et kirikuskäijaid jääb aina vähemaks. Professor Inglehart arvab, et läänemaades valitsev heaolu on „tekitanud inimestes tavatu turvatunde” ja „seetõttu vajatakse vähem kindlustunnet, mida pakub religioon”.

Nii nagu väheneb inimeste usaldus organiseeritud religiooni vastu, väheneb see ka Piibli vastu. Ühes rahvusvahelises uuringus küsiti inimestelt, kellele või millele nad toetuvad moraaliküsimustes. Valdav enamik ütles, et nad toetuvad isiklikele kogemustele. „Jumala Sõna usaldamine oli küll teisel kohal, kuid seda peeti palju ebaolulisemaks juhiseks,” annab teada raport.

Kas on siis midagi imestada, et üha vähem hinnatakse tõelisi väärtusi. See, et inimestel puudub moraalne kompass ja et üha enam pannakse rõhku materialistlikele eesmärkidele ja individualismile, on põhjustanud ahnust ja hoolimatust teiste tunnete vastu. Mida hinnalist on niisuguste muutuste tõttu kaotatud?

[Allmärkus]

[Pildid lk 4, 5]

Lahutused, allakäinud tööeetika ja ohjeldamatu käitumine annavad tunnistust muutunud väärtustest

[Pilt lk 6]

Igal aastal aborditakse miljoneid lapsi, kes on vaid mõned nädalad nooremad kui see enneaegselt sündinud beebi