Kas väärtuste muutumine kurvastab sind?

„MILLINE on kõige suurem probleem riigis?” Enamik Ameerika Ühendriikides küsitletuist pidas kõige suuremaks või üheks suuremaks probleemiks perekonnaelu ja moraali allakäiku. Ja nii ei arva mitte ainult ameeriklased.

Näiteks märkis Pariisi ajaleht „International Herald Tribune”: „Eeskätt just noorte seas on näha ilmset igatsust mingi ühtse tulevikunägemuse järele, üldtunnustatud ideaalide kogumi järele, millele toetudes ohjata ja ohjeldada ahnuse, isekuse, ühtekuuluvustunde hääbumise mehhanisme, mis paistavad haaravat kogu seda maailma. ... Niisugune hoogustuv arutelu globaaleetika vajaduse üle on tegelikult mööndus, et midagi on kadunud.”

Kuidas sulle tundub, kas maailma juhtide, kaasa arvatud ärijuhtide väärtushinnangud tagaksid meile õnnelikuma, kindlama ja turvalisema tuleviku? Kas sind kurvastab see, kui näed, et sinu ümber elavate inimeste väärtushinnangud on muutunud?

Tõsist muret võib põhjustada sinu enda julgeolek. Kas sa elad paigas, kus võib hoida uksed lukustamata? Kas sa julged öösiti oma kodukandi tänavatel jalutada? Kui sul on õnn elada piirkonnas, kus ei peeta sõda, ei toimu etnilisi rahutusi ega jõukudevahelisi vägivaldseid arveteklaarimisi, võid siiski tunda hirmu kallaletungi, röövimise, sissemurdmise või varguse ees. Mõistagi võib selline kartus tekitada stressi ja tunnet, et midagi on kadunud.

Võib-olla oled sa ka hakanud inimesi vähem usaldama, kuna teised on sind töö juures ja isiklikus elus ära kasutanud, kui see nendele mingit kasu toob.

Vaja on valitsuse eeskuju

Läbi ajaloo on pandud tähele tihedat seost üksikisikute ja valitsuse väärtushinnangute vahel. Calvin Coolidge, kellest sai hiljem Ameerika Ühendriikide president, ütles: „Inimesed küll räägivad loomuõigustest,  aga ma kutsun igaühte tõestama, kas on iial kuskil eksisteerinud mingisuguseid õigusi ja kas on neid tunnistatud enne, kui on antud välja ametlik seaduskogu, mis paneb need õigused kehtima ja kaitseb neid.”

Lõppude lõpuks on see ikkagi valitsus, ükskõik kuidas see ka võimule poleks tulnud, mis saab edendada või takistada selliste kodanikuõiguste jaluleseadmist nagu trüki-, kogunemis-, usu- ja sõnavabadus, õigus olla kaitstud meelevaldse arreteerimise ja kinnipidamise eest ning õigus erapooletule kohtule.

Abraham Lincoln, kes sai hiljem Ameerika Ühendriikide presidendiks, ütles kord: „Valitsuse eesmärk on teha oma alamatele seda, mida nad vajavad, kuid mida nad ei suuda ise kas üldse või eriti hästi teha, kuna see ei ole nende võimuses.” Kui valitsused püüavad täita niisuguseid üllaid eesmärke, hakkab rahvas võimulolijaid usaldama.

Siiski näib tänapäeval usalduse asemel valitsevat küünilisus ja umbusaldus. Üks hiljutine Ameerika Ühendriikides korraldatud uuring näitab, et 68 protsendi küsitletute arvates rakendavad riigiametnikud eetikanorme puudulikult. Paljudes riikides on inimesi vapustanud valitsusametnike altkäemaksuskandaalid ja korrumpeeritus, seda isegi kõige kõrgemate ametnike puhul. Arusaadavalt tunneb järjest enam inimesi väärtuste muutumise tõttu kurbust.

Kuningas Saalomoni hea eeskuju

Üks näide vanast ajast annab tunnistust selle kohta, kui suur mõju võib olla valitsejate väärtushinnangutel rahvale. Kuningas Saalomon valitses 12 Iisraeli suguharu üle aastast  1037 kuni aastani 998 e.m.a. Tema isa, Taavet, oli üks Iisraeli silmapaistvamaid kuningaid. Piibel kirjeldab Taavetit kui tõe ja õigluse armastajat ning eelkõige kui meest, kes lootis kõhklematult Jumala Jehoova peale. Taavet õpetas Saalomoni hindama samasuguseid väärtusi.

Kõigeväeline Jumal ilmutas end Saalomonile unenäos ja ütles talle: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!” (2. Ajaraamat 1:7). Selle asemel et paluda suurt rikkust, au või sõjalisi võite, palus ta tarka, mõistlikku ja sõnakuulelikku südant, et ta võiks olla Iisraeli rahvale hea kuningas. Saalomoni soovist ilmnes, mis on tema jaoks oluline.

Kuidas mõjutas Saalomoni valitsus rahvast? Nii kaua kui Saalomon hindas vaimseid väärtusi, õnnistas Jumal teda tarkuse, au ja rikkusega. Ka arheoloogilised leiud on tõendiks Saalomoni valitsusaja majanduslikust heaolust. Raamat „The Archaeology of the Land of Israel” ütleb: „Rikkused, mis kuningakotta igast ilmakaarest kokku voolasid, ning elav kaubavahetus ... tõid kaasa kiire ja silmapaistva arengu ainelise kultuuri igas valdkonnas.”

Saalomoni õiglase valitsuse ajal tundsid tema alamad rahu, julgeolekut ja õnne. „Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja” (1. Kuningate 4:20; 5:5).

Kuningas Saalomoni halb eeskuju

Hiljem aga Saalomoni väärtushinnangud kahjuks muutusid, nii nagu seda juhtub ka paljude valitsejate puhul tänapäeval. Piibel ütleb: „Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame. See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele; ta süda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda” (1. Kuningate 11:3, 4).

Kuidas mõjus kuningas Saalomoni väärtushinnangute muutumine rahvale? Vaatamata võimekusele ja tarkusele, muutus Saalomon oma valitsusaja lõpu poole rõhuvaks valitsejaks. Riigi suured väljaminekud said rahvale väga koormavaks ja töölised muutusid rahulolematuks. Saalomoni poliitilised rivaalid avaldasid talle vastupanu ning tahtsid temalt võimu üle võtta. Kadus rahvuslik ühtsus. Kas pole paradoksaalne, et Saalomon ise kirjutas: „Õigete rohkusest rahvas rõõmutseb, aga õela valitsedes rahvas ägab!” (Õpetussõnad 29:2).

Peagi pärast Saalomoni surma viisid poliitilised rahutused ja usaldamatus rahva jagunemisele ning tõid kaasa raskusi, killustatuse ja elutingimuste halvenemise. Iisraellased tundsid kurbust. Valitsus oli muutnud oma väärtushinnanguid, unustades rahva heaolu. Selle peamine põhjus oli see, et valitsejad ignoreerisid Jehoovat ja tema seadusi. Kannatajaks oli kogu rahvas.

Laialdane umbusk tänapäeval

Nii valitsuses, ärimaailmas kui ka religioossetes ringkondades on pööratud liiga vähe tähelepanu õilsate väärtuste säilitamisele. See omakorda on tekitanud kurbust rahva meeles ja südames. Valitsejad ja teised juhid muutuvad üha võimetumaks lahendama oma riikide põhiprobleeme.

Näiteks pole nad suutnud teha lõppu sõdadele või peatada arstiabi kallinemist ja uimastikaubitsemist. Samuti on toimunud allakäik haridussüsteemis. Nii mõnigi valitsus toetab rahaliselt isegi hasartmängude mängimist. Paljud ärijuhid ja vaimulikud on valmistanud pettumust korrumpeerituse ja ebamoraalsete tegude tõttu. Pole siis üllatav, et rahval puudub usk juhtide aususesse.

Kas on võimalik, et mingisugune valitsus suudaks kaitsta ja kasvatada austust peamiste inimõiguste ja väärtuste vastu? Jah, on. Järgmine artikkel selgitab, kuidas.

[Väljavõte lk 7]

„Kogu maailma näib olevat haaranud ahnus, isekus ja ühtsuse puudumine.” („INTERNATIONAL HERALD TRIBUNE”)

[Pildid lk 8]

Siis, kui kuningas Saalomon kuuletus Jumala seadustele, olid tema kõrged väärtushinnangud rahvale eeskujuks